← Eesti

1-22-3897/22

Obsah (11)§ 334§ 68§ 65§ 64§ 73§ 78§ 83§ 343§ 26§ 56§ 394

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2023. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-3897 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer, rahvakohtunikud

§ 334

lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Tõnu Leppik isikukood: 36505165719 elukoht: XXX kodakondsus: XXX emakeel: XXX haridus: XXX töökoht: XXX, XXX kriminaalkorras karistatud ühel korral kahtlustatavana kinnipeetud 08.09.

  1. a - 09.09.
  2. a tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Margo Normann RESOLUTSIOON
  3. Süüdi tunnistada Tõnu Leppik

§ 334

lg 2 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata Tõnu Leppiku eelvangistuses viibitud aeg 08.09.2020.

a 09.09.2020. a, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda Tõnu Leppiku kandmata karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 1 ja

§ 64lg 1 alusel, lugedes Tõnu Leppikule Tartu Maakohtu 01.04.2020.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3710 mõistetud karistus – 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsusega

§ 334

lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse, so 2 (kahe) aasta 11 (üheteist) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistusega ning mõista Tõnu Leppikule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 3 ja

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust Tõnu Leppiku suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Tõnu Leppik ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 28.03.2023. a. 2. Asitõendid ja salvestised

§ 83

lg 1,

§ 343alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kollektsiooni säilitamiseks ekspertiisiks (akt 20EDM0007 ja akt 20E-DM0022) esitatud kaheksateist 50-eurost pangatähte.

§ 83alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kollektsiooni säilitamiseks Tõnu Leppiku kodu läbiotsimisel leitud Euroopa Liidu 50-eurosed pangatähed seerianumbriga RA3446237562 (pakend nr 3) ja RA1936181166 (pakend nr 11).

§ 83

alusel konfiskeerida ning anda üle Eesti Pangale Tõnu Leppiku kodu läbiotsimisel leitud erinevad paberraha tükid (pakend nr 3), musta värvi rahataolised paberid (pakend nr 3) ning kolm omavahel ühendatud Lääne-Aafrika 10 000 CFA frangist rahatähte (pakend nr 16). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde: - arvuti väline kõvaketas Seagate (P/N: XXX; XXX), millele on kopeeritud Tõnu Leppiku telefoni iPhone 11 digitaalsed andmed, sülearvuti MacBook Air ja lauaarvuti protsessor Acer digitaalsed andmed, - DVD-plaat, millel Tartus Ülikooli tn 2a asuva AS LHV panga sularahaautomaadi kaamera 26.10.

  1. a salvestis, - mälupulk, millel Tartus Ringtee tn 75 asuva Apollo Kino turvakaamera 05.12.
  2. a videosalvestis. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist Tõnu Leppikule - mobiiltelefon iPhone 11 (IMEI XXX) koos musta värvi silikoonist kaitseümbrisega ja SIM-kaardiga (pakend 1TLKP), - Tõnu Leppiku kodu läbiotsimisel leitud kaks 10-eurost rahatähte ja üks USA dollar (pakend nr 3), kilekott, milles paberraha puru ja tükid (pakend nr 12) ning Venezuela Bolivari Vabariigi boliivari 83 tk (pakend nr 13).
  3. Menetluskulu/makseinfo KrMS § 180 lg 3 alusel jätta paberrahaekspertiisi (akt 20E-DA0001) maksumus 77 eurot ja paberrahaekspertiisi (akt 20E-DA0002) maksumus 77 eurot riigi kanda. 2

(22)KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Tõnu Leppikult menetluskulud 4 944,30 (neli tuhat üheksasada nelikümmend neli eurot ja kolmkümmend senti) eurot alljärgnevalt:    ekspertiisi maksumus 721 eurot; kaitsja tasu 2 410,80 eurot, sundraha 1 812,50 eurot. Võimaldada Tõnu Leppikul menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, märkides viitenumbri 99923700009622 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I MENETLUSE KÄIK JA SÜÜDISTUSE SISU 22.06.2022. a saatis Lõuna Ringkonnaprokuratuur Tartu Maakohtule üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks kriminaalasja nr 19278002114 Tõnu Leppiku süüdistuses

§ 334lg 2 p 1 järgi.

Tartu Maakohtu 28.10.

  1. a määrusega anti Tõnu Leppik temale esitatud süüdistuses kohtu alla. 27.02.
  2. a edastas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Lindpere Tartu Maakohtule muudetud süüdistuse kriminaalasjas nr 1-22-
  3. 28.02.
  4. a toimunud kohtuistungil avaldas prokurör, et süüdistuses muutus AS LHV panga sularahaautomaati 50-eurose pangatähe sisestamise kuupäev, mis esialgu oli süüdistuse kohaselt 26.10.
  5. a, kuid AS LHV Panga vastusega edastatud salvestiselt nähtub, et tehing sooritati 21.10.
  6. a. Tõnu Leppikut süüdistatakse selles, et tema 3

(22)- sisestas teadlikult ja raha käibele laskmise eesmärgil 21.10.2019 kell 00.27 Tartus Ülikooli tn 2a asuvasse AS LHV panga sularahaautomaati LHV00625 OÜ OrgaminTechnology (registrikood 14052779) kontolt temale väljastatud pangakaardiga 516904** ****6805 ühe võltsitud Euroopa Liidu 50-eurose pangatähe, emiteerimisaastaga 2017, seerianumbriga EB4487613732 ja plaadinumbriga E009B3; - maksis Tartus Ringtee tn 75 asuvas Apollo Kino OÜle kuuluvas kinos asuvas sularahavõimekusega iseteeninduskassas 03.12.2019: kl 18.37 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 2 euro 99 sendi väärtuses ostu eest, kl 18.40 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 2 euro 49 sendi väärtuses ostu eest, kl 18.50 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 2 euro 99 sendi väärtuses ostu eest ja kl 18.50 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 99 sendi väärtuses ostu eest. Kõik 50-eurosed pangatähed, mida Tõnu Leppik 03.12.2019 maksmiseks kasutas, olid võltsitud ning Tõnu Leppik kasutas neid teadlikult võltsitud raha käibelelaskmise eesmärgil. - maksis Tartus Ringtee tn 75 asuvas Apollo Kino OÜle kuuluvas kinos asuvas sularahavõimekusega iseteeninduskassas 05.12.2019: kl 19.24 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 1 euro 29 sendi väärtuses ostu eest, kl 19.25 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 1 euro 29 sendi väärtuses ostu eest ja kl 19.26 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 0 euro 99 sendi väärtuses ostu eest. Kõik 50-eurosed pangatähed, mida Tõnu Leppik 05.12.2019 maksmiseks kasutas, olid võltsitud ning Tõnu Leppik kasutas neid teadlikult võltsitud raha käibelelaskmise eesmärgil. Sellega pani Tõnu Leppik toime

§ 334

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – võltsitud raha kasutamise käibelelaskmise eesmärgil, kui see oli toime pandud vähemalt teist korda. II KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS

§ 334

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse võltsitud raha kasutamise eest käibele laskmise eesmärgil, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et

  1. oktoobril
  2. a avastati G4S Eesti AS Lõuna esinduses, et Tartus Ülikooli tn 2a LHV Panga sularahaautomaati on sisestatud võltsimistunnustega Euroopa Liidu 50-eurone pangatäht. 4

