Obsah (8)

§ 158§ 168§ 157§ 22§ 165§ 150§ 65§23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Geidi Sile Määruse tegemise aeg ja koht 06. november 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-4935 Tsiviilasi D Ri pankrotimenetlus Menetlusosalised esindajad ja

§ 158lg 3 kohase aruande.

Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse jätkamiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

1. Kohus, tutvunud halduri aruandega, nõustub, et pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul puudub arestitav sissetulek ja vara, mistõttu pankrotipessa laekumisi ei toimunud ning võlausaldajatele väljamakseid ei tehtud. Pandivara ja müümata või teistelt isikutelt saadav vara puudub. Haldur ei ole esitanud hagisid ega kavatse neid käesoleva pankrotimenetluse raames esitada. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. Pankrotivarast väljamakseid teostatud ei ole. Võlgnikul puudub vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks.
2. Kohus tegi 03.04.2024 pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1500 eurot hiljemalt 10.04.
3. Määrus avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kulude katteks käesolevaks ajaks rahalisi vahendeid deponeeritud ei ole.
4. Pankrotimenetluses on tunnustatud viie võlausaldaja nõuded kokku summas 16 173,20 eurot. Ulatuses, milles võlausaldaja tunnustatud nõuded on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus

§ 168kohaselt täitedokumendiks.

7. Kohus on seisukohal, et D Ri pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel pankrotimenetlust jätkata ja võlausaldajad ei ole pankrotimenetlust rahastanud. Pankrotimenetlus lõppeb

§ 157p 2 ja § 158 lg 4 alusel (koosmõjus Fi

MS § 1 lg-ga 2). 8. Maksejõuetuse põhjuseks peab usaldusisik võlgniku kriminaal- ja väärtegusid, mille menetluste käigus tekkisid erinevad kohustused, sh kulud ekspertiisidele (muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses).

Kohus nõustub halduri hinnanguga. 9. Kohus vabastab Eve Selbergi pankrotihalduri kohustustest

§ 165lg 3 alusel menetluse lõpetamise tõttu.

Kohustustest vabastamise menetluse jätkamine ja usaldusisiku nimetamine 3 2-23-4395

1. Kohus algatas 06.06.2023 võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, mis vaatamata pankrotimenetluse lõpetamisele jätkub. H I on nõustunud asuma D Ri usaldusisikuks. Maakohus on seisukohal, et võlanõustajana tegutseva H.Ii nimetamine usaldusisikuks ei kahjusta võlausaldajate huve. H.I on kantud usaldusisikute nimekirja Kohus nimetab D Ri usaldusisikuks H.Ii.
2. Kohustustest vabastamise menetluse jätkumine tähendab, et võlgniku on endiselt kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul on kohustus teha usaldusisikuga koostööd ning esitada viivituseta usaldusisiku nõutavad andmed ja dokumendid. Võlgnik peab olema kohtule ja usaldusisikule kättesaadav. Võlgniku poolt nende kohustuste rikkumine välistab tema vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Usaldusisik peab nimetatud tulust võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissnõuet pöörata, ja täiendava 25%, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, kuid peab sellise tulu laekumisest viivitamata usaldusisikule teada andma. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
4. Kohus selgitab võlgnikule, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.
5. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Menetluskulud
6. Pankrotimenetluse kulud jäävad

§ 150lg 4 alusel võlgniku kanda.

Üheks pankrotimenetluse kuluks on

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt pankrotihalduri tasu.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mis katab ka halduri 4 2-23-4395 tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. 16. Vastavalt

§ 65

lg 12 võib kohus halduri taotlusel määrata tasu

§23lg 13 alusel.

Kuna pankrotivara puudub vaatamata halduri tegevusele, siis kohus seda ka teeb.

§ 23

lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 23lg 3 kehtestab pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 145 eurot.

Pankrotihaldur taotleb tasu määramist ajatasu põhimõttel arvestusega 66 eurot tunnis.

1. Pankrotihaldur esitas taotluse määrata pankrotiseaduses ettenähtud kohustuste täitmise eest halduri tasu 9,5 tunni eest 764,94 eurot. Kohus leiab, et halduri tasutaotlus kuulub rahuldamisele. Halduri tasu vastab tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile.
2. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest (

§ 65lg 11). Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui Ts

MS § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuivõrd pankrotivara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja FiMS § 45 lõike 2 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. Kohus annab võlgnikule hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks riigi vahenditest summas 9,5 * 33 * 2 * 1,22 = 764,94 eurot (sh käibemaks 137,94 eurot). Väljamakse tuleb teha halduri büroole. 19. Halduri taotlusel ja

§ 65

lg 1 viimase lause alusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE101185057), sisaldub tasus käibemaks (

§ 65lg 11).

/allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 5