lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 (kuueks) kuuks. 3. Vastavalt
sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
Väärteoprotokolli AB 1632885 teokirjelduse ning väärteoasjas nr 2315,24,004611 koostatud otsuse kohaselt J M 14.06.2024 kella 21.26 ajal Harjumaal, Viimisi vallas, Laeva tee ja Aiandi tee tänavate vahel liikudes Laeva tee suunas juhtis mootorsõidukit xxx reg nr xxx kiirusega 80 km/h +- 3 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h, rikkudes selliselt
lg 1 p 2 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud
Harju Maakohtule esitatud kaebus: Harju Maakohtule laekus 30.07.2024 menetlusaluse isiku J M volitatud esindaja vandeadvokaat R. Käbi koostatud kaebus, millises taotletakse kaebuse rahuldamist, osaliselt Politsei – ja Piirivalveameti 05.07.2024 väärteoasjas nr 2315,24,004611 tehtud otsuse tühistamist, millisega J Mit karistati juhtimisõiguse äravõtmisega. Ühtlasi taotletakse uue otsuse tegemist, mõistes J Mile karsituseks rahatrahv ning J Mil tekkinud menetluskulude riigilt välja mõistmist. Menetlusalune isik ei eita, et juhtis väärteootsuses nimetatud ajal ja kohas sõidukit ning et selle kiirus ületas lubatud maksimumi, kuid kaebuse esitaja ja tema esindaja leiavad, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud kaebuse esitajale väärteo eest kõige piiravama karistuse mõistmine selle maksimummääras. Kaebuse esitaja esindaja hinnangul kohtuväline menetleja ei ole arvestanud teadmisega, et menetlusalune isik vajab isikliku auto kasutamise võimalust igapäevaselt nii tööalaste kui ka isiklike kohustuste täitmiseks. Kaebuses märgitaks, et menetlusalune isik töötab rahvusvahelises ettevõttes xxx, lisaks on viimane osanik äriühingus xxx, milline asub aadressil xxx, mis ei asu menetlusaluse isiku elukoha lähedal. Menetlusaluse isiku töö eeldab pidevat liikumist erinevatesse kohtadesse. Samuti on menetlusalusel isikul xxx-aastane laps ning menetlusalusel isikul on kanda lapse transpordi korraldamine. Kohtule antakse teada, et menetlusalusel isikul on juhtimisõigus olnud 16. eluaastast alates ning viimane on kogenud ja kindel sõidukijuht. Menetlusaluse isiku igapäevaelu ja kohustuste täitmine on määratud karistuse valguses oluliselt raskendatud. Kohtu tähelepanu juhitakse teadmisele, et menetlusaluse isiku elukoht on oluliselt eemal kesklinnast ja tema tööga seotud asukohtadest, mis tähendab ühtlasi, et auto vajalikkus on märksa suurem kui teistel linlastel, kes elavad kesklinnale lähemal. Seega mõjutab sellise karistuse määramine menetlusalust isikut oluliselt enam kui keskmist Tallinna elanikku. Auto juhtimisõiguse äravõtmine tingib 2 otsest vajadust kasutada ühistransporti, kuna takso igapäevane kasutamine oleks rahaliselt koormav ning ühistranspordi kasutamine auto asemel tähendaks kaebuse esitajale suurt ajakadu. Kaebuse esitaja esindaja on asunud seisukohale, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud fakti, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud kiiruseületamine toimus õhtusel ajal s.o kella 21.26 ajal 2+2 sõidurajaga sirgel teel. Liiklus on sel kellajal oluliselt hõredam, mistõttu on liiklusoht väiksem. Tähelepanu juhitakse teadmisele, et päike loojus rikkumise päeval 22.39 ehk enam kui tund aega rikkumisest hiljem, mistõttu oli nähtavus hea. Samuti ei olnud ilmateate kohaselt õhtu sajune, mis oleks auto käsitsemist raskendanud ega esinenud muid tingimusi, mis oleks kiiruseületamise poolt tekitatud ohtu suurendanud. Kohtule antakse teada, et menetlusalune isik tunnistab süüd ja kahetseb, et ta lubatud sõidukiirust ületas ning lubab edaspidi liiklusreegleid järgida. Kaebuse esitaja J M volitatud esindaja vandeadvokaat R. Käbi märgib kohtule esitatud kaebuses, et menetlusalusele isikule määratud karistus ei vasta tema süüle ja on ebaproportsionaalne s.t karistuse eesmärk oleks saavutatav rahatrahvi määramisega. Väärteootsusest ei nähtu, miks kohtuväline menetleja on otsustanud menetlusalust isikut karistada maksimaalse võimaliku karistusega, sest karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud, miks on menetlusaluse isiku süü nii suur, et vaid maksimumkaristus ja maksimaalne seaduslik aeg tema liiklusest