(22)Valeraha tunnustega sularaha avastamise ja üleandmise aktist (kd 1, lk 25) tuleneb, et sularaha - üks 50-eurone kupüür seerianumbriga EB4487613732 - võeti vastu AS LHV Pank Tartus Ülikooli tn automaadist LHV
  1. AS LHV Pank vastusest (kd 1, lk 35-37) nähtuvalt sisestati Euroopa Liidu 50-eurone pangatäht (emiteerimisaasta 2017, seerianumber EB4487613732, plaadinumber E009B3) LHV Panga sularahaautomaati LHV00625
  2. oktoobril
  3. a kell 00.27 OÜ OrgaminTechnology (registrikood 14052779) kontolt väljastatud pangakaardiga 5169 04** ****6805 ning selle pangakaardi valdajaks on Tõnu Leppik. Automaati sisestati 6x10 ja 1x50 eurot. Vastuse lisas on salvestis tehingu sooritanud isikust. Salvestisel olev isik sarnaneb kahtlemata süüdistatav Tõnu Leppikuga. Kuigi AS LHV Pank vastuses on märgitud, et 50-eurone pangatäht sisestati sularahaautomaati
  4. oktoobril
  5. a kell 00.27, nähtub panga vastusega kaasas olnud videosalvestisest tegelik raha sisestamise aeg, milleks on
  6. oktoober
  7. a kell 00.
  8. Äriregistri väljatrüki (kd 1, lk 39) kohaselt on Tõnu Leppik OÜ OrgaminTechnology (registrikood 14052779) asutaja, juhatuse liige ja osanik. Süüdistatav Tõnu Leppik tunnistas kohtus, et ta üritas LHV pangaautomaati mitu rahatähte sisestada. Ta soovis raha sisestada OÜ OrgaminTechnology pangakontole, kus ta on juhatuse liige. Üks läks ainult läbi. Esimesel korral andis automaat kõik tagasi. Järgmisel korral ühe rahatähe võttis pank sisse ja tuli kiri, et see rahatäht võetakse ära kontrollimiseks ja raha tema arvele ei pandud. 50-eurose kupüüriga oli probleeme. Eelnevalt analüüsitud tõenditega on tuvastamist leidnud, et Tõnu Leppik sisestas 21.10.
  9. a kella 00.27 paiku Tartus Ülikooli tn 2a asuvasse AS LHV Panga sularahaautomaati LHV00625 OÜ OrgaminTechnology (registrikood 14052779) kontolt temale väljastatud pangakaardiga 5169 04** ****6805 ühe Euroopa Liidu 50-eurose pangatähe, emiteerimisaastaga 2017, seerianumbriga EB4487613732 ja plaadinumbriga E009B
  11. detsembril
  12. a avastati teine võltsitud raha kasutamise juhtum, mil G4S Eesti AS Lõuna esinduses tuvastati, et Tartus Ringtee 75 asuvas Apollo Kino OÜ-lt on saadud 17 võltsimistunnustega Euroopa Liidu 50-eurost pangatähte. Valeraha tunnustega sularaha avastamise ja üleandmise akti (kd 1, lk 40) kohaselt võeti sularaha - seitseteist 50-eurost kupüüri - vastu Tartus Ringtee 75, Lõunakeskuses asuva Apollo Kino OÜ-lt. Tunnistaja K. K., kes töötab Apollo Kino Lõunakeskuse juhina alates
  13. aasta detsembrist, andis kohtus ütlusi selle kohta, et kord kuus toimub sularaha inventuur. Üleliigse raha saadavad nad inkassatsiooni teel G4S-i, kes korraldab Apollo kinodes sularaha vedu, raha inkassatsiooni ja sularaha käitlemist. G4S teostas Apollo Kinost raha vedu
  14. novembril. Peale novembri lõppu oli järgmine sularaha vedu
  15. detsembril. 30.12.
  16. a tuli G4S-i poolt teade, et on leitud G4S-ile edastatud raha hulgast valeraha. G4S-i ekspert teatas kupüüride summa ja et tuvastatud on valeraha. Kupüüre oli 17 ja need olid 50-eurosed. See raha oli pärit Lõunakeskuse Apollo Kinost. Tunnistaja K. K. kirjeldas kohtus ütlusi andes, kuidas ta proovis välja selgitada, kuidas valeraha Apollo Kino sularaha sekka sattus. Esiteks palus ta IT osakonna juhi käest saada 5
(22)väljavõte kahtlastest tehingutest, mis on toimunud sularaha masinatega. Kuna ta teadis, et eelmine sularaha inventuur ei olnud mingeid probleeme esile toonud, siis ta välistas varasema perioodi. Võltsimise periood sai olla alates viimasest sularaha inventuurist, kuni selle hetkeni, kui tekkis probleem. Ta palus välja sorteerida kõik ostud, kus on kasutatud 50-euroseid kupüüre ja püüdis visuaalselt vaadata, kas joonistub välja kahtlaseid seiku, kus on mitu korda järjest tasutud 50-eurose kupüüriga või kas on mõni ost kahtlaselt väikese summa eest. Ta sorteeris tehingud välja tavapäratu maksekäitumise alusel. Need väikesed ostud ja mitu korda järjest joonistusid sealt väga hästi välja. Ebatavalised tehingud toimusid 03.12.
  1. a ajavahemikul kell 18.37 kui 18.50 ja
  2. detsembril kell 19.24 kuni 19.
  3. Tehingud olid tehtud piletiväravate 3-6 juures olevates sularaha automaatides, mis on suitsuruumi vastas. Nende kaamerapildi salvestised säilivad täpselt kaks nädalat. Kuna kahtlased tehingud on tehtud kuu alguses, siis neil puudub salvestise aegumise tõttu kaamera pilt. Neil küll üks video on, mille nad said keskuse turvameeskonnalt. Ühelt salvestiselt, mille nad said, on näha, kuidas härrasmees sooritab saalide 3-6 vastas sularaha iseteeninduslikust masinast mitu ostu järjest ja tegutseb seal väga oskuslikult mitu minutit. Selle aja jooksul on näha, et mees sooritab mitu ostu, et see mees ei ole seal ainult ühe ostu pärast ja ei ole näha tema käes jooki ega popkorni, vaid midagi väga väikest, mida kaamerapildist kahjuks välja lugeda ei ole võimalik. Tunnistaja K. K. ütlustest saab järeldada, et Apollo Kino iseteeninduskassasse valeraha sisestamine sai toimuda ajavahemikul
  4. november
  5. a kuni
  6. detsember
  7. a, mil G4S teostas sularaha vedu. Tunnistaja otsis kahtlust äratavaid tehinguid alates viimasest sularaha inventuurist, kuni selle hetkeni, mil tekkis probleem. Kirjavahetuses tunnistaja K. K. ja menetleja vahel (kd 2, lk 132) edastas K. K. menetlejale tabeli Apollo Kino saalide 3-6 sissepääsude juures oleva iseteeninduskassa kahtlaste tehingute kohta. Tabelist nähtuvalt on 03.12.
  8. a kell 18.37 tasutud Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 2 euro 99 sendi väärtuses ostu eest, kell 18.40 tasutud Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 2 euro 49 sendi väärtuses ostu eest, kell 18.50 tasutud Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 2 euro 99 sendi väärtuses ostu eest ja kell 18.50 tasutud Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 99 sendi väärtuses ostu eest. 05.12.
  9. a on tasutud kell 19.24 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 1 euro 29 sendi väärtuses ostu eest, kell 19.25 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 1 euro 29 sendi väärtuses ostu eest ja kell 19.26 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 0 euro 99 sendi väärtuses ostu eest. Kohtus ülekuulamisel selgitas tunnistaja K. K., et tabelis on näha vasakpoolse sularahamasina ehk saalide 3-6 vastas kahtlased tehingud, mis on sooritatud kas ajaliselt väga lähestikku või millel on lihtsalt tasutud väga väikese summa eest tooteid. Esimene veerg näitab ostu sooritamise aega. Teine tulp on masina nimi ehk siin ongi kõik vasaku masina tehingud, tehingu maksumus ja ka tehingu number. Miks pidas tunnistaja K. K. eelnevalt väljatoodud tehinguid kahtlaseks, põhjendas tunnistaja järgnevalt. K. K. sõnul ei tule enamus kliente neile ostma ühte väikest šokolaadibatooni või nätsupakki. Üldjuhul hõlmab üks ostutehing popkorni, kinopileteid, sööki ja jooki. See ei ole reegel muidugi, aga üldjuhul. Need väikesed ostud ja mitu korda järjest joonistusid väga hästi välja. Nad sorteerisid tehingud välja tavapäratu maksekäitumise alusel. Selline käitumismuster ei iseloomusta nende tavapärast külastajat. Sellise hinna eest saab Apollo Kinos kas väikese šokolaadi batooni või nätsupaki. 6
(22)29.07.
  1. a asitõendi vaatlusprotokollis (kd 1, lk 59-62) vaadeldi R. K., kes on tunnistaja K. K. ütlustest nähtuvalt tema vana alluv, Tartus Ringtee 75 asuva Apollo Kino OÜ poolt saadud videosalvestist Lõunakeskuses paiknevast turvakaamerast. Prokurör avaldas kohtus, et vaatlusprotokolli kuupäev on ilmselt eksitus, sest see peaks olema koostatud
  2. aastal. Vaatlusprotokollis on välja toodud, et 05.12.
  3. a kella 19.24 ajal on Apollo Kino iseteeninduskassa keskmise kassa juures tumedate juustega meesterahvas. Isik kummardub ja sirutab parema käe hästi alla. Kell 19.25 sisestab isik midagi iseteeninduskassasse. Isik sirutab käe uuesti alla ja sätib midagi käte vahel. Järgnevalt isik sirutab käe uuesti alla, ootab, siis kummardub taas alla ja tõstab saadud raha rahakotti. Isik eemaldub iseteeninduskassa juurest ja hoiab midagi käes. Seejärel isik naaseb iseteeninduskassa juurde, kus ta sätib midagi käte vahel. Kella 19.26 paiku vajutab ta ekraani, sirutab parema käe alla, tõuseb üles, kummardub alla ja paneb midagi rahakoti vahele. Edasi tegutseb isik veel mõnda aega ekraani taga. Kella 19.28 ajal lahkub ta iseteeninduskassa juurest. Tunnistajale K. K. näidati asitõendi vaatlusprotokolli ning tunnistaja avaldas, et fotol nr 1 on näha saalide 3-6 poolset kassade plokki. Seal on viis iseteeninduslikku kassat, millest keskmine kassa on sularaha võimekusega. Näha on ühte hetke nende jaoks kahtlastest tehingutest toimumas. Kahtlasele tehingule on punane ring ümber tehtud. Vaadates asitõendi vaatlusprotokollis välja selekteeritud fotosid ning videosalvestist Lõunakeskuses paiknevast turvakaamerast, on
