Obsah (4)

§ 119§ 124§ 137§ 143

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2024. a Tsiviilasja number 2-23-16113 Tsiviilasi Y.T avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpet

§ 119tähenduses) S.U lasteaia valikuks.

1. Määrata kindlaks S.U (edaspidi ka laps) alljärgnev suhtlemise kord Y.T (ema) ja F.O.ga (isa): 5.1 S.U kohtub isaga igal nädalal ühel korral selliselt, et isa võtab lapse lasteaiast kas enne lõunaund või enne lasteaiapäeva lõppu ning viib ema elukohta tagasi samal päeval kella 19.30ks. Alates lapse kooliminekust toimuvad kohtumised selliselt, et isa võtab lapse koolist pärast koolipäeva lõppu ning viib hiljemalt 19.30ks ema juurde. Kui laps ei viibi sel päeval lasteaias/koolis, siis võtab isa S.U kell 16.00 aadressilt XXX ja viib S.U tagasi ema juurde kella 19.30ks. 5.2 Konkreetse kohtumise kuupäeva lepivad vanemad kokku eelnevalt kirjalikult. Kokkuleppe puudumisel toimub kohtumine kolmapäeval. 1 2-23-16113 5.3 Lahusviibival vanemal on õigus kohtuda lapsega lapse sünnipäeval tema õnnitlemiseks ja kingi üleandmiseks. 5.4 Isadepäeva veedab laps isaga ning emadepäeva emaga. Isadepäeval võtab isa lapse kell 10.00 ema elukohast ja toob lapse ema elukohta tagasi kell 19.
2. 5.5 Kohtumise ärajäämisest tuleb teavitada teist vanemat ette esimesel võimalusel. 5.6 Suhtluskorras sätestamata küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest. 5.7 Vanemad võivad teha kokkuleppel suhtluskorras muudatusi, need kokkulepped peavad olema omavahelises suhtluses selgelt väljendatud ja kirjalikult taasesitatavad.
3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning lapse määratud esindaja kulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtumääruse asjaolud
4. Y.T (edaspidi ka avaldaja) esitas 14.11.2023 avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale lapse viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse üleandmiseks ning lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Avaldaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus 15.11.2023 määrusega rahuldas, andes Y.Tle esialgse õiguskaitse korras ainuhooldusõiguse S.U viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas. Avalduse kohaselt ei ole 05.02.2022 sündinud S.U vanemad koos elanud. Isa kanti lapse sünnitunnistusele isa nõudmisel. Pärast lapse sündi jätkas lapse isa elamist koos oma elukaaslase ja nende kolme alaealise lapsega. F.O.l on kokku 7 alaealist last. Lastega esimesest abielust ta ei suhtle ja nende ülalpidamisel ei osale. Isa ja S.U kohtumised ei olnud regulaarsed, isa külastas avaldajat ja last kord kahe nädala jooksul, et puhata oma perest. Viimase aasta jooksul on lapse isa kohtunud lapsega avaldajat külastades mitte rohkem kui üks kord 3 nädala jooksul. Kuna tütar on väike, siis isa lapsega suhelnud ei ole. Lapse nutt oli talle tüütu, sest F.O. käis avaldaja juures oma perest puhkamas. Ta karjus lapse ja avaldaja peale. Kuni 31.07.2023 elas avaldaja koos lapsega lapse isa üüritud korteris Maardus. Algselt tasus F.O. üüri, kuid alates maikuust
5. a keeldus üüri tasumast seoses tekkinud finantsraskustega. 2 2-23-16113 30.07.2023 sisenes F.O. öösel avaldaja korterisse enda võtmetega, tõmbas lapse ema voodist välja, tiris ta tualetti, hakkas karjuma ja ähvardas, et viskab ta aknast välja või uputab tualetti. Ta oli kaine, kuid väga agressiivne ja vihane. Avaldaja kolis 31.07.2023 uude elukohta, F.O. õe leitud korterisse. See F.O.le ei meeldinud, ta hakkas helistama avaldajale ja telefoni teel ähvardama, lubas alustada sõda ja tegeleda lapse emaga. Alates 31.07.2023 on toimunud isa ja lapse kohtumised 4 korral ja seda avaldaja juuresolekul. 13.11.2023 umbes 12.00 paiku läks avaldaja poodi ja jättis lapse 2 tunniks oma vanaema juurde. Kell 14.04 sai ta oma mobiiltelefonile SMS lapse isalt, kus oli kirjutatud: Tere, see on F. Võtsin lapse vanaemalt, läksime puhkama. Ma toon lapse kolmapäeval tagasi. Avaldaja vanaema seletas, et F.O. tuli ja avaldas soovi lapsega jalutada. Vanaema pakkus helistada lapse emale ja see avaldajaga kooskõlastada. Isa võttis seejärel lapse, koridorist lapse riided ja jooksis korterist minema. Kuna avaldajale ei olnud teada, kuhu isa lapse viis ja mis põhjusel ta võttis lapse ilma ema nõusolekuta ja kooskõlastuseta, siis avaldaja pöördus Maardu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Q poole lapse asukoha tuvastamise