← Eesti

2-23-151883/6

Obsah (8)§ 178§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Dina Tali Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-151883 Tsiviilasi Aktsiaselts P

) §-is 416. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu arvestatuna poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00 eurot ja mitte rohkem kui 2100,00 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Hageja nõude aluseks on T AS ja R. K. vahel 03.10.2022 sõlmitud liitumislepingust nr xxxx ja nr xxxx (seadme kindlustusleping) tulenev võlgnevus. Nõue on hagejale loovutatud 01.08.2023 koos kõrvalnõuetega. Kostjale on hagimaterjal kättetoimetatud postkasti jätmisega kostja elukoha aadressil. Menetluskulud Menetluskulud kannab see menetluspool, kelle kahjuks otsus tehakse (

§ 162lg 1).

Kohus teeb otsuse kostja kahjuks. Seega jätab kohus

162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 174lg 1).

Hageja palub mõista kostjalt menetluskuluna välja riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 427 eurot, kokku 547 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139lg-st 2 lähtuvalt hageja nõuetest pidi hageja tasuma riigilõivu 100 eurot.

Seega on hageja tasutud riigilõiv 100 eurot põhjendatud kulu. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 122 eurot tund (käibemaksuga) peab kohus põhjendatuks. Hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamisega seoses kandnud kulusid 20 eurot. Kulu on vajalik ja põhjendatud. Esindajal kulus hagimenetlusega seonduvatele toimingutele 3,5 tundi järgmiselt: hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine – 2 tundi; dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi. Kohus peab ajakulu nimetatud toimingutele põhjendatuks kahe tunni ulatuses. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Hageja on kinnitanud, et on piiratud käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks 364 eurot (riigilõiv 100 + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 + õigusabikulu 244 (käibemaksuga)). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ulatuses menetluskulu 364 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Tali kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.