kõrvaldamiseks karistuse eesmärgi täidab. Väärteootsuse viited sellele, et menetlusalune isik on vahepeal pannud toime kuriteo, ei ole kinnitatud toimikus olevate tõenditega, samuti on selline järeldus enne kriminaalmenetluse läbi viimist ja seal kohtuotsuse jõustumist süütuse presumptsiooni rikkuv ning sellised põhjendused tuleb jätta arvestamata. Kaebuse esitaja esindaja hinnangul menetlusaluse isiku süüd kergendab asjaolu, et kiiruse ületamine et toimus õhtusel ajal, mil liiklus on oluliselt hõredam, mistõttu oli potentsiaalselt kahju saavaid isikuid/sõidukeid vähe, rikkumise hetkel oli nähtavus hea, samuti ei olnud ilm selline, mis oleks auto käsitsemist raskendanud. Menetlusalusele isikule määratud karistuse mõju tema töö – ja eraelule on suur. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse tõttu peaks menetlusalune isik kuus kuud käima tööl ühistranspordiga, millega kulub sõiduks 35 minutit rohkem aega kui autoga, päevas ca 70 minutit rohkem. Menetlusalune isik ei saaks korraldada oma lapse transporti ning peale tema kedagi teist samu ülesandeid täitas ei ole. Kaebuse esitaja peaks juhtimisõiguse taastamiseks uuesti läbima ka teooriaeksami, mis toob kaasa kulud, kasvõi 1 päev vähem kestev karistus teooriaeksami vajadust kaasa ei tooks. Eeltoodust tulenevalt taotletakse menetlusalusele isikule määratud karistuse tühistamist ja menetlusalusele isikule rikkumise eest karistusena rahatrahvi määramist. Kohtule esitatud kaebus juurde on lisatud tõendid, milliste uurimist kohtus taotletakse ja nimelt: Politsei- ja Piirivalveameti 05.07.2024 otsus väärteoasjas nr 231524004611, xxx registriandmete väljatrükk (seisuga 30.07.2024), artikkel Õhtulehest LUGEJA KÜSIB: miks Tallinna linnaliinibussides õhku pole? Kättesaadav: https://www.ohtuleht.ee/1036193/lugejakusib-miks-tallinna-linnaliinibussides-ohku-pole (seisuga 30.07.2024), artikkel Delfi Ärilehest. LUGEJA PÕRUTAB: Millal saabub lõpp räpasusele ja hingematvale haisule Tallinna ühissõidukites? Kättesaadav: https://arileht.delfi.ee/artikkel/71876347/lugejaporutab-millal-saabub-lopp-rapasusele-ja-hingematvale-haisule-tallinna-uhissoidukites (seisuga 30.07.2024), artikkel Eesti Päevalehest. Miks on Tallinna bussid ülerahvastatud ja liinikorraldus pärit nõukaajast? Kättesaadav: https://epl.delfi.ee/artikkel/81429793/miks-on3 tallinna-bussid-ulerahvastatud-ja-liinikorraldus-parit-noukaajast (seisuga 30.07.2024), päikeseloojangu aeg on leitav ilm.ee keskkonnast: https://ilm.ee/?3441&date=2024-06-14 (seisuga 30.07.2024), Keskkonnaagentuuri vaatlusandmeid (sh sademed, nähtavus) on leitavad aadressilt https://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/ (seisuga 30.07.2024) ning advokaadi volikiri (kohtutoimik tl 2-4, 5-6, 7, 8, 9, 1016, 17-18, 19-20). Menetlus Harju Maakohtus: Käesolevat väärteoasja uuriti kaebemenetluse korras avalikul kohtuistungil sisuliselt 19.09.2024 (kohtutoimik tl 36-38). Harju Maakohtus 19.09.2024 toimunud kohtuistungil J M ja tema volitatud esindaja vandeadvokaat Risto Käbi jäid jäi täielikult kohtule esitatud kaebuse juurde (KIS andmebaasis olev kohtuistungi helisalvestis). Kohtuvälise menetleja esindaja xxx J Mi ja tema esindaja kaebust õigeks ei võtnud ja vaidles sellele vastu (kohtutoimik tl 36 pöördel). Kaebuse esitaja J M kinnitas kohtuliku uurimise käigus, et tema tõepoolest ületas kiirust ning kaebuse esitas ta seetõttu, et kui temalt võetakse ära juhtimisõigus, siis tal on xxx praktiliselt võimatu täita tööülesandeid, tema korraldada on ka lapse transport, peab ta lapse viima xxx ujumistrenni ja uuesti tagasi, samuti kooli. J M kinnitas kohtus, et tema tegi juhiload, kui oli 16- aastane. Rikkumine leidis aset teel kus kaks rida läks ühele ja kaks rida teisele poole. Tegemist oli uue teega, õhtusel ajal, ilmastikuolud olid suurepärased. J M tunnistab pattu, kuid tal oli sutsu kiire, kuid sel hetkel ei olnud tal ees ühtegi autot, mingit otsest liiklusohtlikku olukorda ta ei põhjustanud lihtsalt sai natuke rohkem gaasi vajutatud ning see on ainus asi, mille üle tal heameel ei ole. Rikkumise toimepanekut ta loomulikult kahetseb. Mingisuguseid juhtimiselt kõrvaldamise otsuseid talle ei ole tehtud ja kuritegu