← Eesti

2-24-6921/15

Obsah (7)§ 420§ 407§ 436§ 173§ 174§ 164§ 124

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetluse liik Kohtunik Menetlusosalised ja nende esindajad Edasikaebamise ko

§ 420

lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega täielikult.
  2. Mõista kostjalt I.A. hageja C.A. kasuks kokku välja elatise võlgnevus tagasiulatuvalt perioodist 01.03.2024 kuni 30.04.2024 kogusummas 280 eurot.
  3. Mõista kostjalt I.A. välja muutuvas suuruses elatis hageja C.A. kasuks alates hagiavalduse esitamisest, s.o 01.05.2024 kuni C.A. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) igakuuliselt 250,22 eurot (elatis koosneb baassummast 272,76 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,99 eurot ning sellest on maha arvatud 37,50 eurot, st pool lasterikka pere toetusest ja 40 eurot, st pool Eesti Vabariigis tasutavast lapsetoetusest.
  4. Resolutsiooni punktis 3 märgitud elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2025) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal
  5. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  6. Kohustada I.A. kandma elatisraha iga kuu
  7. kuupäevaks lapse ema A.R. arveldusarvele XXX.
  8. Juhul, kui I.A. on käesoleva kohtumenetluse kestel C.A.-le elatist maksnud, 2-24-6921 kuuluvad kostja poolt tasutud summad tasaarvestamisele välja mõistetud elatisega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  9. Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kohtule teadaolevalt hagejal menetluskulud puuduvad, mistõttu jätta menetluskulud välja mõistmata. HAGEJA NÕUE
  10. Hageja esitas 01.05.2024 hagiavalduse, mille kohus võttis menetlusse 30.05.
  12. A.R.-il ja I.A.-l sündis XXX laps C.A. . Laps elab koos emaga. Lastekaitse ametniku vahendusel 01.10.2019 kokkku lepitud suhtlemiskorra kohaselt viibib hageja hageja kostja juures kahel nädalavahetusel ühes kalendrikuus ja kostja kohustub hagejale tasuma igakuist elatis 140 eurot. Kokkuleppe alguses kostja täitis kokkulepet korrektselt, tänaseks päevaks kostja kokkuleppest kinni ei pea. Hageja ei ole kostja juures viibinud suhtluskorra kokkuleppes kokkulepitud päevadel vähemalt viimase poole aasta jooksul. Elatise tasumise kokkuleppest ei ole kostja kinni pidanud viimased kaks kuud. Hageja elab ühises majapidamises koos oma ema, ema elukaaslase, noorema õe ja vennaga. Kokku on perekonnas viis inimest.
  13. Hageja esitas tagasiulatuva elatise nõude. Hageja ema ja kostja varasema kokkuleppe kohaselt kohustus kosta tasuma hagejale igakuiselt elatist 140 eurot. Kostja täitis nimetatud kohustust viimati veebruaris
  14. Alates märtsist 2024 kostja kokkulepet täitnud ei ole. Hageja taotleb tagasiulatuva elatise väljamõistmist ajavahemiku 01.03.2024–30.04.2024 eest, kokku summas 280 eurot.
  15. Elatise arvestamisel on hagejad lähtunud PKS § 101 sätestatust. Baassumma 272,76 eurot. lisatud 3% kohustatud isiku sissetulekust elatise baassummale 1832 x 0,03 = 54,96 eurot 57,96 + 272,76 = 327,72 eurot. Eemaldame elatise summast pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust: 327,72 - (225/2)/3 = 290,
  16. Hageja lapsetoetus on 80 eurot. Elatise arvestamiselt võetakse maha pool lapsetoetuse määrast 290,22 - (80/2) = 250,22 eurot. Hageja veedab kostja juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta. Elatist saavad lapsed samas peres: vanim laps