  4. detsembril
  5. a Apollo Kino iseteeninduskassa juures tegutsev meesterahvas kohtu hinnangul äratuntav kui süüdistatav Tõnu Leppik. Ka süüdistatav ise tunnistas, et ta tõepoolest sel ajal Lõunakeskuses Apollo Kino iseteeninduskassa juures viibis, kuivõrd XXX käivad Lõunakeskuses uisutrennis. Tõnu Leppiku viibimine
  6. detsembril
  7. a Tartus Lõunakeskuses on tõendatud ka sideettevõtjalt andmete nõudmise loa (kd 1, lk 64-65) alusel sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (kd 1, lk 66-70). Protokollist nähtuvalt kasutas Tõnu Leppik telefoninumbrit XXX ning sellelt numbrilt helistatakse välja 05.12.2019.a kella 19.33 ajal. Kõne ajal asub numbri kasutaja U4766-T-Lounakeskus tugijaama teeninduspiirkonnas, mille asukoht on Ringtee 75, Tartu linn. Kuivõrd Apollo Kino kaamerapildi salvestised säilivad tunnistaja K. K. sõnul kaks nädalat, ei ole kahjuks videosalvestust
  8. detsembril
  9. a Apollo Kino iseteeninduskassas tehinguid teinud inimesest. Sellest hoolimata on kohus veendunud, et Tõnu Leppik oli isik, kes tasus
  10. detsembril
  11. a Apollo Kino iseteeninduskassas neljal korral 50-euroste pangatähtedega ning seda järgnevatel põhjustel. Esiteks ei ole süüdistatav eitanud, et ta 03.12.
  12. a Apollo Kino iseteeninduskassas ostude eest tasus. T. Leppiku sõnul sisestas ta Apollo Kino iseteeninduskassase raha paaril päeval. Ta arvab, et ta on 03.12.
  13. a Apollo Kino makseautomaati raha sisestanud. Vastates prokuröri küsimusele, mis põhjusel süüdistatav nendel päevadel Lõunakeskusesse läks, kui ta Apollo Kino iseteeninduskassasse läks, vastas Tõnu Leppik, et temal käivad XXX trennis seal. Teise põhjusena saab välja tuua selle, et
  14. detsembril
  15. a ostude eest tasumine on sarnane T. Leppiku käitumisega
  16. detsembril
  17. a, mil ta maksis väga väikeste hindadega kauba eest 50-euroste rahatähtedega. Kohtus ütlusi andes väitis süüdistatav, et „ostad šokolaadi, saad väikseid rahatähti vastu“. Kolmandaks kinnitab sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, et Tõnu Leppiku kasutuses olnud telefoninumbrile helistatakse sisse 03.12.
  18. a kella 18.59 ajal ning samalt numbrilt helistatakse välja 03.12.
  19. a kella 18.53 ajal ning kõnede ajal asub numbri kasutaja U4766-T-Lounakeskus tugijaama teeninduspiirkonnas, mille asukoht on Ringtee 75, Tartu linn. 7
(22)Kaitsja hinnangul ei ole tõendatud, et Apollo Kino iseteeninduskassasse sisestatud 17 Euroopa Liidu 50-eurost rahatähte, mis on ka ekspertiisi objektiks, olid sisestatud just Tõnu Leppiku poolt. Tuleb tõdeda, et ka tunnistaja K. K. sõnul ei ole võimalik seostada konkreetset raha konkreetsel kellajal toimunud maksega. Siiski tuleb arvestada sellega, et ekspertiisiaktide ja eksperdi ütlustega on tõendatud, et kõik ekspertiisiks esitatud Euroopa Liidu 50-eurostel rahatähtedel on mitmeid samu võltsimise tunnuseid, mis viitavad nende rahatähtede ühisele päritolule. Märkimist väärib ka asjaolu, et Tõnu Leppik tunnistas, et tema sisestas Apollo kino iseteeninduskassasse rahatähed, mida ta nimetab kulunuteks. Süüdistatav andis kohtus Apollo Kino sularahavõimekusega iseteeninduskassas raha sisestamise kohta järgnevad ütlused: „Minul oli rahakotis 1000 eurot ja mingi 3-4 oli natuke kulumise jälgedega rahatähti. Ma isegi ei tea, millise ma panin sinna. Arvatavasti, kui ta (kulunud rahatähed) on välja tulnud, siis ta on arvatavasti ikkagi minu pandud.“ Seega süüdistatav tunnistas, kui tema ütluste järgi „kulunud rahatähed“ on välja tulnud, siis on need tema sisestatud. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Tõnu Leppik maksis Tartus Ringtee tn 75 asuvas Apollo Kino OÜ-le kuuluvas kinos asuvas sularahavõimekusega iseteeninduskassas 03.12.
  1. a kell 18.37 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 2 euro 99 sendi väärtuses ostu eest, kell 18.40 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 2 euro 49 sendi väärtuses ostu eest, kell 18.50 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 2 euro 99 sendi väärtuses ostu eest ja kell 18.50 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 99 sendi väärtuses ostu eest. Samuti maksis Tõnu Leppik Tartus Ringtee tn 75 asuvas Apollo Kino OÜ-le kuuluvas kinos asuvas sularahavõimekusega iseteeninduskassas 05.12.
  2. a kell 19.24 Euroopa Liidu 50eurose pangatähega 1 euro 29 sendi väärtuses ostu eest, kell 19.25 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 1 euro 29 sendi väärtuses ostu eest ja kell 19.26 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 0 euro 99 sendi väärtuses ostu eest. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas AS LHV Panga sularahaautomaati sisestatud ja Apollo Kino OÜ iseteeninduskassase makstud Euroopa Liidu 50-eurosed pangatähed on võltsitud. Objektiivsesse koosseisu kuulub mh võltsitud raha käitlemine. Raha kasutamise all mõeldakse selle kasutamist maksevahendina: nt tasumist ostu eest, panka sissemaksmist jms sularahas toimuvat tehingut (Sootak, J., Pikamäe, P.
(2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 985). Raha võltsimine on selle järeletegemine või ümbertegemine. Järeletegemine on sellise pabersedeli valmistamine, mida teeb isik, keda riik kui rahamonopol pole selleks volitanud ja kes teeb seda mitteettenähtud korras. Ümbertegemine on tõelise eseme muutmine (Sootak, J., Pikamäe, P.
(2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 983, 984). 30.10.
  1. a asitõendi vaatlusprotokollis (kd 1, lk 26-28) vaadeldi Tartus Ülikooli 2a LHV pangarahaautomaadist LHV625 saadud võltsimistunnustega Euroopa Liidu 50-eurost pangatähte, emiteerimisaastaga 2017, seerianumbriga EB4487613732, plaadinumbriga E009B3 ning 30.10.
  2. a asitõendi vaatlusprotokollis (kd 1, lk 41-51) vaadeldi Tartus Ringtee 75 asuva Apollo Kino OÜ-lt saadud 17 võltsimistunnustega Euroopa Liidu 50-eurost pangatähte, emiteerimisaastaga
  3. Pangatähed pakendati paberümbrikusse ja saadeti 8
(22)uuringuks EKEI-sse. Asitõendi vaatlusprotokollide juurde kuuluvad fototabelid, milles on fotod 50-euroste pangatähtede esi- ja tagakülje vaatele. Võltsimiskahtlusega raha saatedokumentidest (kd 1, lk 29, 52) nähtuvalt edastati Tartus Ülikooli 2a LHV pangarahaautomaadist LHV625 saadud võltsimistunnustega Euroopa Liidu 50-eurone pangatäht ja Tartus Ringtee 75 asuva Apollo Kino OÜ-lt saadud 17 võltsimistunnustega Euroopa Liidu 50-eurost pangatähte Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Ekspertiisiasutuses tuvastatud asjaolusid on kirjeldanud eksperdid, kes on märkinud, et pangatähed on võltsitud ja klassifitseeritud Euroopa Keskpanga seiresüsteemis Eesti kohalikku klassi EEB0050 S00001 alates 28.08.
  1. a. 19.06.
  2. a ekspertiisiaktis nr 20E-DM0022 (kd 1, lk 30-32) leidsid eksperdid, et ekspertiisiks esitatud LHV Panga sularahaautomaati sisestatud pangatäht on võltsitud rahatäht, mis on klassifitseeritud Euroopa Keskpanga seiresüsteemis Eesti kohalikku klassi EEB0050 S
  3. 12.03.
  4. a ekspertiisiaktiga nr 20E-DM0007 (kd 1, lk 53-56) on tuvastatud, et ka Tartus Ringtee 75 asuva Apollo Kino OÜ-lt saadud kõik 17 Euroopa Liidu 50-eurost pangatähte on võltsitud. Ekspertiisiks esitatud pangatähte on varasemalt uuritud vastavalt meetodikirjeldusele DO-MR-DAE01 ja tuvastati, et tegemist on võltsitud rahatähtedega, mis on samuti klassifitseeritud Euroopa Keskpanga seiresüsteemis Eesti kohalikku klassi EEB0050 S
  5. Klassi S tähis tähendab, et võltsitud rahatähed on valmistatud kombineeritud meetodil: osa õige, osa vale ja omavad samu võltsimise tunnuseid, mis viitavad ühisele päritolule. Mõlemas ekspertiisiaktis tuvastasid eksperdid, et kõik ekspertiisiks esitatud Euroopa Liidu 50-eurosed rahatähed erinevad õigetest, ametlikult käibele lastud kupüüridest selle poolest, et neil on mõned õige, kuid kahjustunud raha turvaelemendid asendatud võltsitud turvaelementidega. Ekspertiisiks esitatud Euroopa Liidu 50-eurostel rahatähtedel esinevad tunnused, mis väga tõenäoliselt on põhjustatud turvavärvist ja turvavärvi kahjustuste maskeerimiseks on need rahatähed kombineeritud võltsitud turvaelementidega. Vaidlustatud 50-eurostel on töötlemise käigus eemaldatud kahjustunud turvaelemendid, mis on asendatud võltsitud optiliselt muutuva elemendiga ja võltsitud aknaga kileribaga. Kohtus kuulati üle ekspert Kairi Kriiska-Maiväli, kes on mõlema dokumendiekspertiisi üks kohtuekspertidest. Ekspert K. Kriiska-Maiväli selgitas, et 50-euroste rahatähtede näol on tegu õigete rahadega, mida on kombineeritud võltsitud osistega. Rahad on töödeldud mingi keemilise ainega. Töötlemise käigus võivad turvaelemendid eralduda. Rahatähtedele on paigaldatud võltsitud elemendid, mis muudavad raha võltsituks. See raha oli õige selle hetkeni, kui sinna pandi võltsitud elemendid. Ekspertiisiaktides nr 20E-DM0007 ja nr 20E-DM0007 tuvastati tunnuseid, mis eristavad ekspertiisiks esitatud rahatähti õigetest rahatähtedest ja on omased selle klassi tähistusega EEB0050 S00001 võltsitud rahatähtedele. Nende tunnustena on nimetatud järgnev: - rahatähti on töödeldud mingi keemilise ainega (vedelikuga); - esiküljelt puudub õige optiliselt muutuv turvaelement – OVD kile ja selle asemele on liimitud optilise elemendi imiteering kilel; - tagakülje kahjustatud alale on tindipritsetehnikas prinditud õige rahatähe taustamuster kas otse rahale või liimitavale ribale; 9