ta toime pannud ei ole (kohtutoimik tl 37). Kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele selgitas kaebuse esitaja J M, et kiirust ületas ta seetõttu, et tal oli vaja kohtumisele jõuda, üks inimene ootas teda ja ta oli juba paar minutit hiljaks jäämas. Käesoleval ajal järgib ta liikluseeskirju hoopis teistmoodi, tal on piinlik tuttavate ja kolleegide ees, ta ei tunne uhkust (kohtutoimik tl 37-37 pöördel). Kohtulike vaidluste kestel kaebuse esitaja J M taotles temale väärteo rikkumise eest rahalise karistuse määramist, märgitud karistus ei segaks tal töö tegemist ja pereelu toimetusi. Juhtimisõiguse säilitamine oleks talle eluliselt tähtis (kohtutoimik tl 37 pöördel). Kaebuse esitaja J M volitatud esindaja vandeadvokaat Risto Käbi juhtis kohtu tähelepanu teadmisele, et kohtule on esitatud ja toimikus on J M suhtes koostatud juhtimiselt kõrvaldamise otsused. Märgitud otsused tõendavad seda, et sellised otsused on tehtud need otsused on ka viimasele üle antud, kuid seda, kas need sündmused on ka aset leidnud märgitud otsused ei kinnita ja selles menetluses seda ka tuvastada ei saa. Kui politsei ütleb, et käimas on kriminaalmenetlus, kus neid juhtumeid lahendatakse, siis lahendatakse neid seal kriminaalmenetluses. Kohtul palub ta käesolevas väärteoasjas kaaluda karistuse tühistamist ja kergendada J Mile määratud karistust, määrates karistuseks rahatrahvi (kohtutoimik tl 37 pöördel - 38). Kohtuvälise menetleja esindaja Mehis Kasonen asus kohtulike vaidluste kestel seisukohale, et isikule karistuse määramisel peab lähtuma tema kehtivastest karistustest ja teadmisest, et kohtuvälise menetleja tehtud otsus on põhjendatud ja puudub vajadus selle tühistamiseks. 4 Menetlusalune isik J M on pidevalt rikkunud seadust, ületanud kiirust ja asunud ka mootorsõidukit juhtima ajal, kui tal on puudunud mootrsõiduki juhtimisõigus. Menetlusalusele isikule on olnud teada, et kiiruse ületamisega võib kaasneda ka mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine, sest seda on viimase suhtes varasemalt rakendatud. Eeltoodust tulenevalt taotles kohtuvälise menetleja esindaja kohtult jätta menetlusaluse isiku suhtes tehtud otsus muutmata ja J M kaebus rahuldamata (kohtutoimik tl 38 – 38 pöördel). Repliigi korras kaebuse esitaja volitatud esindaja vandeadvokaat Risto Käbi märkis, et kohtuväline meneleja ei saa lihtalt väita, et kaebus esitaja on toime pannud kuriteo tunnustega teo, vaid seda tuleb tõendada (kohtutoimik tl 38 pöördel). Kohus avaldas ja uuris menetlusosaliste nõusolekul käesolevas väärteoasjas nr 2315,24,004611 kogutdu järgmisi tõendeid: väärteoasjas nr 2315,24,004611 koostatud väärteoprotokolli AB 1632885, millise teokirjelduse kohaselt J M 14.06.2024 kella 21.26 ajal Harjumaal, Viimisi vallas, Laeva tee ja Aiandi tee tänavate vahel liikudes Laeva tee suunas juhtis mootorsõidukit xxx reg nr xxx kiirusega 80 km/h +- 3 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h, rikkudes selliselt
lg 1 p 2 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud
Cam 4 kasutamise data andmeid, millisest andmetest nähtub, et sõiduauto reg nr 183 XDY suurimaks sõidukiiruseks 14.06.2024 kella 21.26.18 ajal on mõõdetud 80 km/h ning seda alal, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks oli 50 km/ h. Sõidukiiruse mõõtmist on teostanud xxx, kasutades kiirusmõõturit LaserCam4 LE0446, mõõdetud tulemus on salvestatud (väärteotoimik tl 2, digitaalsel andmekandjal olev teave); kiirusmõõturi LaserCam 4 taotlustunnistust nr TTRS-23/00258, millisest nähtub, et kiirusmõõtur LaserCam4 LE0446 on taadeldud 07.12.2023 ning taatluskehtivuse lõpukuupäev on 31.12.2024 (väärteotoimik tl 3-4); 15.02.2023 väljastatud tõendit, millisest nähtub, et Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri personalitalituse personalispetsialist xxx kinnitab, et xxx on läbinus 28.15.2014 tööalaselt Sisekaitseakadeemia õpingute ajal tööalaselt läbinud kiirusmõõturi Laser Cam 4 koolituse, samuti on viimane 30.10.2015 tööalaselt PPA SKA õpingute ajal läbinud mõõtealase koolituse (väärteotoimik tl 5); 26.02.2024 J M suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koopiat, millisest nähtub, et 26.02.2024 on J M kõrvaldatud sõiduauto xxx reg nr xxx juhtimiselt ning seda
