MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (
MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Jane Kaerajook OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ei kata võlgniku vara tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust seisundist tulenevalt ajutine. Avalduse esitamise seisuga on võlgniku kohustuste kogumaht 22 066 eurot, mis suureneb intresside näol igapäevaselt. Vara on võlgnikul raamatupidamisliku väärtusega 15 029 eurot, mille tegelik turuväärtus on väiksem, seega on tekkinud olukord, kus võlgniku kohustused ületavad varasid. Võlgnik kinnitab, et ta on püsivalt maksejõuetu ega suuda täita võlausaldajate nõudeid. Võlgnik palub avaldus rahuldada ja nimetada Jane Kaerajook OÜ ajutine pankrotihaldur. 6.9.2024. a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Kohtumääruse põhjendused 1. Kohus, kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku esindaja leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. 2.
lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. 3. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 20 066 eurot, vara on ca 830 euro väärtuses. Võlgniku tegevus on lõppenud, võlgniku kohustused ületavad vara kordades, seega puudub võlgnikul võimalus võlausaldajate ees kohustusi täita. Võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus
4.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Võlgniku arvelduskontolt nähtuvad üksikud väiksemates summades tehtud maksed, mida ei saa tõenäoliselt pidada ettevõtlusega seotud kuludeks. 8.
alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 9.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 10. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 2 030 eurot (lisandub käibemaks 446,60 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasunõue on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt ja
lg 9, 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 2 030 eurot (lisandub käibemaks 446,60 eurot) Indrek Lepsoo kasuks. 11. Võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
lg 3 ja
sätestatu kohaselt on ajutise ja pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 ”Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2024 820 eurot, millest 1/5 on 164,00 eurot. Ajutine haldur lähtub tunnitasust summas 145,00 eurot. Ajutine haldur palub riigi vahenditest välja mõista 1 000,40 eurot (sh käibemaks).
lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 12. Äriregistri seaduse § 23 lg 8 ja TsÜS § 46 lg 1 alusel tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule J. K.ile. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.