(22)- tagaküljel akna kohas on optiliselt muutuva elemendi imitatsioon; rahatähtedel on osaliselt säilinud õige rahatähe masinloetavad elemendid. Ekspertiisiaktides on välja toodud, et IBNS-värv ehk turvavärv on vargusevastane kaitseelement kassettides, kus hoitakse või transporditakse raha ja ründe korral kaitsemehhanism reageerib plahvatusega, mille tagajärjeks on rahatähtede värvumine. Tugevate kemikaalidega eemaldatud värvaine päritolu tuvastamine keemiliste analüüsimeetoditega vähesel määral säilinud värvaine jääkide koostise alusel ei ole võimalik. Ekspert selgitas kohtus ütlusi andes, et rahatähtedel esinevad värvijäägid, mis oma konfiguratsioonilt lähevad kokku IBNS turvavärvide konfiguratsiooniga. Kuna rahatähti on tugevalt töödeldud, siis see värv, mis on tunginud kiudude vahele, on see, mida me näeme. See, mis on pinna peal, see on pestud ära. Visuaalselt on värvijäägid näha. Kui on kasutatud varguse vastast turvasüsteemi, kus kasutatakse turvavärve, kui see värv paiskub rahadele ja turvavärv aktiveeritakse ja raha selle värviga kokku puutub, siis sellel värvil on väga sarnane konfiguratsioon, kuidas värv tungib rahatähtede peale ja see on visuaalne hinnang. Ekspert Kairi Kriiska-Maiväli rääkis kohus ka sellest, kuidas on rahatähtedel võltsitud optiliselt muutuvad elemendid. Eksperdi ütlustest nähtub, et OVD on optiliselt varieeruv kile, aga laiemale üldsusele tuntud hologrammi nime all. Hologramm on üks turvaelement rahal ja see lisatakse rahatähtedele rahatähe tegemise käigus tööstuslikult turvatrükikodades. Hologrammi eesmärk on teha raha võltsimiskindlaks. Euroopa Keskpanga ja teiste riikide praktika näitab, et hologramm võib eemalduda mehaanilise töötluse käigus, tugeva raha pesemise käigus võib pealt ära tulla. Ekspertiisiks esitatud 50-euroste rahatähtede hologrammid on valmistatud õhukesele kileribale, kasutatakse fooliumimaterjali ja see kileriba on kleebitud rahatähele peale. See hologramm ei ole valmistatud niimoodi, nagu seda turvaelemendina valmistatakse. Tagaküljel on peaaegu rahatähe keskel ülevalt alla jooksev riba, kus on kirjas 50 korduvalt. Tegemist on pärlmutter ribaga, mis nendel rahatähtedel on küll olemas, aga kahjustatud. Nagu nimi ütleb, peaks ta olema pärlmutter, aga nendel kahjustatud rahatähtedel on ta värvunud tumedaks. Tagaküljel vasakul pool servas on eemaldatud õige raha üks osa, mis on asendatud mitte raha juurde kuuluva osaga. Turvaelementi seal enam ei ole. Seega mõlemast ekspertiisiaktist ja eksperdi ütlustest saab järeldada, et kõik ekspertiisiks esitatud Euroopa Liidu 50-eurosed rahatähed on võltsitud ja nendel rahatähtedel on mitmeid samu võltsimise tunnuseid, mis viitavad nende rahatähtede ühisele päritolule ja seetõttu on nad klassifitseeritud samasse võltsingute klassi tähistusega EEB0050 S00001. Nii LHV Panga sularahaautomaati sisestatud 50-eurose rahatähe kui ka kõikide Apollo Kino OÜ iseteeninduskassase sisestatud 50-euroste rahatähtede võltsimistunnused kattuvad omavahel. Rahatähtedel esineb tunnuseid, mis väga tõenäoliselt on põhjustatud turvavärvist, seetõttu on rahatähti töödeldud mingi keemilise ainega, et turvavärvi eemaldada ning keemilise töötlemise käigus on turvaelemendid eemaldunud või eemaldatud, mistõttu on kahjustunud raha turvaelemendid asendatud võltsitud turvaelementidega. Iseenesest on tegemist küll õigete rahatähtedega, kuid rahatähti on kombineeritud võltsitud osistega. Kui rahal on võltsitud turvaelemendid, siis need võltsitud turvaelemendid muudavad raha võltsituks. Kohtu hinnangul on üldteada, et europangatähtede emiteerimise juriidiline õigus on nii Euroopa Keskpangal kui ka euroala liikmesriikide keskpankadel. Europangatähti (ja -münte) emiteerivad ning kõrvaldavad neid käibelt üksnes riikide keskpangad. Kohtus ütlusi andnud ekspert Kairi Kriiska-Maiväli selgitas, et hologramm on turvaelement, mis lisatakse rahatähtedele rahatähe tegemise käigus tööstuslikult turvatrükikodades. Seega rahatähed 10
(22)lastakse käibele koos turvaelementidega ning turvaelemendid on vaieldamatult rahatähe lahutamatu osa. Kohus nõustub prokuröri välja toodud seisukohaga, et käesoleval juhul seisneb raha võltsimine raha ümbertegemises. Tõnu Leppiku käideldud Euroopa Liidu 50eurosed on algselt õiged rahatähed, kuid hiljem on asutud neid muutma ehk ümber tegema. Ümbertegemine seisneb selles, et kahjustunud raha turvaelemendid on asendatud võltsitud turvaelementidega. Nagu ka ekspert kinnitas, siis võltsitud turvaelemendid muudavadki vaidlusaluse raha võltsituks. Eksperdi ütlustele ja teostatud ekspertiisidele tuginedes saab tõdeda, et selliste tunnustega võltsingud kuuluvad Euroopa Keskpanga seiresüsteemis Eesti kohalikku klassi EEB0050 S00001, mis tähendab seda, et võltsitud rahatähed on valmistatud kombineeritud meetodil: osa õige, osa vale ja omavad samu võltsimise tunnuseid, mis viitavad ühisele päritolule. Võltsimisega on tegemist aga ainult siis, kui valmistatud raha on sobiv esinema tavalises ringluses heauskse isiku jaoks ehtsa rahana (Sootak, J., Pikamäe, P.
(2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 984). Seega tuleb kohtul tuvastada, kas tavalises ringluses jätab vaidlusalune raha heausksele isikule ehtsa raha mulje. Ekspert K. Kriiska-Maiväli ütlustest tulenevalt saab ka selle tingimuse täidetust jaatada. Nimelt rääkis ekspert kohtus, et vaidlusaluste 50-euroste võltsimistase on päris kõrge, kuna tegemist on õige rahaga, mida on kombineeritud võltsitud elementidega. Samuti väärib märkimist ekspertiisiaktides tuvastatu, mille kohaselt on rahatähtedel osaliselt säilinud õige rahatähe masinloetavad elemendid. Ekspert K. Kriiska-Maiväli selgitas kohtus, et kuna säilinud on masinloetavad elemendid, siis on masinad võimelised nii tuvastama kui õiget raha. Eelnevast tulenevalt saab väita, kuivõrd 50-euroste võltsimistase on päris kõrge ning rahatähtedel on osaliselt säilinud õige rahatähe masinloetavad elemendid, mis võivad isegi sularaha kontrollimiseks mõeldud aparaadi ära petta, siis vaieldamatult võivad sellised võltsingud jätta tavaringluses ehtsa rahatähe mulje ka heausksele isikule. Kokkuvõtvalt loeb kohus tõendatuks, et Tõnu Leppiku käideldud Euroopa Liidu 50-eurosed pangatähed on võltsitud. Eelnevalt uuritud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud, et Tõnu Leppik sisestas 21.10.
  1. a kell 00.27 Tartus Ülikooli tn 2a asuvasse AS LHV panga sularahaautomaati LHV00625 OÜ OrgaminTechnology (registrikood 14052779) kontolt temale väljastatud pangakaardiga 516904** ****6805 ühe võltsitud Euroopa Liidu 50-eurose pangatähe, emiteerimisaastaga 2017, seerianumbriga EB4487613732 ja plaadinumbriga E009B
  2. Tõnu Leppik maksis Tartus Ringtee tn 75 asuvas Apollo Kino OÜ-le kuuluvas kinos asuvas sularahavõimekusega iseteeninduskassas 03.12.
  3. a kell 18.37 võltsitud Euroopa Liidu 50eurose pangatähega 2 euro 99 sendi väärtuses ostu eest, kell 18.40 võltsitud Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 2 euro 49 sendi väärtuses ostu eest, kell 18.50 võltsitud Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 2 euro 99 sendi väärtuses ostu eest ja kell 18.50 võltsitud Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 99 sendi väärtuses ostu eest. Tõnu Leppik maksis Tartus Ringtee tn 75 asuvas Apollo Kino OÜ-le kuuluvas kinos asuvas sularahavõimekusega iseteeninduskassas 05.12.
  4. a kell 19.24 võltsitud Euroopa Liidu 50eurose pangatähega 1 euro 29 sendi väärtuses ostu eest, kell 19.25 võltsitud Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 1 euro 29 sendi väärtuses ostu eest ja kell 19.26 võltsitud Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 0 euro 99 sendi väärtuses ostu eest. Kuivõrd kõik 50-eurosed pangatähed, mida Tõnu Leppik korduvalt, so
  5. oktoobril
  6. a panga sularahaautomaati sisestas ning
  7. detsembril
  8. a ja
  9. detsembril
  10. a 11
(22)maksmiseks kasutas, olid võltsitud, täitis süüdistatav oma tegevusega

