Obsah (5)

§ 477§ 238§ 173§ 172§ 174

2-23-12185 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtu konsultant Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad Menetlustoiming ja Viru Maakohus Liina Naaber-Kivisoo Kelli

) § 613 lg 1 p 4 vaadatakse käesolev asi läbi hagita menetluses.

§ 477

lg 1 ja 2 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Avaldaja vaidlustab korteriühistu korteriomanike 01.08.2023 üldkoosoleku otsust, millega kutsuti juhatuse liikmed tagasi ja valiti uued juhatuse liikmed (dtl 9, 75, tõlge dtl 48, 72). Avaldaja palub esmalt tuvastada Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu korteriomanike 01.08.2023 üldkoosoleku otsuse, millega kutsuti juhatuse liikmed tagasi ja valiti uued juhatuse liikmed, tühisus ning alternatiivselt tunnistada Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu korteriomanike 01.08.2023 üldkoosoleku otsus, millega kutsuti juhatuse liikmed tagasi ja valiti uued juhatuse liikmed, kehtetuks.
2. Esmalt lahendab kohus avaldaja vastuväite. Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Avaldaja on põhjendanud oma õigust volikirja originaalide välja nõudmiseks asjaoluga, et volikirjad võivad olla võltsitud. Kohus on 16.07.2024 istungil selgitanud, et kohtul ei ole selles osas eriteadmisi ja kui avaldaja soovib tugineda sellele, et tegemist on võltsitud dokumentidega, siis on vajalik esitada ka ekspertiisiavaldus. Kohus leiab, et nn igaks juhuks dokumentide välja nõudmine ei ole asjakohane ja venitab protsessi. Avaldaja viitab ka sellele, et kohus võiks juba dokumenti nähes veenduda, et võltsimine on toimunud ning on esitanud kohtule kaks dokumenti võrdlemiseks, mille kohta on avaldaja väitnud, et „muutmata on jäetud ainult volitajate allkirjad“. Nii dtl 275 kui dtl 276 on selgelt näha, et allkirjad ei ole ülemisel ja alumisel volikirjal identsed. Lisaks sellele on puudutatud isik esitanud ka isikute kinnitused, et nad on volitused andnud (dtl 286 – 292). Seega pole kuidagi võimalik järeldada, et tegemist oleks võltsitud dokumentidega. Kohus leiab, et avaldaja taotlus dokumentide välja nõudmiseks ei ole põhjendatud.
3. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Üldkoosoleku otsuse tühisust saab nõuda, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud oluliselt seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid.
4. Riigikohus on 03.03.2021 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-17-13391 punktis 37 selgitanud, et: „üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab üldjuhul neid toiminguid, mis tehakse enne koosolekut ja mis peavad tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal informeeritult hääletada. Näiteks on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine see, kui liikmele ei saadeta koosoleku teadet või see saadetakse hilinenult (vt nt 4 2-23-12185 Riigikohtu
5. jaanuari
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 13), aga ka see, kui päevkord on puudlik või ebaselge (vt Riigikohtu
7. aprilli
8. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-22-08, p 11). Koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine on samuti see, kui osanikele või aktsionäridele ei tehta enne koosolekut kättesaadavaks otsuste eelnõusid või dokumente, mille kinnitamist koosolekul hääletama hakatakse (vt nt Riigikohtu
9. novembri
10. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010/36, p 11;
11. mai
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 17). Põhimõte, et kõigile liikmetele tuleb enne koosolekut anda võimalus tutvuda dokumentidega, mille kinnitamist koosolekul otsustama hakatakse, kohaldub ühtmoodi kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute organite otsuste tegemisel. Samuti võib koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine olla see, kui koosoleku teatest ei ole aru saada, kus ja millal koosolek toimub.“