(9a)saab elatise täismäära. Elatis on 250,22 eurot.
  1. Hagiavalduses on viidatud PKS §-dele , 97 lg 1, 96, 99, 101 lg 2–6, 102 lg 3, 105 lg 3, 108 ja
  3. Hageja nõuab kostjalt I.A. elatist hageja C.A. kasuks alates hagiavalduse esitamisest 01.04.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni igakuuliselt 250,22 eurot, mis muutub iga aasta
  4. aprillil (esimest korda
  5. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ning lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Samuti taotleb hageja välja mõista I.A.-lt lapse C.A. kasuks PKS § 108 alusel elatise võlgnevus perioodist 01.03.2024– 30.04.2024 kogusummas 280 eurot. Võlgnevus ja jooksev elatis tuleb maksta A.R. arveldusarvele. KOSTJA SEISUKOHT
  6. Kostjale on hagiavaldus isiklikult kätte toimetatud (töökoha kaudu) 24.09.
  7. Kostja hagile vastamise tähtajaks oli 08.10.
  8. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. 2 2-24-6921
  9. Kuna kostjale on hagi kätte toimetatud ja talle on määratud hagile vastamise tähtaeg, kuid kostja ei ole kohtule vastanud, loeb kohus tulenevalt

§ 407

lg 1 viimasest lausest hageja poolt esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 9. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

10. Tulenevalt

§ 407

, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt avastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja on hagiavalduse kätte saanud, kuid ei ole kohtule vastanud, loeb kohus tulenevalt

§ 407

lg 1 viimasest lausest kõik hageja poolt esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks. Elatise tasumise õiguslikud alused ja seadusjärgse elatise iga-aastaselt muutuva miinimumsumma arvestamise kord. 11. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Käesolevas menetluses on tulenevalt

§ 407lg 1 kostja kõik hagiavalduses toodud kulutused õigeks võtnud.

  1. Hageja taotleb elatise tasumist miinimumelatisena. Miinimumelatist reguleerib PKS § 101 lg
  2. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja taotleb elatise kindlaksmääramist miinimumelatisena muutuvas suuruses.
  3. Muutuvas suuruses miinimumelatis muutub iga aasta
  4. aprillil. Kohus võtab alates hagi esitamisest arvesse varasemat elatise korrigeerimist vastavalt 01.04.2024 toimunud korrigeerimisele. Edasiulatuvalt peavad pooled ise iga-aastaselt arvestama elatise muutumist (esimest korda muutub elatise suurus
  5. aprillil 2025).
  6. PKS § 101 lg 3–6 määravad kindlaks muutuvsuurusega elatise arvutamise alused: igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 272,76 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  7. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg 3 2-24-6921 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  8. aprillil (PKS § 101 lg 4) ning sellest arvatakse maha pool Eesti Vabariigis makstavast lapsetoetusest. Lapsetoetus määratakse kindlaks Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause järgi.
  9. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (PKS § 101 lg 4).
  10. Kohus on seisukohal, et kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Kohus tugineb siinkohal nii seadusandja mõttelt PKS § 101 lg 1 ja § 102 lg 2 koostoimes kui ka kehtivale kohtupraktikale. Kehtiv kohtupraktika tugineb järgmistele seisukohtadele: 16.
  11. Riigikohus on lahendis RKL 3-2-1-118-12 p 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu
  12. märtsi
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. 16.
  14. Vabariigi Valitsuses sätestatud miinimummääras elatise nõuet ei pea tõendama, ning see nähtub ka RKL 2-15-15909 p
  15. “Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
  16. märtsi
  17. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-174-16, p 13; vt ka
  18. jaanuari
  19. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Seega on kostja väide ekslik. Kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes.“
  20. Kohus leiab, et elatise väljamõistmine miinimumsummas on õiglane, mõistlik ja põhjendatud, mistõttu kohus rahuldab hagi, lähtudes hageja 01.05.2024 esitatud hagiavaldusest. Kohus mõistab kostjalt alaealise lapse kasuks välja elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist ning alates hagi esitamisest elatise edasiulatuvalt.
  21. Miinimumelatise nõue perioodist eest 01.03.2024–30.04.2024 kogusummas 280 eurot on esitatud tagasiulatuvalt. Hageja on nõudnud kostjalt tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist 140 eurot/kuus kahe kuu eest, mil kostja eelnevalt kokkulepitud elatist ei tasunud. Kohus mõistab kostjalt välja ühekordse elatise võlgnevuse perioodist 01.03.2024–30.04.2024 kogusummas 280 eurot.
  22. Elatise nõue edasiulatuvalt alates hagi esitamisest, s.o alates 01.05.2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus rahuldab hagi ja määrab lapse põhjendatud elatise alates 01.05.2024 PK § 101 lg 3 ja 4 sätestatu kohaselt kindlaks, lähtudes alljärgnevast: 4 2-24-6921 19.
  23. Hageja on hagiavalduses välja toonud hageja põhivajadused, milleks on kokku 617 eurot (vt pikemalt ülal käesoleva otsuse p 2). Kostja on eeltooduga nõustunud (