§ 334lg 2 p 1 objektiivse koosseisu.

Selgitamaks välja, kas Tõnu Leppik on toime pannud

§ 334lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tuleb tuvastada tahtlus kõikide objektiivse koosseisu asjaolude suhtes (Sootak, J., Pikamäe, P.

(2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 986). Süüdistatav Tõnu Leppik väitis kohtus, et tal ei olnud tahtlust võltsitud 50-euroseid lasta Eesti Vabariigis käibele. Kui ta oleks teadnud, siis ta ei teeks kunagi selliseid asju. Tema arvates need 50-eurosed ei olnud võltsitud. Ta kontrollis neid kõigi võimalike meetoditega, millega saab ja mitte kui tavainimene, vaid inimene, kellel on sellised vahendid kontrollimiseks. Raha päritolu kohta rääkis süüdistatav T. Leppik järgmist. Ta arvab, et ta sai need rahatähed, mille ta LHV Panga kontole ja Apollo Kino automaati sisestas,
  1. aasta oktoobris kuskilt, kui ta oli oma äripartneri S. juures, kelle kontorisse tuli M. ja ütles, et on võimalus osta kulunud rahatähti 50-euroseid 30 000 eurot 25%-lise allahindlusega Golden Bazaarilt. See on suur turg, kus kaubeldakse kullaga. M. oli raha ainult 10 tuhande euro jaoks. M. palus, et tema koos äripartneri S. ostaksid välja antud raha ja M. ostab nende käest raha kolme päeva pärast tagasi. Nad läksid koos Golden Bazaari, seal müüs neile E.-nimeline mees 30 000 eurot. Nad kontrollisid rahatähed neil kaasas oleva rahadetektoriga ja detektorpliiatsiga. Nad läksid tagasi S. kontorisse ja kolme päeva pärast M. tuli ja ostis samad 50-eurosed rahatähed tagasi. Tal olid katkised 200-eurosed ja ta vahetas need katkised 200-eurosed 50-euroste vastu. Nii ta need rahatähed saigi. Prokurör avaldas süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema kohtueelses menetluses 09.09.
  2. a kahtlustatavana antud ütlused: „Mäletan, et olin tulnud Türgist Eestisse ja mul oli sularahas kaasas umbes 7000-8000 eurot ehk suurem summa raha. Kõik need 7000 eurot olid mul saadud Türgist ja olid 50-eurosed rahatähed. Osa neist oli Türgi pangast saadud ja osa Türgist mingitelt võlgnikelt.“ Seega seisneb vastuolu selles, et kohtueelses menetluses väitis T. Leppik, et 50-eurosed rahatähed sai ta osaliselt Türgi pangast ja mingi osa sai ta võlgnikelt. Kohtus väitis süüdistatav, et raha pärines tema äripartneri tuttavalt M. Tõnu Leppik põhjendas vastuolu järgnevalt: „See inimene, kes ostis need, see võttis meilt võlgu raha. Ma seda ka selgitasin. Me käisime kolmekesi ostmas. Mina ostsin osa välja, S. ostis osa välja ja M. ostis osa välja. See ei olnud meie äri. Ta pärast ostis need tagasi, tal oli ainult 10 000 euro ostmiseks raha, ülejäänud ostsime meie ja ta jäi meile võlgu ja kolme päeva pärast ta ostis need tagasi. Ta oligi võlgnik. Võlgnik M. andis mulle need.“ Süüdistatava ütlused raha päritolu kohta on kohtu hinnangul üsna segased ja vastuolulised. Kohtueelses menetluses andis T. Leppik kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi, et 50-eurosed rahatähed on pärit Türgi pangast ja Türgi „mingitelt“ võlgnikelt. Kohtus rääkis süüdistatav, et tema äripartneri S. tuttava M. sõnul oli võimalus osta kulunud rahatähti 50-euroseid 25%-lise allahindlusega turult Golden Bazaarilt. Süüdistatav T. Leppik, S. ja M. ostsid igaüks 10 000 eurot. Kolme päeva pärast ostis M. samad 50-eurosed rahatähed tagasi. Süüdistatava väitel olid tal katkised 200-eurosed ja ta vahetas need katkised 200-eurosed 50-euroste vastu. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt tuli ta Türgist tagasi 7 000-8 000 euroga. Jääb selgusetuks, miks oleks süüdistatav tahtnud vahetada ning miks M. oli nõus vahetama kehvas 12
(22)seisus 200-eurosed rahatähed kulunud 50-euroste rahatähtede vastu. Selline olukord ei ole eluliselt usutav. Läti Vabariigi vastusest Euroopa uurimismäärusele tõlkega (kd 2, lk 41-46) nähtub, et 16.08.
  1. a avastati tollikontrolli käigus lennujaama „Riga“ saabumise terminalis C Eesti kodanikul Tõnu Leppikul võltsimistunnustega pangatähed, 7 tk 200-euroseid ja 2 tk 50euroseid. Riia lennujaama majori ettekande kohaselt oli Tõnu Leppiku käispagasis deklareerimata sularaha 13 837,35 eurot, millest 7 tk 200-eurostel pangatähtedel ja 2 tk 50eurostel pangatähtedel oli näha võltsimise tunnuseid ning rahalugemise aparaat ei tuvastanud pangatähti. Tolliläbivaatuse aktiga nr MAALV000240/19-1706 (kd 2, lk 47-50) tuvastati, et Tõnu Leppik, läbides Läti tollipiiri, ei deklareerinud sularaha, mille kogusumma on 13 837,35 eurot. Pangatähtede hulgas tuvastati seitse võltsimistunnustega 200-eurost pangatähte ja kaks võltsimistunnustega 50-eurost pangatähte. 16.08.
  2. a antud seletuses väitis Tõnu Leppik, et ta saabus 16.08.
  3. a Türgist. Tollis peatati teda kontrollimiseks. Tal oli kaasas 13 835 eurot. Koostati akt ja akti alusel võeti ära 2 787,47 eurot. 1 400 eurot olid rikutud pangatähed. Kutsuti politsei, et politsei kontrolliks, kas raha on ehtne või mitte. 1 400 eurot oli 200-euroste pangatähtedena. Ta sai need ammu ja need olid niiskuses hoiul, see on tema isiklik raha. Kaks 50-eurost pangatähte olid üldise summa 13 800 euro hulgas ja ta ei oska öelda, kuidas need sattusid tema kätte. Võib-olla pangaautomaat või anti jäägina tagasi. Kompetentse asutuse arvamuse rahatähtede autentsuse kohta ja selle tõlke (kd 2, lk 51-55) kohaselt tuvastati 50-euroste pangatähtede uurimisel, et pangatähtedele on kleebitud sobimatu holograafiline riba ning pinnal on sobimatud värvaine jäägid. Pangatähtede paberi kleebitud pealiskiht on kahjustatud ning kujutise värvitoonid erinevad. Eelpool mainitu võimaldab järeldada, et pangatähed on kahjustatud keemilise toime tagajärjel. Edasise uurimise käigus tuvastati, et pangatähtede tagaküljel holograafilise riba vastas on jugatrüki seadmega trükitud pangatähe kujutised ja on kleebitud sobimatu holograafilise riba akna kujutis. Sobimatud holograafilised ribad ei ole valmistatud seadmega, mida kasutatakse euro pangatähtede holograafiliste ribade valmistamisel. Esitatud 50-eurosed pangatähed on registreeritud kohaliku võltsingute indikatiiviga LVB0050 S
  4. Riikliku kohtuekspertiisi büroo eksperdiarvamusest nr 19-1499 ja tõlkest (kd 2, lk 56-66) nähtub, et mõlemal esitatud 50-eurose pangatähe servadel on kohati väga ähmase sinisevioletse aine kihid. Süüdistatav T. Leppik andis kohtus ütlusi selle kohta, et Läti Vabariigis
  5. aastal augustikuus, kuupäeva ei mäleta, tuli ta Türgist Istanbulist Riiga ja tollikontrollis küsiti, kas tal on sularaha kaasas. Ta ütles, et on kuskil 10 tuhande euro piires. Kui rahatähed üle lugesid, siis oli 13 700 eurot, millest 1 200 oli kulunud 200-eurosed rahatähed. Kontrolliti kogu raha. Kahel 50-eurosel rahatähel oli kulumisjälgi. Politsei võttis need ekspertiisi, kaks 50-eurost ja 200-eurosed rahatähed. Ta maksis kohe ära trahvi 2 700 eurot, kuna ta oli rikkunud tolliseadust. Need rahatähed viidi ekspertiisi. Ta oli kindel, et need on õiged rahatähed, tal ei olnud mingit probleemi nendega. Hiljem sai ta teada, kui teda seoses nende rahatähtedega kuulati üle, et ei ole sobilikud hologrammid. Ta isegi ei saanud aru sellest süüdistusest. Ta teadis kindlasti, ta ei olnud neid rahatähti saanud kui kulunud rahatähti. Ta sai need vahetusest tagasi. Sellest võib ta oletada, et selliseid rahatähti oli juba ammu enne seda juhtumit Türgis käibesse pandud. Läti kriminaalasi lõpetati
  6. aasta kevadel. 200-eurosed tagastati. 50euroseid ei tagastatud, kuna neil olid peal valed hologrammid, siis need hävitati. 13