lg 2 p 1 alusel, kuna on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid ja
lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (väärteotoimik tl 6); 13.03.2024 J M suhtes koostaud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koopiat, millest nähtub, et 13.03.2024 on J M kõrvaldatud sõiduauto xxx reg nr xxx juhtimiselt ning seda
lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (väärteotoimik tl 7); 20.04.2024 J M suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koopiat, millisest nähtub, et 20.04.2024 on J M kõrvaldatud sõiduauto xxx reg nr xxx juhtimiselt ning seda
lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning märgitut kohaldati kuni juhtimisõiguse saamiseni (väärteotoimik tl 8); Maanteeameti registribaasi väljavõtet, millisest nähtub, et J M A, B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus oli peatatud ajavahemikul 26.01.2024 kuni 25.04.2024 ja 5 mootorsõiduki juhtimisõigus J Mil taastus 26.04.2024 ning, et B – kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omab J M alates 01.11.1994 (väärteotoimik tl 9-10); J M suhtes väljastatud karistusregistri õiendit, millisest nähtub, et isik on karistusregistrisse kantud ja viimasel on kolm täidetud, kuid kaks kehtivat väärteokaristust sh kehtivad viimaselt väärteokaristused, millised on kvalifitseeritud
§ -de 227 lg 3 ja § 230 lg 1 järgi (väärteotoimik tl 11, 19); Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija xxx 5.07.2024 väärteoasjas nr 2315,24,004611 koostatud otsust, millisest nähtub, et J Mile on etteheidetud seda, et tema 14.06.2024 kella 21.26 ajal Randvere teel, Viimsi alevikus, Viimisi vallas Harjumaal juhtis mootorsõidukit kiirusega 80 km/h +- 3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Ületas lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 27 km/h, rikkudes
lg 1 p 2 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
Menetlusalust isikut karistati 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse ära võtmisega 6 kuuks (kohtutoimik tl 5-6); Artiklit Õhtulehest LUGEJA KÜSIB: miks Tallinna linnaliinibussides õhku pole? Kättesaadav: https://www.ohtuleht.ee/1036193/lugeja-kusib-miks-tallinnalinnaliinibussides-ohku-pole (seisuga 30.07.2024) (kohtutoimik tl 8); Artiklit Delfi Ärilehest. LUGEJA PÕRUTAB: Millal saabub lõpp räpasusele ja hingematvale haisule Tallinna ühissõidukites? Kättesaadav: https://arileht.delfi.ee/artikkel/71876347/lugeja-porutab-millal-saabub-lopprapasusele-ja-hingematvale-haisule-tallinna-uhissoidukites (seisuga 30.07.2024) (kohtutoimik tl 9); Artiklit Eesti Päevalehest. Miks on Tallinna bussid ülerahvastatud ja liinikorraldus pärit nõukaajast? Kättesaadav: https://epl.delfi.ee/artikkel/81429793/miks-on-tallinnabussid-ulerahvastatud-ja-liinikorraldus-parit-noukaajast (seisuga 30.07.2024) (kohtutoimik tl 10-16); Andmeid päikeseloojangu aja kohta, milline on leitav ilm.ee keskkonnast: https://ilm.ee/?3441&date=2024-06-14 (seisuga 30.07.2024), Keskkonnaagentuuri vaatlusandmeid (sh sademed, nähtavus) on leitavad aadressilt https://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/ (seisuga 30.07.2024) (kohtutoimik tl 17-18); J M digitaalselt allkirjastatud volikirja, millisest nähtub, et 23.07.2024 on J M volitanud Triniti Advokaadibüroo vandeadvokaati R. Käbi esindama end väärteoasjas nr 2315,24,004611 (kohtutoimik tl 19-20); Transpordiameti liiklusregistri väljavõtet selle kohta, et seisuga 15.08.2024 sõiduauto xxx reg nr xxx omanikuks on xxx AS ja vastutavaks kasutajaks on xxx OÜ (väärteotoimik tl 18); Väärteomaterjalide juures digitaalsel andmekandjal DVD+R paadil olevat teavet s.o menetlusaluse isiku suhtes 14.06.2024 teostatud menetlustoimingu – sõiduki kiirusekiirusemõõtmise, kiirusmõõturi LaserCam 4 tulemused (väärteoasja materjalide juures olev digitaalne andmekandja); J M volitatud esindaja R. Käbi käesoleva väärteoasja kaebemenetlusega seotud menetluskulude nimekirja, millisest nähtub, et kaebuse esitaja esindajal on kulunud aega menetlusaluse isiku õigusalaseks nõustamiseks 7 tundi ja 54 minutit, tööd on tehtud tunnitasuga 113,92.- eurot ning menetluskulud kokku sh käibemaks on 1098.eurot (kohtutoimik tl 33-35); Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapten xxx 09.01.2024 väärteoasjas nr 2317,23,011657 koostatud otsuse koopiat, millisest nähtub, et J Mit on 6 karistatud märgitud väärteoasjas selle eest, et tema 05.10.2023 kella 17.26 ajal Merivälja teel (Lehiku tee ja Rätsepa tee vahel) suunaga Rätsepa tee, Tallinn, Harjumaal juhtis mootorsõidukit kiirusega 105 +- 7 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 48 km/h, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet kokaiini arsti ettekirjutusega, rikkudes selliselt
