Obsah (5)

§ 162§ 651§ 657§ 163§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-10103 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2024, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangu

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on palunud menetluskulude jaotust lahendades arvestada, et kostja esitas ülekannetega seotud dokumendid alles kohtumenetluse käigus.

1. Kohus leidis, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohus nõustus hagejaga, et kostja on nõuete aluseks olevad dokumendid esitanud alles menetluse käigus ning kohtumenetlust oleks saanud vältida, kui kostja oleks hagejale vastanud ning dokumendid esitanud enne kohtumenetlust.
2. Hageja lepinguline esindaja on teinud istungieelselt toiminguid 20,75 tundi, summas 1867,50 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on 90 eurot. Eeltoodud summale lisandub istungil osalemine 1,77 tundi. Seega on hageja lepinguline esindaja teinud toiminguid kokku 22,52 tundi. Kohus leidis, et need on põhjendatud ja vajalikud nimekirjas märgitud kujul. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud 2026,8 euro ulatuses (22,52 x 90 = 2026,8). Lisaks lepingulise esindaja kuludele on hageja tasunud 275 eurot riigilõivu, mis on põhjendatud ja vajalik kulu. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 2301,8 euro ulatuses (2026,8 + 275 = 2301,8) ja viivis menetluskuludelt. 6 Hageja apellatsioonkaebus
3. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi autokompensatsiooniga seotud kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 640 eurot. Hageja palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt 640 eurot välja.
4. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei tulene seadusest juhatuse liikmele õigust saada isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist. Juhatuse liikmel on seda õigus saada üksnes siis, kui seda otsustab üldkoosolek. Maakohus leidis, et kostjal oli õigus perioodil 09.09.201401.06.2015 saada autokompensatsiooni 28.06.2007 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse alusel, millega kinnitati 2007/2008 majanduskava. Majanduskava ei ole kohaseks dokumendiks, mille pinnalt hinnata, kas kostja oli juhatuse liikmena õigustatud saama hüvitist. Asjaolu, et majanduskava koosseisus on ette nähtud maksete kogumine autokompensatsiooniks, ei tähenda automaatselt seda, et juhatuse liikmel tekib hüvitise saamise õigus. Majanduskava eesmärgiks ei ole reguleerida ühistu ja juhatuse liikme vahelisi õigussuhteid, vaid luua alus majandamiskulude nõudmiseks korteriomanikelt. Majanduskava alusel ei teki juhatuse liikmel nõudeõigust korteriühistu vastu. Samuti saab hüvitisi määrata üksnes isikupõhiselt. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas kehtis 2007.a majanduskava autokompensatsiooni väljamaksmise perioodil. Lisaks ei ole kostja oma sõidukulusid dokumenteerinud (pidanud sõidupäevikut). Kostja apellatsioonkaebus
5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles menetluskulud jäid kostja kanda ja kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulud 2301,80 eurot ja viivis. Kostja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2690 eurot ja viivis.
6. Hagejal oli enne hagi esitamist olemas kõik dokumendid, mille analüüsimise järel jättis kohus hagi rahuldamata. Hageja ei soovinud enne hagi esitamist süveneda tegelikesse asjaoludesse ja tutvuda soojussõlmes teostatud tööde vastuvõtmise aktidega. Samuti oli hagejal võimalik tutvuda OÜ Romgaas Grupp väljastatud arvetega ja OÜ-le Romgaas Grupp tehtud pangaülekannetega. AS-iga Elgüks seonduvaid tellimused ja arved olid hagejale kättesaadavad korteriühistu e-postkastis. Kostja käitumine ei olnud selline, mis andnuks hagejale mõistliku põhjuse hagi esitamiseks. Ebaõige on menetluskulude kostja kanda jätmine olukorras, kus kohus on leidnud, et kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Vastused apellatsioonkaebustele
7. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu. 7 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi autokompensatsiooniga seotud kahjuhüvitise summas 640 eurot väljamõistmiseks. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ülejäänud osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas (

§ 651lg 1).

32. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata 640 eurot ning teha uus otsus, millega kostjalt hageja kasuks välja mõista täiendavalt 640 eurot. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uus menetluskulude jaotus. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (

§ 657lg 1 p 2).

1. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 640 eurot seoses sellega, et kostja oli hageja juhatuse liikmena maksnud perioodil 09.09.2014 kuni 01.06.2015 endale 640 eurot isikliku auto kasutamise hüvitist (autokompensatsiooni). Maakohus leidis, et kostjal oli seda õigust saada, kuna 28.06.2007 üldkoosolekul vastuvõetud 2007/2008 majandustegevuse aastakavas oli autokompensatsioon ettenähtud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega.
2. Asja materjalist nähtub, et korteriühistu võttis 28.06.2007 üldkoosolekul vastu otsuse, millega kinnitati 2007/2008 majandustegevuse aastakava (I kd tl 177-178). Vaidlus puudub, et majandustegevuse aastakava sisaldas juhatuse liikme autokompensatsiooni 1000 krooni kuus. KÜS § 15 lg 1 p-d 1-3 sätestavad, et korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.
3. Kolleegium märgib, et majandustegevuse aastakava eesmärgiks on sätestada korteriühistu majandamise järgmise aasta kulud ja tulud ning anda õiguslik alus korteriühistu rahalistele nõuetele korteriühistu liikmete vastu. Majandustegevuse aastakavast ei tulene korteriühistu juhatuse liikmele nõudeõigust korteriühistu vastu. Hageja leiab, et mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-st 281 tulenevalt sai juhatuse liikmele hüvesid määrata üldkoosoleku otsusega. Ringkonnakohus selgitab, et MTÜS § 28 1 ei kehtinud 28.06.2007 üldkoosoleku toimumise ajal. Siiski tuli sama põhimõte MTÜS § 19 p-st 5, mis sätestas, et üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes mittetulundusühingu esindaja määramine. Käesoleval juhul ei ole tsiviilasjas esitatud korteriühistu üldkoosoleku otsust, millega on määratud juhatuse liikmele autokompensatsioon. Üksnes asjaolust, et majandustegevuse aastakava koosseisus on ette 8 nähtud maksete kogumine autokompensatsiooniks, ei tulene, et juhatuse liikmel tekib hüvitise saamise õigus. Majandustegevuse aastakava vastuvõtmist ei saa käsitleda korteriühistu üldkoosoleku otsusena maksta juhatuse liikmele autokompensatsiooni ning majandustegevuse aastakava ei ole õiguslikuks aluseks juhatuse liikmele autokompensatsiooni nõudmiseks.
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu viited Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-133-15 (p 15) ja 3-2-1-61-14 (p 18) ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Nendes lahendites on jaatatud võimalust majandustegevuse aastakava vastuvõtmisel kiita heaks juba tehtud kulutused. Antud juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Tsiviilasjas ei ole esitatud tõendit, millega oleks kiidetud heaks perioodil 09.09.2014 kuni 01.06.2015 makstud autokompensatsioon.
5. Kostja on viidanud ka korteriühistu üldkoosoleku 20.06.2006 otsusele 2006/2007 majandustegevuse aastakava vastuvõtmise kohta (I kd tl 185-186), kuid ka sellel üldkoosolekul ei ole korteriühistu liikmed võtnud vastu otsust juhatuse liikmele autokompensatsiooni määramise kohta. Samuti on kostja tuginenud korteriühistu juhatuse koosoleku 17.06.2006 otsusele korteriühistu juhatuse liikmele autokompensatsiooni (1000 krooni kuus) määramise kohta (II kd tl 2). Kolleegium on eelnevalt selgitanud, et juhatuse liikmele hüvitise määramine on üldkoosoleku pädevuses. Seda ei saa otsustada juhatus ise. Pealegi ei olnud kostja 2006.a veel hageja juhatuse liige. Ka asjaolust, et juhatuse liikmetele on makstud autokompensatsiooni 2006.a, 2007.a ja 2013.a, ei saa tuletada kostja õigust saada autokompensatsiooni perioodil 09.09.2014 kuni 01.06.
7. Vastavalt MTÜS § 32 lõikele 1 peab juhatuse liige oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. TsÜS § 35 järgi peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. MTÜS § 32 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Kolleegium leiab, et kuna autokompensatsiooni maksmiseks puudus korteriühistu üldkoosoleku otsus, siis on kostja autokompensatsiooni maksmisega, perioodil 09.09.2014 kuni 01.06.2015 summas 640 eurot, rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Lisaks sellele, et autokompensatsiooni maksmiseks puudus üldkoosoleku otsus, ei ole kostja tõendanud, et ta on perioodil 09.09.2014 kuni 01.06.2015 teinud oma sõidukile kulutusi juhatuse liikme ülesannete täitmiseks ning nende kulutuste suurust. Seega on autokompensatsiooni väljamaksmisega tekitatud hagejale kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128). Kuna ilma autokompensatsiooni maksmiseta ei oleks kahju tekkinud, siis on rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (MTÜS § 32 lg 2 teine lause). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 640 eurot.
8. Maakohus jättis menetluskulud

§ 162

lg 4 alusel kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2301,80 eurot ja viivise. Ringkonnakohus ei nõustu 9 maakohtu käsitlusega.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna hagi jäi maakohtus valdavas osas rahuldamata, siis võimaldanuks

§ 162

lg 4 jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, mitte aga jätta hageja menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda. Lisaks ei ole

§ 162lg 4 rakendamine käesoleval juhul põhjendatud.

Ka pärast seda, kui kostja esitas OÜ-ga Romgaas Grupp ja AS-iga Elgüks seonduva nõude osas kohtule tõendid jäi hageja oma nõude juurde ja vaidles esitatud tõenditele vastu. Muuhulgas leidis hageja, et kostja poolt esitatud OÜ Romgaas Grupp ja AS Elgüks arved on vormitatud tagantjärgi ning arvetel kajastatud teenuse saamine on tõendamata. Seega puudub alus asuda seisukohale, et kui kostja oleks tõendid esitanud enne kohtumenetlust, oleks selles osas jäänud hagi esitamata. 40. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks jaotada maakohtu menetluskulud lähtuvalt hagi rahuldamise ulatusest. Kolleegium märgib, et AS-ile Starman tehtud maksega seotud kahjunõude osas on menetluskulud juba jaotatud. Maakohus võttis 02.03.2022 määrusega vastu osalise loobumise hagist, lõpetas menetluse hageja nõude osas, milles ta palus kostjalt välja mõista kostja poolt AS-ile Starman tasutud 40 eurot, ja jättis selle nõudega seotud menetluskulu hageja kanda. Seega tuleb maakohtu menetluskulud jaotada ülejäänud osas. 41.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Autokompensatsiooniga, Swedbank AS-ile makstud leppetrahviga ning OÜ-le Romgaas Grupp ja AS-ile Elgüks tehtud maksetega seotud kahjunõude kogusuurus on 2488,84 eurot. Sellest rahuldatakse 736 eurot (Swedbank AS-ile makstud leppetrahv 96 eurot, autokompensatsioon 640 eurot). Seega tuleb maakohtu menetluskulud (v.a AS-ile Starman makstud rahaga seotud kahjunõude menetluskulud) jätta 70 % ulatuses hageja kanda ja 30 % ulatuses kostja kanda.

1. Arvestades, et hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta hageja apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud kostja kanda ja kostja apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
2. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 10 11