(22)Tõnu Leppiku sõnul kahtlased 50-eurosed, mis on seotud LHV-ga, Apolloga ja Lätiga, need ei pärine ühest allikast. Ühest allikast pärinevad LHV ja Apollo rahad. Kõiki rahatähti, mis ta on kuskilt saanud, on ta kontrollinud. Lätist pärinevad 50-eurosed sai ta vahetuse korras. Ta ostis mingisugust juveliirtoodet ja sai tagasi kaks 50-st rahatähte. Seal olid nii väikesed kulumise jäljed, et ta isegi ei mõelnud. See raha oli tal kõigi rahadega ühes. Kuigi süüdistatav eitab temalt Lätis ära võetud võltsimistunnustega 50-euroste ning Eestis ringlusesse lastud võltsitud 50-euroste ühist päritolu, tuleb tõdeda, et Tõnu Leppikult Lätis ära võetud rahatähed on visuaalselt väga sarnased käesolevas kriminaalasjas tuvastatud võltsitud rahatähtedega. Esmalt sarnanevad 50-eurosed rahatähed omavahel selle poolest, et rahatähtede tagaküljel olev peaaegu keskel ülevalt alla jooksev riba, kus on kirjas korduvalt 50, peaks olema oma toonilt pärlmutter, kuid nendel rahatähtedel on see riba värvunud tumedaks. Teiseks sarnasuseks on nii Eestis kui ka Lätis läbiviidud ekspertiisiaktides tuvastatu, mille kohaselt on tegemist õigete rahatähtedega, mida on kombineeritud võltsitud elementidega. Sarnasusena võib välja tuua ka veel selle, et rahatähti on töödeldud keemilise ainega ning neil esineb värvaine jääke. Viimaseks tuleb rõhutada, et nii Eesti kui ka Läti ekspertide hinnangul on 50-eurosed rahatähed omased sama võltsingu klassile. Võltsitud rahatähed on klassifitseeritud Euroopa Keskpanga seiresüsteemist Eesti kohalikku klassi EEB0050 S00001 ning Läti kohalikku klassi LVB0050 S
  1. Ekspert Kairi KriiskaMaiväli selgitas kohtus, et klassifikatsiooni EEB0050 S00001 tähis S00001 tähistab kombineeritud rahatähti. See tähendab, et tegu on osa õige ja osa võltsitud elementidega rahatähes. EE tähis klassis viitab Eesti riigile. Seega saab järeldada, et LV viitab Läti riigile. Kuivõrd tegemis on sama klassi võltsingutega, viitab see omakorda raha ühisele päritolule. Kaitsja väitis kohtuvaidluste käigus, et Lätis ei tuvastatud 50-eurostel turvavärvi kahjustusi. Läti on sündmusele hinnangu andnud subjektiivsest küljest lähtudes. Läti väidetava episoodi subjektiivse külje alusel ei saa öelda, et T. Leppik oli teadlik. Eesti ekspertiisiaktides tuvastati, et ekspertiisiks esitatud 50-eurostel rahatähtedel esines turvavärvile omaseid kahjustusi. Lätis läbi viidud ekspertiisi käigus leiti, et mõlemal esitatud 50-eurose pangatähe servadel on kohati väga ähmase sinise-violetse aine kihid. Pangatähtede kihtidel ei ole tuvastatud spetsiaalset turvatinti (kd 2, lk 66). Kuigi Läti ekspertiis ei tuvastanud rahatähtedel turvavärvi, leidus siiski rahal värvaineid ning rahad olid keemilise ainega töödeldud. Seega pidi keemiliseks töötlemiseks olema konkreetne vajadus, mis üldjuhul on turvavärvi eemaldamine ja maha pesemine. Kui tegemist ei olnud võltsitud rahatähtedega vaid ehtsatega, ei oleks neid rahatähti hävitatud (kd 2, lk 134), vaid need oleksid tagastatud süüdistatavale. Tuleb taaskord nõustuda prokuröriga, et Lätis ära võetud 50-euroste autentsuse osas pidi olema probleem. Lätis läbi viidud kriminaalmenetlus lõpetati (kd 2, lk 133-136) Tõnu Leppiku suhtes seetõttu, et T. Leppiku tegevuses ei nähtunud KrS § 1921 kuriteo koosseisu tunnuseid. Seega ei heidetud Tõnu Leppikule Lätis ette võltsitud raha käitlemist, vaid võltsimisvastaste elementide või rahatähtede võltsimiseks kohandatud vahendite hoiustamist. Hoolimata sellest, et kriminaalmenetlus Lätis lõpetati, pidi Tõnu Leppikul tekkima kahtlus 50-euroste ehtsuses juba augusti keskel
  2. a, kui temalt võeti Riia Lennujaamas ära kaks 50-eurost võltsimiskahtlusega rahatähte. Sellises olukorras oleks süüdistataval pidanud tekkima kahtlus, kas ka teised tema valduses olevad 50-eurosed võivad olla võltsitud. Sellest hoolimata sisestas Tõnu Leppik pärast Riia Lennujaamas kahe võltsimiskahtlusega 50-eurose rahatähe äravõtmist
  3. oktoobril
  4. a LHV Panga sularahaautomaati 50-eurose kupüüri. 14
(22)Tõnu Leppik nägi automaadi teavitust, et raha ei kanta kontole, vaid see edastatakse kontrolli. Taaskord hoolimata eelnevast kahest intsidendist jätkas Tõnu Leppik võltsitud 50-euroste käitlemist, makstes 03.12.
  1. a ja 05.12.
  2. a Apollo Kino iseteeninduskassas väikeste ostude eest taaskord võltsitud 50-euroste rahatähtedega. Tõnu Leppik andis kohtus ütlusi, mille kohaselt oli LHV rahaautomaati ja Apollo Kino rahaautomaati sisestatud rahatähtedel natuke kulumise jälgi. Temal olid kõik õiged rahatähed ühes kohas. Tema jaoks olid need kõik õiged, aga nad võisid olla ka segamini teiste rahatähtedega. Tal oli rahakotis 1 000 eurot ja mingi 3-4 oli natuke kulumise jälgedega rahatähti. Ta isegi ei tea, millise ta pani sinna. Süüdistatav eristab enda ütlustes selgelt õiget raha ja seda raha, mis oli tema sõnade kohaselt kulunud, kuid mis tegelikult ekspertiisi käigus on tuvastatud kui võltsitud raha. Seega T. Leppik teadis, et tema valduses on nii ehtsad kui ka võltsitud rahatähed, mida ta hoidis eraldi. Süüdistatav ütles kohtus: „LHV rahaautomaati ja Apollo Kino rahaautomaati sisestatud rahatähtedel oli natuke kulumise jälgi. Temal olid kõik õiged rahatähed ühes kohas.“ Kohtu hinnangul näitab eelnev libastus sõnastuses „õiged rahatähed“, et ta hoidis võltsitud ja ehtsaid rahatähti eraldi, seega suutis ta tuvastada, millised rahatähed on õiged ja millised võltsitud. Pärast libastust üritas T. Leppik juba väljaöeldut selgitada, väites: „Tema jaoks olid need kõik õiged, aga nad võisid olla ka segamini teiste rahatähtedega“, kuid arvestades süüdistatava terve menetluse kestel antud vastuolulisi ja ennastõigustavaid ütlusi, on kohus veendunud, et T. Leppik oli igati teadlik, et tema valduses olnud raha oli võltsitud. Prokuröri küsimusele, miks süüdistatav rahatähed Apollo iseteeninduskassase sisestas, vastas Tõnu Leppik, et tal on tihti vaja väikseid rahatähti, sest tal on vaja XXX või kellelegi anda raha. „Ostad šokolaadi, saad väikseid rahatähti vastu“. Kaitsjale vastas T. Leppik, et ta sisestas 03.12.
  3. a Apollo Kino makseautomaati raha, kuna soov oli midagi osta. Ta vahetas raha peenema vastu, tehes väikse ostu. Juba kohtus on süüdistatav andnud kahetisi ütlusi. Kaitsjale vastas süüdistatav, et ta soovis midagi osta, ostu tagajärjel sai ta vahetusraha, prokurörile vastates ostis T. Leppik midagi väikest sellepärast, et tal oli vaja raha vahetada. Kohtueelses menetluses ülekuulamisel andis Tõnu Leppik kolmanda versiooni Apollo Kino aparaati raha sisestamise kohta. Prokurör avaldas süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrolliks T. Leppiku kohtueelses menetluses 09.09.
  4. a kahtlustatavana antud ütlused osas, miks ta sisestas Apollo Kino iseteeninduskassasse sularaha: „Tahtsin lahti vahetada, kuna nad oli kulunud ning ma oleksin pidanud Eesti Panka need viima.“ Vastuolu põhjendas T. Leppik kohtus sellega, et ta sisestas raha iseteeninduse kassasse esiteks selleks, et peenraha saada ja teiseks, et vahetada ära kulunud rahatäht. Kohtu küsimusele, miks oli vaja 50-euroseid sisestada
  5. detsembril kell 18.37, kell 18.40 ja kell 18.50 kahel korral, vastas süüdistatav, et ta peab võimalikuks, et see on niimoodi ja tol ajal oli tal kindlasti vaja peenraha. Ta vahetas ära ühe rahatähe, mis oli kulunud rahatäht. Ta vaatas, et oh, kulunud raha läheb ka sinna ja vahetas mitu tükki. Esimese ta võttis kulunud ja kui see läks läbi, siis tähendab ta vahetas rohkem lihtsalt. Seega on Tõnu Leppik andnud ka Apollo Kino iseteeninduskassasse raha sisestamise osas vastuolulisi ütlusi, väites kord, et ta soovis midagi osta, ostu sooritamise järel sai ta vahetusraha, teisalt väitis süüdistatav, et ta ostis midagi väikest sellepärast, et tal oli vaja raha 15
(22)vahetada, et lastele anda. Kohtueelses menetluses andis T. Leppik ütlusi, et ta tahtis kulunud raha lahti vahetada, muidu oleks ta pidanud raha Eesti Panka viima. Kohtule vastas süüdistatav, et tal oli peenraha vaja ja kui aparaat oli esimese raha vastu võtnud, otsustas ta ka teised kupüürid iseteeninduskassasse sisestada. T. Leppiku ütlused selle kohta, et ta soovis raha lahti vahetada, et XXX anda, ei ole eluliselt usutavad. Kohus luges tõendatuks, et süüdistatav maksis
