Obsah (11)

§ 187§ 407§ 322§ 444§ 468§ 162§ 174§ 139§ 33§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2024, Jõhvi Tsiviilasja number 2-23-10310 Tsiviilasi L P hagi E S vas

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. L P (hageja) esitas
2. augustil 2023 kohtule hagi E S (kostja) vastu 3783,10 euro saamiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 3783,10 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
3. novembril 2020 töövõtulepingu nr 1726112020, mille alusel pidi kostja tegema hagejale töid aadressil XXX. Tööde lõpetamise tähtaeg oli
4. veebruar
5. Hageja tasus kostjale ettemaksu kokku 3783,10 eurot. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja asunud töid tegema ning asus end varjama. Hageja on üritanud kostjaga ühendust saada, kuid tulutult. Hageja pöördus ka politsei poole süüteoteatega.
6. Kohus võttis hagi menetlusse
7. septembri 2023 määrusega ning kohustas kostjat esitama hagi kohta kirjalik vastus koos lisadega 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati hagile vastamata jätmise tagajärgedest ning tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks (määruse põhjenduste p 5).
8. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
9. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Kostja ei ole hagile vastanud. Hagimaterjalid edastati kostjale kättetoimetamise portaali kaudu
2. oktoobril 2023 ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte kostjaga samal aadressil elavale abikaasale
3. oktoobril 2023 (

§ 322lg 1).

Kostja ei ole tänaseni hagiavaldusele vastanud. Kostjat on teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja ei ole kohtule teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Seega eeldab kohus hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks (

§ 407lg 2).

Samuti ei esine

§ 407lg-tes 4–6 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

7. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

8. Kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 9. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

10.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas 17. novembril 2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud hagiavalduselt tasutud riigilõivust 455 eurot, esindajakuludest 480 eurot ja tõlkekuludest 100 eurot. Hagi hind on 3783,10 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (

§ 139lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

Samuti on kohus seisukohal, et põhjendatud ja vajalik on 2 tõlkekulu 100 eurot (

§ 33, § 143 p 1 ja § 174 lg 1).

1. Hagejat esindas lepinguline esindaja tunnihinnaga 80 eurot. Kohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja menetluses õigusabi kokku 6 h kokku 480 eurot (sh käibemaks). Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kohus leiab, et arvestades hagiavalduse mahtu, sisu, tsiviilasja vähest keerukust ning et hagiavaldus koosnes peamiselt asjaolude kirjeldusest, on esindajakulud põhjendatud osaliselt, s.o 4 tunni ulatuses kokku 320 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 875 eurot (455 + 100 + 320). 12.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 3