13. Avaldaja leiab, et juhatusele ei ole 26.06.2023 esitatud teadet erakorralise koosoleku kokkukutsumise kohta. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 3 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Korteriühistu Sillamäe linn, Viru pst 22a põhikirja punkti 6.5 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus 20 päeva jooksul, alates vastava kirjaliku avalduse saabumisest, kui seda on nõudnud 1/10 ühistu liikmetest (dtl 19). Vaidluse all ei ole esindatuse küsimus. Toimikus on 26.06.2024 üldkoosoleku protokoll, kus on kirjas, et protokollile on lisatud kümne korteriomaniku poolt juhatusele esitatud avaldus erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumiseks (asub KÜ Viru 22a juhatuse valduses) (dtl 69, tõlge dtl 65). Toimikus on ka viidatud avaldus (dtl 71, tõlge dtl 70), kuhu on omakäeliselt lisatud käsikirjaliselt, et: „antud kätte isiklikult V“. L V on kohtule kinnitanud, et ta ei ole seda avaldus saanud (dtl 274, tõlge dtl 280). Samuti on 26.06.2023 protokollis viide, et L V keeldus avalduse vastu võtmisest, samas on avalduse üleandmist tõendanud kolm korteriomanikku (tõlge dtl 65). Juhul, kui isik ei ole nõus avaldust vastu võtma, kuid see avaldus on talle siiski edastatud nagu protokoll kinnitab, siis leiab kohus, et usaldusväärsem on lähtuda koosoleku protokollist, kui isiku enda seletustest. Kohus leiab, et regulatsiooni eesmärgiks on anda isikutele võimalus kutsuda kokku erakorraline koosolek. Kui juhatus selles osas ei soovi koostööd teha, siis ei saa sätte tõlgendusega jõuda selleni, et avalduse vastu võtmisest keeldumine toob kaasa ka avaldusest mitteteadmise. Kui isik keeldub millegi vastu võtmisest, siis on tal teave selle millegi olemasolust. Kohus peab oluliseks ka asjaolu, et 26.06.2023 koosoleku otsuseid ei ole vaidlustatud ja protokoll on kehtiv, seega jätab kohus tähelepanuta ka avaldaja 06.09.2024 esitatud seletused (dtl 331 – 334, tõlge 341 - 342), kuna need on vastuolus 26.06.2023 protokolliga. Kohus loeb tuvastatuks, et koosolekul jõudis juhatuseni informatsioon, et selline avaldus on esitatud.
14. Avaldaja on seisukohal, et koosoleku kokkukutsumisel 17.07.2023 on rikutud 20päevalist tähtaega. 20-päevane tähtaeg on sätestatud korteriühistu põhikirjas (p 6.5). Seadus ei sätesta tähtaega, kaua peavad ühistu liikmed ootama juhatuse tegevust. Sama on kinnitanud ka Riigikohus oma 04.05.2011 kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-22-11, selgitades, et: „[…] seitse päeva [on] piisav aeg, et saada aru, kas juhatus ka tegelikult kutsub koosoleku kokku või soovib üksnes aega venitada.“ Pöördumises juhatusele on küll liikmed andnud juhatusele tähtaja ja samuti on see sätestatud põhikirjas, kuid kohus leiab, et see ei saa olla koosoleku tühisuse tuvastamise seisukohalt määrav, kuna juhatus ei kuulutanud ka pärast 17.07.2023 mingit koosolekut välja. 5 2-23-12185
15. Avaldaja on seisukohal, et on rikutud KrtS § 20 lg 4 korda, kuna teadet koosoleku toimumise kohta ei ole saadetud tema elektronposti aadressile. Korteriühistu juhatusele oli elektronposti aadress teada (dtl 213, tõlge dtl 214). Kohus möönab küll seda, et MTÜS § 20 lg 4 kohaselt peaks üldkoosoleku kutsuma kokku samas korras juhatusega, kuid siin on siiski oluline ka asjaolu, et juhatuses mitteolevatel isikutel ei ole liikmete elektronposti aadresse ja selle nõude täitmine ei ole sisuliselt võimalik (dtl 220 jj). Väide, et nimekiri (dtl 267, 271, tõlge 279) on kuskil ruumis, kuhu kellelgi on juurdepääs ei tõenda, et sellel isikul ka tegelik faktiline juurdepääs olemas oli. Lisaks eitab isik seda juurdepääsu (dtl 284). Tallinna Ringkonnakohus on 29.02.2024 määruses tsiviilasjas 2-21-10660 leidnud, et: „Vastuvõetud otsuste tühisust ei too kaasa iga otsuse tegemise kohta sätestatud nõude rikkumine, vaid üksnes otsuse tegemise korra oluline rikkumine. KrtS § 20 lg 4 eiramine ei ole alati oluline puudus otsuse tegemisel. Esmatähtis on, kas korteriomanik sai hääletamisest tegelikult teada ja kas tal oli võimalik valmistuda (vt Riigikohtu