  1. detsembril
  2. a Apollo Kino iseteeninduskassas järjest lühikese aja tagant nelja tehingu eest iga kord 50-eurostega ning
  3. detsembril
  4. a käitus ta sama mustri järi, makstes iseteeninduskassasse 3 korda igal korral 50-eurostega. Kahel päeval sai süüdistatav vahetusraha tagasi sadades eurodes, seega ei ole usutav, et see raha oli mõeldud XXX. Ka tunnistajale K. K. tundus süüdistatava tehtud tehingud kahtlasena just seetõttu, et ostud olid väikeste summade eest ja mitu korda järjest. Selline käitumismuster ei iseloomusta nende tavapärast külastajat. Sellise hinna eest saab Apollo Kinos kas väikese šokolaadi batooni või nätsupaki. Viibides suures ostukeskuses on tunduvalt lihtsamaid võimalusi oma 50-eurone vahetada väiksemateks kupüürideks, kui hakata seda läbi sularaha masina tegema. Ka kohus nõustub selle seisukohaga. Kui T. Leppik oleks soovinud enda raha väiksemateks kupüürideks vahetada, oleks ta saanud seda teha näiteks kaupluses, kus müüja oleks saanud ka koheselt raha ehtsuses veenduda, lastes kupüürid läbi vastava masina, mis kontrollib raha ehtsust. Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt on nende enamus kliendid Apollo Klubi liikmed, umbes 90% ostudest sooritatakse klubi liikmelisust kasutades, aga see ei ole kohustuslik. Kuna iseteeninduskassas makstes ei ole kohustuslik ennast tuvastada, siis oli T. Leppikul hea võimalus anonüümselt võltsitud rahad ringlusesse lasta, makstes väikeste ostude eest 50-eurostega ning saades sellise makse eest tagasi ehtsa sularaha. Seega on see ilmselt põhjus, mis süüdistatav ei kasutanud nö raha lahti vahetamiseks kauplust. Kohtu hinnangul soovis Tõnu Leppik Apollo Kinos oste tehes saada võltsitud raha asemel tagasi ehtsat raha ehk seaduslikud rahatähed. Süüdistatav oli selleks hetkeks teadlik, et Lätis temalt äravõetud 50-eurosed olid võltsimiskahtlusega, samuti oli LHV pangaautomaati sisestatud 50-eurone saadetud kontrolli. Kaitsja esitatud tõenditest nähtub, et süüdistatav on varasemalt viinud Eesti Panka erinevaid kahjustatud rahatähti (kd 2, lk 110-114) ning läbi viidud ekspertiisiaktide nr 149 (kd 2, lk 115) ja nr 150 (kd 2, lk 119) kohaselt on kahjustatud pangatähed vastavuses sama nimiväärtusega käibel olevate pangatähtede etalonpangatähtedega. Ekspertiisiaktide lisade (kd 2, lk 116-118, 120) kohaselt on rahatähtedel niiskuskahjustused. Käesolevas kriminaalasjas vaidlusalused 50-eurosed rahatähed on võltsitud ning neil esineb värvaine jääke, mis on iseloomulik turvavärviga kahjustatud rahatähtedele, neid on töödeldud keemilise ainega ning neil on mõned õige, kuid kahjustunud raha turvaelemendid asendatud võltsitud turvaelementidega. Seega ei sarnane vaidlusalused 50-eurosed rahatähed varem süüdistatava poolt Eesti Panka viidud niiskuskahjustusega rahatähtedega. Sellega on selgitatav, miks Tõnu Leppik ei viinud seekord 50-euroseid Eesti Panka. Kuivõrd 50-eurosed on suure tõenäosusega läbinud turvaintsidendi, siis ei olekski saanud ebaseadusliku päritoluga raha Eesti Pangas ümber vahetada. Sellisel juhul ei oleks pank raha ümber vahetanud, sõltumata sellest, kas rahal on turvaelemendid või mitte. Kriminaalasjas on tuvastatud seegi, et Tõnu Leppiku valdusest on leitud tavapäratult palju ebatavalist raha. Läbiotsimisprotokollist (kd 1, lk 71-142) nähtub, et läbiotsimine teostati 08.09.
  5. a Valgamaal, XXX kinnistul ja selle juurde kuuluvates hoonetes, abihoonetes ja ruumides. Läbiotsimise käigus leiti Tõnu Leppiku valdusest mh erinevad paberraha tükid ja puru, musta värvi rahataolised paberid, üks punast värvi 50-eurone rahatäht, kaks 10-eurost rahatähte, üks 50-eurone rahatäht ja kolm omavahel ühenduses olevad 10 000 rahatähed. 16
(22)Eelnevalt nimetatud esemed saadeti ekspertiisi ning 13.11.2020. a ekspertiisiaktist nr 20DA0003 (kd 2, lk 1-13) selgus, et üks 50-eurone pangatäht on ehtne pangatähed, kuid turvavärvi väljapesemisele iseloomulike kahjustustega. Üks punase värviga kaetud 50-eurone pangatäht on samuti ehtne pangatäht, kuid see on kaetud IBNS turvavärviga. Pabeririba koosneb kolmest omavahel kokku liimitud ehtsast kehtivast Lääne-Aafrika 10 000 CFA frangisest pangatähest, millel on jälgi punasest turvavärvi sarnasest ainest. Erinevate paberrahade tükid moodustavad ehtsa 50-eurose pangatähe, ehtsa Rootsi 500-kroonise pangatähe ja nendega koos leidus veel ühe ehtsa Rootsi 500-kroonise pangatähe tükk. Rahatähtede lagunemise on põhjustanud mehhaaniline mõjutamine mingi keemilist valgendavat toimet omava lahusega. Ekspertiisipraktikas on esinenud selliste tunnustega pangatähed kui turvavärvi väljapesemise tunnustega pangatähed. Musta värvi rahataoliste paberite hulgas pakendis 3 eristati järgmisi objekte:
  1. a)üks ehtne Venetsueela 100-bolivarine pangatäht (VEF) kaetuna musta värvikihiga;
  2. b)üks ehtne Eesti 2-kroonine ja ehtsa Eesti 2-kroonise tükk kaetuna musta värvikihiga;
  3. c)üks ehtne USA 1-dollarilise kahepoolne musta fooniga kujutis, mis ei ole ehtne pangatäht;
  4. d)üks USA 100-dollarilise kahepoolne musta fooniga kujutis, mis ei ole ehtne pangatäht;
  5. e)üks musta värvikihiga kaetud USA 100-dollarilise mõõtudega paberitükk;
  6. f)üks ebamäärane must paberitükk. Kirjeldatud esemed viitavad ekspertide hinnangul pettustele, mis rahvusvaheliselt ja ka teiste riikide ekspertiisiasutuste praktikas tuntakse nimetusega wash-wash money ehk musta raha kelmus. Seega leiti Tõnu Leppiku elukohast õigeid, kuid tugevalt töödeldud ning kahjustatud rahatähti, mis viitab süüdistatava kokkupuutele pettuses kasutatavale rahale. 26.01.2021. a asitõendi vaatlusprotokollis (kd 2, lk 14-40) vaadeldi Tõnu Leppikult kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefoni iPhone 11 koos sees oleva simkaardiga. Vaatluse käigus leiti vestlused, kus süüdistatav on suhelnud erinevate inimestega rikutud pangatähtede ja nende elementide teemadel. 17.06.2020. a saatis A. K. Tõnu Leppikule rakenduses WhatsApp pildid raha hologrammist ning küsis: „Kas see on originaal või kuidas“. Käesolevas kriminaalasjas vaidlusalustel võltsitud 50-eurostel on samad hologrammid õigete hologrammide asemel võltsitud hologrammidega asendatud. 28.07.2020. a saatis A. K. T. Leppikule pildid 50-eurostest rahatähtedest, mis on määrdunud rohelise värviga. Kaks päeva hiljem saadab sama isik süüdistatavale videofaili, millel on näha valeraha detektor ning Türgi rahatähed ja rohelise värviga määrdunud 50-eurosed rahatähed. Videol on näha valeraha detektori reaktsioon, kui sellesse sisestatakse määrdunud rahatähed. 20.08.2020. a saatis A. K. Tõnu Leppikule videofaili ja häälsõnumi punase värviga määrdunud 20-eurostest ja 50-eurostest rahatähtedest. Häälsõnumis räägib A. K. mh raha puhtaks pesemisest. A. K. saadetud videofaili saatis Tõnu Leppik edasi kontaktile nimega M. Vaadeldud vestlused toimusid küll pärast kuritegude toimepanemist, kuid kohtu hinnangul kinnitab vestluste sisu süüdistatava huvi ja kokkupuudet turvavärviga kahjustunud raha vastu. Samuti saab vestlustest järeldada, et T. Leppikul on olemas kontaktid, kellel on juurdepääs just sellisele rahale, samuti hologrammidele, mida kasutatakse ehtsate väljavahetamisel või asendamisel. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et Tõnu Leppik sisestas 21.10.2019. a ühe võltsitud Euroopa Liidu 50-eurose pangatähe AS LHV panga sularahaautomaati teadlikult ja raha käibele laskmise eesmärgil. Tõnu Leppik kasutas võltsitud Euroopa Liidu 50-euroseid pangatähti 03.12.2019. a ja 05.12.2019. a maksmiseks samuti teadlikult ning võltsitud raha 17
(22)käibelelaskmise eesmärgil. Seega pani T. Leppik võltsitud raha käitlemise toime otsese tahtlusega. Kaitsja hinnangul võiks kõne alla tulla arutamine selle üle, et kas õigele rahatähele võltsitud võltsimisvastase turvaelemendi paigaldamine on selline tegu, mida on võimalik lõpule viia.