lg 1 p 2 ja NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteod, millised kvalifitseeriti
S § 56 lg 1 ja § 63 lg 3 määras J Mile karistuseks
lg 3 alusel rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses s.o 400.- eurot ja
lg 5 p 2 alusel lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks NPALS § 151 lg 1 alusel määrati rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses s.o summas 400.- eurot (kohtutoimik 39-41); Kohtuotsuse motiivid: Tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära kaebuse esitaja J Mi, tema volitatud esindaja ja kohtuvälise menetleja esindaja Mehis Kasoneni seisukohad, uurinud väärteoasja tõendeid, asub kohus alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kui kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, saab maakohus tulenevalt VTMS § - st 2 ja KrMS § 15 lg 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning, mis on protokollitud. Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Väärteotoimikus asuvatest dokumentidest, s.h kiirusmõõturi heli - ja videosalvestuselt, millele on salvestatud menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse mõõtmine, kiiruse mõõtmise aeg, koht ja mõõdetud sõidukiirus, nähtub, et kaebuse esitaja J Mi juhitud sõiduki xxx xxx registreerimismärgiga number xxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 14.06.2024 kella 21.26 ajal mõõtevahendit LaserCam 4. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 80 km/h, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/-3 km/h menetlusaluse isiku kasuks ja lubatud 7 sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 27 km/h (väärteotoimik tl 2, digitaalsel andmekandjal olev teave). Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Simre Soon, kasutades taadeldud mõõtevahendit (taatlustunnistus nr TTRS23700258), järgides seejuures mõõtemetoodikat (väärteotoimik tl 3-4). Fakt, et Simre Soon omas 14.06.2024 õigust teostada liiklusjärelevalve korras mootorsõidukite kiirusemõõtmist kinnitab kohtu hinnangul fakt, et ta on 24.05.2024 läbinud Sisekaitseakadeemias sellekohase mõõtekoolituse ja nimelt mõõtekoolituse Laser Cam 4 kiirusmõõteseadmete kasutamise osas (väärteotoimik tl 5). Kohtu hinnangul haakuvad nimetatud tõenditega ka menetlusaluse isiku J Mi poolt kohtus antud ütlused selle kohta, et tõepoolest ületas ta kiirust, kuid kedagi ohtu ta ei seadnud s.t liiklusohtlikku olukorda ta ei põhjustanud (kohtutoimik tl 37-37 pöördel). Kohtu hinnangul J Mi ütlusi selles osas, et tema väärteootsuses märgitud ajal ja kohas sõidukit juhtides sõidukiirust ületas toetab lisaks eeltoodule digitaalsel andmekandjal olev teave. Nimelt on kohtule hindamiseks esitatud videosalvestus, milliselt nähtub kaebuse esitaja J Mi poolt 14.06.2024 kella 21.26 toime pandud väärteorikkumine, et teostatud menetlustoimingu käigus oli mõõteseadme laserkiir suunatud just menetlusaluse isiku juhitud sõidukile, mida on videos näha, märgitust tulenevalt peab kohus salvestatud teavet lubatavaks ja usaldusväärseks tõendiks. Kohtu hinnangul käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud
lg 2 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust ja seda mitte vähem kui 27 km/h võrra, millega rikkus
Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 27 km/h ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata, ei saanud tegu toime panna ettevaatamatusest, sh hooletusest. Menetlusalune isik ise on kinnitanud, ta ületas kiirust, kuna tal oli tiba kiire, oli vaja kohtumisele jõuda, üks inimene ootas teda ja ta oli juba paar minutit hiljaks jäänud (kohtutoimik tl 37). Kohus leiab, et menetlusaluse isiku arusaamad liikluskorraldusvahendite kehtivusest ja tähendusest on puudulikud. Kohus asub seisukohale, et juhul, kui liikluskorraldusvahendiga on kehtestatud sõidukiiruse piirang, siis tuleb ka sellest lähtuda. Kui liikluskorraldusvahendil ei ole kehtivuse kohta lisatud lisatahvlit päevade või kellaaegade kohta, siis kehtib see liikluskorraldusvahendil märgitud piirang ööpäevaringselt ja sõltumata ilmast, nähtavusest, liiklustihedusest või muust asjaolust. Samamoodi kehtib kehtestatud piirang alates liikluskorraldusvahendist, kui liikluskorraldusvahendil olev lisainformatsioon ei anna muud teavet. Seega ei ole tähtsust sellel, kus või millisel kellaajal, missugustes ilmastikutingimustes politsei kiirust mõõtis, sest kui liikluskorraldusvahendiga on kehtestatud lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h, mis kehtib alates liikluskorraldusvahendi asukohast kuni järgmise liikluskorraldusvahendi asukohani, siis tuleb sellest ka lähtuda. Samamoodi ei ole tähtsust sellel, kas on öö või päev, piirang kehtib samamoodi ööpäevaringselt, ega saa olla sõltuvuses sellest, mida juht parasjagu arvab liiklustiheduse või -ohutuse kohta. Kui on teelõigul kehtestatud sõidukiiruse piirang 50 km/h, siis tulebki sellest piirangust lähtuda, mitte lähtuda sellest, et hilistel õhtutundidel või öisel ajal lubatud suurimat sõidukiirust ületades kedagi ju ohtu ei seata. Selline menetlusaluse isiku seisukoht näitab seda, et menetlusalune isik tõlgendab liiklusnõudeid endale sobivalt, kuid ei saa aru piirangu kehtestamise vajadusest ja tähendusest. 8 Kohus jätab tõendikogumist välja kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud ajaleheartiklid Tallinna ühistranspordi räpasusest ja haisust, kuna need ei oma käesoleva väärteoasja lahendamisel tõendamisväärtust. On selge, et kaebuse esitaja ei soovi asuda kasutama ühistransporti, kuid sellele oleks J M pidanud mõtlema enne, kui ta liikluseeskirju rikkus. Nagu eelnevalt öeldud, ei oma tõenduslikust seisukohast tähtsust, milliste ilmastikutingimustes lubatud sõidukiiruse ületamine toimis, seetõttu jätab kohus tõendikogumist välja ka tõendi päikeseloojangu aja kohta, milline on leitav ilm.ee keskkonnast: https://ilm.ee/?3441&date=2024-06-14 (seisuga 30.07.2024), keskkonnaagentuuri vaatlusandmed (sh sademed, nähtavus) on leitavad aadressilt https://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/ (seisuga 30.07.2024) (kohtutoimik tl 17-18), Kohtus märgib, et avaldatud ja uuritud videosalvestiselt nähtub üheselt, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk liigub ühtlase sõidukiirusega 80 km/h meetreid, seejärel langetamata sõidukiirust lubatud tasemele. Sellise ühtlase, lubamatu sõidukiiruse kasutamine ei viita sellele, et juht hooletusest korraks ületas kiirust ja seejärel korrigeeris kiiruse nõuetele vastavaks, vaid sellise ühtlase sõidukiiruse rakendamine viitab üheselt juhi teadlikule tegevusele. Sellest tulenevalt leiab kohus, et antud süütegu pandi toime eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult, s.t menetlusalune isik seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see ka saabub. Kohus tõdeb, et käesoleva kaebemenetluse käigus menetlusaluse isiku süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et menetlusalune isik ületas 14.06.2024 väärteoprotokollis ja väärteootsuses viidatud kohas s.o Randvere teel, Viimisi vallas, Viimsi alevikus, Harjumaal lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 27 km/h, millega rikkus
lg 1 p 2 keeldu ja pani toime
Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida viimane ise ka kinnitab. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 27 km/h võrra, siis rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga
Seega on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Karistamine: Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtumenetlusgrupi eriasjade uurija xxx, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, ning tegemist on politseiametnikuga VTMS § 10 lg 31 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vastavalt
