Obsah (6)

§ 187§ 440§ 444§ 162§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2024, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-12540 Tsiviilasi

§ 187lg 6).

tegema ASJAOLUD

1. Tervisekassa (hageja) esitas
2. augustil 2024 Viru Maakohtule hagi S K (kostja) vastu ravikindlustushüvitise hüvitamise nõudes, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 7202,04 eurot. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja ravikindlustatud isikutele tervisekahjustused. Hageja nõuab kostjalt ravikindlustatud isikutele osutatud tervishoiuteenuste, ravimite maksumuse hüvitamise ning ajutise töövõimetuse eest makstud hüvitiste väljamõistmist (ravikindlustuse seaduse § 25 lg 1 ja § 26 lg 1, võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 1050 lg 1). Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja ravikindlustatud isikutele tervisekahjustused. Kannatanud on saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi kokku 7202,04 eurot, mis on hagejale täies ulatuses hüvitamata.
3. Viru Maakohus võttis
4. augustil 2024 hagiavalduse menetluse ja andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks.
5. Kostja võttis
6. septembril 2024 esitatud hagivastuses hagi õigeks ning jäi selle juurde
7. novembri 2024 kohtuistungil. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega (

§ 440lg 1).

5.

§ 440

lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis hagi õigeks hagivastuses. Samuti on kostja kohtuistungil kinnitanud, et ta tunnustab hageja nõuet ja kohus teeb sellest järelduse, et pooled ei vaidle nõude olemasolu üle. Kostja teatas, et võimalus võla maksmiseks puudub. Pooled kompromissi ei saavutanud. Kohus selgitas kostjale, et tõlgendab tema avaldust õigeksvõtuna. Kostja nõustus sellega. Seega on kostja käitumine käsitatav hagi õigeksvõtuna. Kostjale on õigeksvõtu tagajärgi selgitatud. Kohus on kostja õigeksvõtuga seotud. Puudub põhjus ja alus hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohus teeb õigeksvõtuotsuse

§ 444lg 3 alusel kirjeldava ja põhjendava osata.

6.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. 7. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Hageja ei ole esitanud taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks, samuti ei nähtu hageja menetluskulusid tsiviilasja materjalidest. Seetõttu ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. 8. Kohus tunnistab õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel

§ 468lg 1 p 1 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) 2