§ 26räägib kõlbmatust süüteo katsest.

Kuivõrd kohtus on tõendamist leidnud lõpuleviidud tegu ning Tõnu Leppiku tahtlus panna toime võltsitud raha käitlemine ehk Tõnu Leppik sisestas võltsitud 50-eurose pangaautomaati ja maksis võltsitud 50-eurostega iseteeninduskassas teadlikult ja raha käibele laskmise eesmärgil, siis ei saa kõne alla tulla kõlbmatu süüteo katse

§ 26järgi.

Kohus ei tuvastanud Tõnu Leppiku õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 334

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on süüdistatavat võimalik karistada kahe- kuni kümneaastase vangistusega. Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Tõnu Leppikul on üks kehtiv kriminaalkaristus ning kolm kehtivat väärteokaristust. Kohus hindab süü suurusel seda, et T. Leppik pani käesolevas kriminaalasjas arutluse all olevad teod toime ajal, mil menetleti tema eelmist kriminaalasja süüdistuses

§ 394lg 2 p 1, 3 järgi.

Tõnu Leppik käitles võltsitud raha korduvalt, ta maksis iseteeninduskassasse ja sisestas pangaautomaati võltsitud raha kokku kolmel erineval korral, sealhulgas kahel viimasel korral lasi süüdistatav ringlusesse kokku seitse võltsitud rahatähte. Samas ei lasknud ta võltsitud raha ringlusesse märkimisväärselt suures ulatuses, kokku on tuvastatud 400 euro käitlemine. Seega on T. Leppiku süü pigem keskmisest väiksem. Kohus arvestab karistuse mõistmisel sellega, et süüdistatav on andnud ennastõigustavaid ja vastuolulisi ütlusi. Kuna ta ei ole oma süüd tunnistatud, ei ole ta sellest tulenevalt süütegu ka kahetsenud ega teinud oma käitumisest vastavaid järeldusi. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab Tõnu Leppiku karistamisel eesmärke raskemaliigiline karistus – vangistus. 18

(22)Kohtu hinnangul on prokuröri poolt taotletud karistus liiga range ega vasta süüdistatava süü suurusele. Kohus peab põhjendatuks mõista Tõnu Leppikule karistus sanktsiooni alamäära lähedases määras, seega tuleb Tõnu Leppik süüdi tunnistada

§ 334

lg 2 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel tuleb Tõnu Leppiku eelvangistuses viibitud aeg 08.09.2020.

a 09.09.2020. a, so 2 päeva arvata karistusaja hulka ning lugeda Tõnu Leppiku kandmata karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 ja

§ 64lg 1 alusel, lugedes Tõnu Leppikule Tartu Maakohtu 01.04.2020.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3710 mõistetud karistus – 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsusega

§ 334

lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse, so 2 (kahe) aasta 11 (üheteist) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistusega, mõistab kohus Tõnu Leppikule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohus peab võimalikuks vabastada Tõnu Leppik

§ 73

lg 1 alusel täielikult temale mõistetud karistusest

§ 73lg-s 3 ettenähtud katseajaga 5 aastat.

Maksimaalse katseaja määramist peab kohus põhjendatuks selle tõttu, et Tõnu Leppikut ei hoidnud tagasi uue kuriteo toimepanemisest ka asjaolu, et tema suhtes juba menetleti ühte kriminaalasja.

§ 73

ei kaasne mingeid nõudeid ega kohustusi, mille täitmist saaks katseajal kontrollida ja veenduda, et isik on asunud õiguskuulekale teele. Karistuse eesmärgiks on isikut mõjutada nii, et ta tulevikus uusi kuritegusid toime ei paneks. Eeltoodust tulenevalt on liitkaristuse mõistmisel käesoleval juhul põhjendatud maksimaalse katseaja kohaldamine, et veenduda selles, et Tõnu Leppik on mõistnud oma varasemate tegude õigusvastasust ja on suuteline oma tegevusi teostama õiguslikus raamistikus. Kohus ei pea võimalikuks süüdistatava allutamist käitumiskontrollile ja seda eelkõige seetõttu, et süüdistatav elab enamuse ajast XXX, mistõttu on käitumiskontrolli nõuete ja registreerimiskohustuse täitmine oluliselt raskendatud. Samuti arvestab kohus asjaolu, et sündmusest on möödunud piisav aeg ning uusi kuritegusid ta toime pannud ei ole. Seetõttu jätab kohus

§ 65

lg 3 ja

§ 73

lg 1, 3 alusel 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust Tõnu Leppiku suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Tõnu Leppik ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. IV KOHTU SEISUKOHT ASITÕENDITE JA SALVESTISTE OSAS

§ 343

sätestab, et kohus võib kohaldada käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule.

§ 83

lõikest 1 tulenevalt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

§ 83

lg 1 ja

§ 343

alusel tuleb konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendid ekspertiisiks (akt 20E-DM0007 ja akt 20E-DM0022) esitatud kaheksateist 50-eurost pangatähte ning KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta 50-eurosed pangatähed Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kollektsiooni säilitamiseks. Nagu selgus ekspertiisiaktidest, siis IBNS-värv ehk turvavärv on vargusevastane kaitseelement kassettides, kus hoitakse või transporditakse raha ja ründe korral 19

(22)kaitsemehhanism reageerib plahvatusega, mille tagajärjeks on rahatähtede värvumine. 50eurone pangatäht seerianumbriga RA3446237562 on turvavärvi väljapesemisele iseloomulike kahjustustega ja 50-eurone pangatäht seerianumbriga RA1936181166 on kaetud IBNS turvavärviga. Seega 50-eurosed pangatähed seerianumbriga RA3446237562 ja RA1936181166 on ebaseadusliku päritoluga raha, mis on läbinud turvaintsidendi. Seetõttu tuleb

§ 83alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kollektsiooni säilitamiseks Tõnu Leppiku kodu läbiotsimisel leitud Euroopa Liidu 50-eurosed pangatähed seerianumbriga RA3446237562 (pakend nr 3) ja RA1936181166 (pakend nr 11).

§ 83

alusel tuleb konfiskeerida ning anda üle Eesti Pangale Tõnu Leppiku kodu läbiotsimisel leitud erinevad paberraha tükid (pakend nr 3), musta värvi rahataolised paberid (pakend nr 3) ning kolm omavahel ühendatud Lääne-Aafrika 10 000 CFA frangist rahatähte (pakend nr 16). Tegemist on keemiliselt töödeldud ja turvavärvi sarnaste jälgedega rahatähtedega, samuti on osad rahatähed kaetud musta värviga. 13.11.

  1. a ekspertiisiaktist nr 20DA0003 tulenevalt saab väita, et kirjeldatud esemed viitavad pettustele, mis rahvusvaheliselt ja ka teiste riikide ekspertiisiasutuste praktikas tuntakse nimetusega washwash money ehk musta raha kelmus. Pettus seisneb selles, et väidetavalt raha turvaliseks transportimiseks on see vaja katta musta ainega, mida on võimalik maha pesta ja „ehtsaid pangatähti“ hiljem maksevahendina kasutada. Sellistes „musta rahaga“ pakkides võib pealmistena leiduda ka õigeid musta värvikihiga kaetud pangatähti, mille puhtaks pesemist tehakse ostja nähes, ülejäänud võivad olla kas ofsetis trükitud jäljendatud raha või ka ehtsa raha mõõtudes musta värvusega paberitükid. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätab kohus kriminaalasja juurde: - arvuti välise kõvaketta Seagate (P/N: XXX; S7N:XXX), millele on kopeeritud Tõnu Leppiku telefoni iPhone 11 digitaalsed andmed, sülearvuti MacBook Air ja lauaarvuti protsessor Acer digitaalsed andmed, DVD-plaadi, millel Tartus Ülikooli tn 2a asuva AS LHV panga sularahaautomaadi kaamera 26.10.
  2. a salvestis, mälupulga, millel Tartus Ringtee tn 75 asuva Apollo Kino turvakaamera 05.12.
  3. a videosalvestis. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist Tõnu Leppikule tagastada mobiiltelefon iPhone 11 (IMEI XXX) koos musta värvi silikoonist kaitseümbrisega ja SIMkaardiga (pakend 1TLKP), Tõnu Leppiku kodu läbiotsimisel leitud kaks 10-eurost rahatähte ja üks USA dollar (pakend nr 3), kilekott, milles paberraha puru ja tükid (pakend nr 12) ning Venezuela Bolivari Vabariigi boliivari 83 tk (pakend nr 13). V KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 173 lg 2 ning KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning sundraha. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude 20

(22)hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Tõnu Leppiku menetluskuluks on dokumendiekspertiisi (akt 20E-DM0022) maksumus 77 eurot (kd 1, lk 33), dokumendiekspertiisi (akt 20E-DM0007) maksumus 154 eurot (kd 1, lk 57), dokumendiekspertiisi (akt 20E-DM0029, 20E-DA0003) maksumus 490 eurot (kd 2, lk 12 pöördel), paberrahaekspertiisi (akt 20E-DA0001) maksumus 77 eurot (kd 2, lk 127), paberrahaekspertiisi (akt 20E-DA0002) maksumus 77 eurot (kd 2, lk 130) ning määratud kaitsjale makstud tasu kokku 2 410,80 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, so 1 812,50 eurot (kuutasu alammääraks alates
  1. jaanuarist
  2. a on 725 eurot). Riigikohus on 18.12.
  3. a määruse nr 3-1-1-121-13 punktis 6 asunud seisukohale, et ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt RKKKm 3-1-1120-12). Paberrahaekspertiisid (aktid 20E-DA0001, 20E-DA0002) määratati T. Leppiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemiseks ning selleks oli vaja rakendada eriteadmistele tuginevaid uuringuid. Samas kohtu hinnangul ei aidanud konkreetselt eelnevalt mainitud ekspertiisiaktides kirjeldatud uuringu tulemused tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele, seetõttu tuleb jätta ekspertiisiaktide 20E-DA0001 ja 20E-DA0002 maksumus kokku summas 154 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel tuleb Tõnu Leppikult välja mõista menetluskulud 4 944,30 eurot alljärgnevalt: ekspertiisi maksumus 721 eurot, kaitsja tasu 2 410,80 eurot ning sundraha 1087,50 eurot. Tõenditest isiku maksustatava tulu kohta (kd 2, lk 102-103) nähtuvalt T. Leppik
  4. aastal ja
  5. aastal tuludeklaratsiooni ei esitanud. Teatistest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (kd 2, lk 104-105) nähtub, et süüdistatava T. Leppiku aastanetosissetulek
  6. aastal ja
  7. aastal oli 0 eurot. Arvestades menetluskulude suurust, Tõnu Leppiku majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid, käib süüdistatavale ilmselt menetluskulude korraga tasumine üle jõu. Seetõttu annab kohus süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulud osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) 21
(22)Rutt Teeveer Kohtunik Merle Mumm rahvakohtunik Külliki Paas rahvakohtunik Kohtuotsus jõustus osaliselt 18.12.2024.a Riigikohtu otsusega. 22
(22)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.