2-24-11248 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2024. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-11248 Tsiviilasi T. A. avaldus SaltLake

§ 15lg 41 alusel Võlausaldaja: T. A. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost xxxx) Võlgnik: Salt

Lake OÜ (registrikood 16231865, asukoht Pirita tee 20/4, 12011 Tallinn, e-post register@firmaturg.eu), juhatuse liige L. H. (isikukood xxxx, e-post xxxx), juhatuse liikmed kuni 25.01.

1. a D. K. (isikukood xxxx, e-post xxxx) ja D. S. (isikukood xxxx, e-post xxxx), juhatuse liige kuni 25.03.
2. a O. K. (isikukood xxxx, epost xxxx) Kohtuistungil
3. oktoobril
4. a Resolutsioon 1.Jätta tsiviilasjas 2-24-11248 ajutine haldur nimetamata ja lõpetada menetlus, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
5. Tuvastada, et SaltLake OÜ-l (registrikood 16231865) on tööõigussuhtest tulenevad järgmised täitmata kohustused T. A. (isikukood xxxx) ees: töötasu perioodi 23.12.
6. a kuni 11.06.
7. a summas 10 726,93 eurot (bruto), põhipuhkuse hüvitis summas 1 340,69 eurot (bruto). Menetluskulud Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja avaldus T. A. on esitanud Harju Maakohtule avalduse SaltLake OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt oli võlausaldaja ja võlgniku vahel 08.09.2021 sõlmitud tööleping, vastavalt lepingu punktile 3.1 oli töötasuks 1 500 eurot neto ehk 1 909,02 eurot bruto. 22.12.23 teatas tööandja võlausaldajale suuliselt, et leping lõpetatakse samal päeval koondamise põhjusel, töölepingu ülesütlemisavaldust tööandja töötajale kirjalikult edastanud ei ole. Töötaja/võlausaldaja pöördus avaldusega töövaidluskomisjoni poole. Tööandja töövaidluskomisjoni istungil ei osalenud, vastuväiteid võlausaldaja avaldustele ei esitanud. 02.05.2024 tegi töövaidluskomisjon otsuse, mille kohaselt komisjon ei tuvastanud TLS § 95 lg 1 sätestatu kohast töölepingu ülesütlemist. Pooled ei ole töölepingut ülesse öelnud. Järelikult on tuvastatud, et tööleping on kehtiv ning tööandja on kohustud hüvitama töötajale saamata jäänud töötasu. 11.06.2024 esitas töötaja tööandjale nõudepankrotihoiatuse, kus märkis, et võlgnik peab töötajale maksma töötasu. Hoiatuse esitamise seisuga jäi tööandjal maksmata töötasu perioodi 23.12.23 kuni 11.06.2024 eest kokku 10 726,93 eurot neto. Võlgniku e-postilt tuli automaatne kinnitus kättesaamisest ning lubadus tegeleda esitatud kirjaga. Kahjuks seni puudub võlausaldajal igasugune tööandja vastus. Tööandja ei reageerinud ega kandnud küsitud töötasu üle. Võlausaldaja leiab, et tema nõude suurus on 13 976,64 eurot bruto. See on saamata jäänud töötasu ajavahemikus 23.12.23 kuni 11.06.2024, kasutamata puhkusetasu 27 päeva eest, koondamishüvitis. Nõue on arvestatud kuni 11.06.
8. Võlausaldaja on arvestanud oma nõude just selle kuupäevani, kuna sel päeval tema esitas nõude ja pankrotihoiatuse, millele tööandja ei reageerinud. Võlausaldaja on seisukohal, et otstarbetu on suurendada nõuet olukorras, kus tööandja on maksejõuetu. Võlausaldaja palub kohtul algatada võlgniku pankrot ja kuulutada välja pankrot. Võlgniku vastus Võlgnik vastuväiteid ei esitanud. avaldusele Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära töötaja ja tööandja ning tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus võttis 10.09.2024. a pankrotiavalduse menetlusse. Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et 11.06.2024 esitas töötaja tööandjale nõude-pankrotihoiatuse, kus märkis, et võlgnik peab töötajale maksma töötasu. Hoiatuse esitamise seisuga jäi tööandjal maksmata töötasu perioodi 23.12.23 kuni 11.06.2024 eest kokku 10 726,93 eurot neto.

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama.

§ 15lg 41 14.05.2018.

a jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 10

lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul ning p 2 kohaselt võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. 11.06.

1. a esitas töötaja tööandjale pankrotihoiatuse. Tööandja kohustust ei täitnud. Äriregistri B - kaardi väljatrükilt nähtub, et äriühingul on seisuga 21.10.
2. a maksuvõlg summas 11 424,98 eurot.
3. majandusaasta aruanne on registripidajale esitamata, käibedeklaratsioonid on esitamata alates 22.01.
4. a. Äriühing on asutatud sissemakset tegemata. Kohtu hinnangul on äriühing
5. aastal muutunud maksejõuetuks. Kuivõrd veebipood on suletud, ei toimu äriühingus ka majandustegevust alates
6. aastast. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige ja endised juhatuse liikmed D. K., D. S. ja O. K. on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Juhatuse liige ja endised juhatuse liikmed pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. Endine juhatuse liige O. K. andis 25.03.
7. a äriühingu juhtimise üle L. H.. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist ning § 179 lg 4 järgi juhatus kohustub esitama äriregistrile majandusaasta aruanded kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Võlgniku juhatus on kohtu hinnangul rikkunud Äriseadustik §§ 183 ja 179 sätestatut sellega, et ei ole registripidajale esitanud
8. majandusaasta aruannet. Majandusaasta aruande esitamata jätmine viitab juhatuse soovile varjata tehinguid äriühingu varaga ning võimalikku vara väljaviimist äriühingust. Endised juhatuse liikmed leiavad kohtu hinnangul ekslikult, et enese distantseerimisega äriühingu kohustustest ja võlausaldajatest ning äriühingu juhtimise üleandmisega likvideerimisteenust pakkuvale L. H. on nende vastutus äriühingu ees välistatud. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötaja on tõendanud nõude olemasolu. Võlgniku kohustus töötaja ees on suurem kui

§ 15lg 3 p 3 sätestatud nõude alampiir.

Kohus leiab, et seega on pankrotiavalduses olemas

§ 10lg 2 p 1 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu.

Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei vaielnud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

§ 15

lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3