KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Kohtujurist Anna-Mariel Kink Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-2627 Tsiviilasi Akt

) § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Vastavalt

§ 430

lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 4.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

1. Kohus selgitas 12.11.
2. a kirjaga pooltele nende õiguseid ja kohalduvat õigust. Kohus soovis pooltega kohtuistungi teha kompromissi arutamiseks. Pooled loobusid sellest võimalusest pärast kohtu selgitusi ja soovisid jätkuvalt kompromissiga seotud olla. Kohus andis veel 09.12.2024 võimaluse kostjale, et kohus arutaks nendega kompromissi istungil, kuid kostja pole vastanud kohtu kirjadele. Kohus selgitas, et kui kostja ei vasta kohtu kirjadele, lähtub kohus kostja poolt viimati avaldatust, et ta soovib kompromissi, hoolimata kohtu selgitustest.
3. Arvestades, et kohus selgitas pooltele kohalduvat õigust ja kostjale tema õigusi ja kostja sellest hoolimata soovib kompromissi, ei ole kohtu hinnangul kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi

§ 430lg 3 kohaselt kinnitamata.

Pooled on kinnitanud teadlikkust

§-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada ning ei ole vajadust eraldi selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. 7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud, mille jaotus ja hüvitamine pole poolte vahel kompromisslepingus kokku lepitud, jätta poolte endi kanda. 3

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks ja tagastab hagejale pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 420 eurot (840÷2), mis tuleb vastavalt taotlusele kanda Aktsiaselts PlusPlus Capital arveldusarvele nr xxx. 9.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastavalt

§ 661

lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingust nähtuvalt loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Maarja-Liis Lall Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 4