16. oktoobri
17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p 30).“ Toimikus on esitatud tõendid selle kohta, et teade koosoleku toimumise kohta on pandud infostendidele (dtl 80, 81), mis on kindlasti võimalus infot saada, eriti arvestades, et avaldaja ema elab samas majas. Kohus leiab, et ka kutse e-posti aadressile mittesaatmine ei too kaasa otsuse tühisust.
18. KrTS § 29 lg 3 kohaselt on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS § 38 lg 1) kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist.
19. Avaldaja on väitnud, et kuna juhatuse liikmeid valiti nimekirja alusel ja nende osas ei toimunud eraldi hääletamist, siis on otsused vastuolus Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu põhikirja ja MTÜS § 22 lg 1 1 . Kohus ei nõustu sellise käsitlusega. Ei põhikiri (dtl 12 jj) ega ka MTÜS § 22 lg 11 keela sellist isikute poolt hääletamise viisi. Lisaks juhib kohus tähelepanu ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2021 määrusele tsiviilasjas 2-19-10207, kus ringkonnakohus on selgitanud MTÜS § 22 lg 11 kohaldamist ja asunud seisukohale, et: „Asjaolu, et kandidaate hääletati ühiselt, ei ole ringkonnakohtu hinnangul otsuse tühisuse tunnustamise aluseks.“
20. Avaldaja on heitnud ette, et isikud, kes valiti juhatuse liikmeks ei saanud enda poolt hääletada. Avaldaja viitab Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu põhikirja punktile 6.10, mille kohaselt ei saa korteriühistu liige hääletada iseenda kandidatuuri poolt. Tsiteerides Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu põhikirja punkti 6.10, siis: „Ühistu liige ei või hääletada, kui ühistu otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga juriidilise menetluse alustamist või lõpetamist, või kui tema juhatuse või revisjonikomisjoni liige valitakse või tagasikutsutakse.“ MTÜS § 22 lg 4 kohaselt on igal mittetulundusühingu liikmel üks hääl. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja mittetulundusühingu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses mittetulundusühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata. Kohus leiab, et Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu põhikirja punkti 6.10 viimase tingimuse sõnastus ei ole selge ja sellest ei ole võimalik aru saada, mida on soovitud reguleerida. Juhul, kui tegemist on isiku õigusi piirava sättega, 6 2-23-12185 siis ei ole võimalik juurde mõelda, mida on sellega soovitud väljendada ja tuleb lähtuda sättes kirjutatust: „tema juhatuse liige“. Eesti keeles tähendab see, isikule kuuluv juhatuse liige, mitte, et isik ise valitakse juhatuse liikmeks. Kuna avaldaja poolt väljendatud mõte ei tulene ka MTÜS § 22 lg 4 sõnastusest, siis kohus leiab, et avaldaja antud väited ei anna alust otsuse tühisuse tuvastamiseks ega ka kehtetuks tunnistamiseks.
21. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et avaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata.
22. Kohus leiab, et asja juures ei ole olulised tõendid dlk 220 – 222, kuna need ei ole esitatud tõendamiseks olulise asjaolu kohta ja kohus ei anna neile määruses hinnangut (

§ 238lg 1 p 2).

Dtl 294 – 314, 316 - 317 jätab kohus samuti arvestamata, kuna kohus leiab, et puudutatud isik ei pea nimetatud asjaolu tõendama (

§ 238lg 1 p 2).

Kohus ei anna hinnangut avaldaja dokumendile dtl 329 – 330 (tõlge dtl 340), kuna see on esitatud vastuväitena asjaolu osas, mis ei ole käesoleva vaidluse puhul oluliseks tõendamisesemeks. Menetluskulud 27.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 28.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades, et kohus jätab avalduse rahuldamata, siis on kohtu arvates õige jätta menetluskulud avaldaja kanda. 29. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus

§ 174

lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtumääruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 7