lg 2 sätetele karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Antud hetkel menetlusalune isik ja tema kaitsja 9 ongi vaidlustanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule määratud karistust, asudes seisukohale, et menetleja poolt määratud karistus ei vasta menetlusaluse isiku süüle ja on ebaproporstionaalne, määratud karituse mõju menetlusaluse isiku töö – ja eraelule on suur ning määratud karistus toob menetlusalusele isikule kaasa kohustuse sooritada uus teooriaeksam. Kohus selgitab, et vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Juba eelnevalt mainitud seadusandja on
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, s.o kuni 400 eurot või mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Lisaks sellele on
lg 5 p 1 kohaselt võimalik kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on toime pannud ühe väärteo. Hinnates menetlusaluse isiku süüd
lg 2 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et mõõdetavate suuruse puhul sõltub süüteo kvalifikatsioon ja süü suurus numbrilisest näidust. Käesoleval juhul on menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiiruse ületamise määra,
lg-s 2 nimetatud vahemikku, s.o kuni 21 - 40 km/h ületanud 27 km/h võrra, s.o peaaegu vahemiku keskmises määras. See omakorda tähendab, et karistuse määra valikul tuleks lähtuda eelkõige süü keskmisest suurusest ja seetõttu ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast, kuivõrd kehtiva kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks vastava seadustiku (käesoleval juhul liiklusseaduse) sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Käesolevas kaebemenetluses on menetlusalune isik J M ja tema esindaja kohtule esitatud kaebuses ja kohtus avaldanud pigem J M tegu õigustavaid selgitusi. Nii on kohtu tähelepanu juhitud sellele, et temal – J Mil oligi natuke kiire, sest oli kohtumisele juba hiljaks jäämas, kuid kedagi ta oma tegevusega ohtu ei seadnud, sest oli hilisem aeg ja liiklus hõre. Kohtuvälise menetleja määratud karistusega ei nõustu ta pigem seetõttu, et määratud karistus ei ole talle piisavalt mugav, seades ta keerukasse olukorda, kuna tema korraldada on ta alaealise lapse kooli ja trennidesse vedu, samuti kuluks tal mootorsõiduki juhtimisõiguse kaotamisega ebamõistlik aeg tööle ja koju jõudmiseks ning see osutuks talle kulukaks ja pealegi peaks ta tegema uuesti mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamiseks uue teooriaeksami. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, kuid ei kohtuvälises menetluses ega ka kaebemenetluses ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud, mistõttu ei ole ka asjaolusid, mis võiks kohaldatavat karistust mõjutada. Karistuse määramisel tuleb lisaks ka arvestada võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, et karistusregistri andmete kohaselt on kaebuse esitajal kaks kehtivat väärteokaristus
lg 3; NPALS 151 lg 1 ja
Kaebemenetluse kestel on kohtuväline menetleja kinnitanud, et kaebuse esitajat on korduvalt mootorsõiduki juhtimiselt eemaldatud ajal, mil viimasel oli mootorsõiduki juhtimisõigus peatatud (vt väärteotoimik tl 6-8 ja kohtutoimik tl 38 ja 38 pöördel, 39-41). Kohtu hinnangul märgitud tõendites sisalduv teave kogumis ilmekalt iseloomustab kaebuse esitaja ükskõikset suhtumist kehtivasse liikluskultuuri ja õiguskorda. Kohus peab märkimisväärseks teadmist, et J Mit on varasemalt korduvalt karistatud väärteo toimepanemise eest rahatrahvidega, kuid 10 viimased karistused ei ole olnud piisavaks, et viimane enam õigusrikkumisi toime ei paneks. Kohus on veendumusel, et J Mi liiklust ohustav käitumine muutunud ajas ohtlikumaks ning viimane ise kriitiliselt oma käitumisse ei suhtu. Käesoleval hetkel on kohtule teada, et J Mit on juba