§

§ 407lg 1 viimane lause).

19.

  1. Elatise baassummat (otsuse tegemise hetkel 272,76 eurot) indekseeritakse iga aasta
  2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega ning seaduses sätestatud lapsetoetuse (otsuse tegemise hetkel 80 eurot) muutumise korral, arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. 19.
  3. Elatisekalkulaatori kohaselt on elatise arvutuskäik järgnev: baassumma on 272,76 eurot, kohustatud vanema varalist seisu arvestades lisatakse 3% kohustatud isiku sissetulekust baassummale s.o 1832 x 0,03 = 54,96 eurot. 54,96 + 272,76 = 327,71999999999997 eurot. Kohus arvutab maha lasterikka pere toetuse, s.o eemaldame lapse

(9a)elatise summast pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust: 327,71999999999997 - (225/2)/3 = 290,
  1. Kohus arvab maha ka ½ lapsetoetusest, kuna lapsetoetust saab elatist nõudev lapsevanem, eemaldame elatise summast pool lapsetoetuse määra: 290,22 - (80/2) = 250,22000000000003 eurot. Kuna laps veedab vanema juures vähem kui seitse päeva ei muudeta elatise summat.
  2. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus I.A.-lt välja muutuvas suuruses elatise C.A. kasuks alates hagiavalduse esitamisest, s.o 01.05.2024 kuni C.A. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) igakuuliselt 250,22 eurot (elatis koosneb baassummast 272,76 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ning sellest on maha arvatud 37,50 eurot (50% lasterikka peretoetusest), 40 eurot (50% lapsetoetusest). Kohus rõhutab, et elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2025) ning seda tuleb pooltel endil korrigeerida igal aastal
  3. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ning lasterikka pere toetuse (kehtida Perehüvitise seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  4. Elatise tasumise tähtaja ja viisi kindlaksmääramine. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle iga kuu esimeseks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt esimeseks kuupäevaks. Kohus määrab kindlaks otsuse täitmise tähtaja ja kohustab I.A. kandma elatisraha iga kuu
  5. kuupäevaks A.R. pangakontole XXX.
  6. Juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, tuleb kostja poolt tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulude jaotus
  7. Tulenevalt

§ 173

lg 1 ja

§ 174

lg 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks.

§ 164lg 1 tulenevalt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud menetluskulude täies ulatuses kostja kanda jätmine, kuivõrd kostja oma 5 2-24-6921 sissetuleku ja varakohta teavet ei ole andnud ega hagile tähtaegselt vastanud, ehkki on hagimaterjalid kätte saanud. 24.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Arvestades hagi täielikku rahuldamist, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulud puuduvad, mistõttu jätab kohus menetluskulud välja mõistmata. 25. Hagihind

§ 124

lg 1 kohaselt määratakse hagihind raha maksmisele suunatud hagi puhul nõutava rahasummaga. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul hagihind lapse üheksa kuu elatise nõude suurus so. 1 kuu elatis 250,22 eurot * 9 kuud = 2251,98 eurot, millele lisandub tagasiulatuva elatise nõue summas 280 eurot, seega kokku 2531,98 eurot. Kaja esitamine 26. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (Riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.