lg 3 eest 9.01.2024 karistatud rahatrahviga kui ka lisakaristusega – mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamisega, kuid viimane mingeid järeldusi teinud ei ole vaid jätkanud liiklusalaste väärtegude toimepanemisega. Kohus leiab, et J M selline liikluskäitumine viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik on liikluses ohtlik ja varasemalt temale määratud väärteokaristused ei ole sundinud teda liikluses õiguskuulekusele. Seega on rahaline mõjutamine jäänud tagajärjetuks ning kohtu arvates on kohtuväline menetleja õigesti loobunud rahatrahvist kui tulemuseta jäänud karistusliigist ja eemaldas menetlusaluse isiku liiklusest, kohaldades põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda maksimummääras. Seega võiks eeldada, et kohaldatud karistuse liik ja määr mõjutavad menetlusalust isikut edaspidi liikluses õiguskuulekalt käituma, tehes seda arusaamises, et liiklusnõuete jätkuval eiramisel kõrvaldatakse ta taas liiklusest. Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Kohus peab vajalikuks kaebuse esitajale selgitada, et karistust ei peagi olema mugav kanda vaid õigusrikkumise eest määratud karistus peab olema selline, millise ära kandmise tulemusel selle kandja enam õigusrikkumist toime panna ei taha. Kohus on veendumusel, et sõidukijuhtide kinnipidamine ja karistamine peaks tekitama kõigis sõidukijuhtides arusaama piirkiirusest kinnipidamise vajalikkusest. Sellest tulenevalt on oluline ka see, kuidas teised liiklejad tajuvad seda, et lubatud sõidukiirust ületanud, kehtestatud piirangutesse ja teistesse liiklejatesse hoolimatult suhtuvaid juhte ka karistatakse. Seejuures on lubatud suurima sõidukiiruse ületamise puhul tegemist massiliselt toime pandava liiklusalase väärteoga, mille toimepanemise tõkestamiseks kasutab riik erinevaid võimalusi, s.h väärteokaristusi. Selline teadmine teo karistatavusest suurendab ka teiste liiklejate turvatunnet kui nad näevad, et ohtlikult käituvaid kaasliiklejaid karistatakse, s.t sellega täidetakse ka üldpreventiivseid eesmärke. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üld - ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et määratud karistust s.t 6 kuuks kaebuse esitaja liiklusest eemaldamine sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja piirkiirusest kinni pidama. Mis puudutab karistuse liiki, siis on menetlusalune isik märkinud kaebuses, et ta soovib kohaldatud karistuse liigi muutmist. Kohus viitab ülalmärgitule, et varasem kohaldatud karistuse liik, s.o rahatrahv ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ja menetlusaluse isiku käitumine on muutunud ohtlikumaks. Kaebuses on põhjendatud, et menetlusaluse isikul on alaealine laps, keda ta peab transportima kooli ja huviringidesse, lisaks vajab ta mootorsõiduki juhtimisõigust töö tegemiseks. Kohus asub seisukohale, et kaebuses esitatud põhjendused tuleb jätta tähelepanuta, sest märgitud teadmine s.t teadmine juhtimisõiguse vajalikkuse kohta oli kaebuse esitajale teada ka enne õigusrikkumise toimepanemisest, kuid selline teadmine ei olnud aga menetlusalusele isikule takistuseks uue väärteo toimepanemisel. Kohus leiab, et kaebuse esitaja oli juhtimisõiguse vajalikkusest teadlik ka siis kui ta menetlusesemeks oleva liiklusalase väärteo toime pani ja arvestades seda, et lubatud sõidukiirust ületas kaebuse esitaja mitte vähem kui 27 km/h, tehes seda teadlikult, pidi menetlusalune isik pidama võimalikuks, et teda uuesti karistatakse. Kuna menetlusalune isik on pika juhistaažiga mootorsõidukijuht, peaks ta olema teadlik kehtivatest liiklusnõuetest ja võimalikest karistustest nende nõuete rikkumise eest. Seega ei saanud kaebuse esitajale järjekordse karistuse saabumine olla üllatuseks. Samamoodi ei saanud talle olla üllatuseks ka see, et kohtuväline menetleja loobub rahatrahvi kohaldamisest, 11 sest tema karistusandmetest on näha, et rahatrahv teda ei mõjuta. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks. Seega saanuks menetlusalune isik säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui ta oleks hoidunud temale inkrimineeritud järjekordse väärteo toimepanemisest. Teadmine, et menetlusalusele isikule on juhtimisõigus vajalik, ei tekkinud menetlusalusel isikul pärast väärteootsuse kättesaamist, vaid see teadmine oli tal oluliselt varem. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus - või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab, et vastavalt
sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Käesolevas väärteoasjas olev digitaalne andmekandja DVD+R plaat jäetakse väärteoasja materjalide juurde ning kuna kaebus jäetakse täies ulatuses rahuldamata, siis ei hüvitata J Mile temal tekkinud õigusabikulusid. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.