palvega. Pärast kõnet lapse isaga selgitas Q lapse emale, et laps on isaga, kellel on samad õigused nagu emal, mistõttu sotsiaaltöötajal puudub võimalus millegagi avaldajat aidata. Q proovis leppida F.Oga kokku kohtumist, kuid puudutatud isik ei soovinud tulla. Kui avaldaja pöördus politseisse, siis vastati talle, et selle probleemi lahendamine on tsiviilkohtu pädevuses. Kuni avalduse esitamiseni ei olnud avaldajale teada, kus on tema laps. Samuti ei ole selge, miks lapse isal tekkis vajadus kolmeks päevaks emalt ära võtta väikelaps, keda ta pole päevagi kasvatanud. Lapse isa ei soovi lapse viibimiskohta avaldada. Lapse isa ei tea, mida laps sööb ja mida ta süüa ei tohi. Lapse isal pole riideid lapsele. Vastuseks avaldaja mitmekordsele palvele saatis lapse isa 13.
6. kl. 23.13 avaldajale foto magavast lapsest. Lapse isa on kriminaalkorras karistatud endisele abikaasale kehavigastuse tekitamise eest. Pärast J.O ja F.O. abielu lahutamist võttis F.O. samuti salaja lapse ilma lapse ema nõusolekuta ja kooskõlastusega selleks, et lapse emale haiget teha. Praegu need lapsed F.O. rohkem ei huvita ja kahe poja kasvatamisega tegeleb laste ema üksinda. F.O. asus avaldajale arusaamatuks jäänud põhjusel 3 päeva jooksul oma noorimat tütart kasvatama. Avaldaja arvab, et 1 aastat ja 9 kuud vana laps, kes on kasvanud vaid ema juures, peaks viibima põhielukohaga ema juures. Puudutatud isiku käitumine tekitab hingevalu mitte ainult lapse emale, kes pidevalt muretseb oma lapse pärast, vaid ka lapsele, kes on harjunud elama oma emaga. Laps on isaga harva kohtunud, isa on lapse jaoks sisuliselt võõras onu. 14.11.2023 lubas F.O. lapse emale tagasi anda, kuid vältis vastamast, millal täpselt, püüdes samal ajal avaldajat solvata. Avaldaja arvab, et laps ei saa olla vahend isa ja lapse ema vaheliste suhete selgitamiseks, mistõttu avaldaja palub kohtul anda talle üle ainuhooldusõigus alaealise tütre S.U viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas, et välistada tulevikus sarnased juhtumid ja võimalused, et isa kasutaks oma emaga võrdseid õigusi lapse suhtes lapse ja lapse ema huvide vastaselt. Avaldaja täpsustas 18.12.2023 avaldust ja taotles lisaks lapse viibimiskoha määramisele hooldusõiguse ülenadmist avaldajale ka lapse tervise ja hariduse (sh lasteaia valiku) küsimustes. Pärast lapse emale tagastamist leppisid lapse vanemad kokku, et isa võtab tütre igal kolmapäeval kl. 09.00 aadressil XXX Tallinn ja tagastab lapse emale samal kohal kell 11.
7. Nimetatud aja jooksul peab isa tütrega jalutama. F.O. ei tööta, mistõttu on tal palju vaba aega. Alguses ei vaidlustanud ta kohtumiseks pakutud aega ning
8. ja
9. novembril ning
10. ja
11. detsembril tuli kella 09.00-ks märgitud aadressile ja võttis tütre. F.O.le ei sobi samas, et tema kohtumised lapsega on nii vara hommikul. Viimased kaks nädalat on ta 3 2-23-16113 avaldanud lapse emale survet ja saatnud pidevalt tekstisõnumeid. Puudutatud isik nõuab, et tütre kohtumised toimuksid kolmapäeviti pärast lõunast und ehk kell 16.00 kuni 19.
12. Avaldaja selgitas korduvalt lapse isale, et järgmisel aastal märtsikuus laps läheb lasteaeda ja on vaja harjutada last lasteaia päevakavaga. Hommikul ärkab laps kell 07.00, peale mida on hommikused protseduurid ja hommikusöök. Laps on ärkvel kella 12.00-ni ja magab siis 12.00-15.
13. Kell 20.00 sööb laps õhtust ja valmistub magama. Isa ei taha sellise lapse igapäevarežiimiga arvestada. Vanemate kohtumistel lapse üleandmiseks kasutab F.O. lapse ema suhtes iga kord ebatsensuurseid väljendeid ja ähvardab tekitada avaldajale probleeme. 06.12.2023 sõitis F.O. aeglaselt ära autoga kohast, kuhu lähenes avaldaja, et laps peatunud autost ära võtta. Avaldaja oli sunnitud kõndima mitusada meetrit auto taga, et auto peatudes saaks lapse autost ära võtta. Alates 15.11.2023 terroriseerib F.O. lapse ema ja tema lähedasi. Lapsele järele tulles kirjutab ta avaldajale pidevalt SMS-e, kritiseerib avaldajat. Ta helistab pidevalt avaldaja vanaemale, räägib talle avaldaja kohta valesid ning ähvardab lapse emalt ära võtta. Vanaemal on haige süda, 2023 aasta suvel tehti talle südameoperatsioon. 13.11.2023 pärast seda, kui F.O. võttis lapse vanaema korterist, viidi vanaema haiglasse. 13.11.2023 selgitas F.O. sotsiaaltöötajale oma vastumeelsust last emale anda sellega, et avaldaja kuritarvitab alkoholi ega ole seetõttu suuteline last kasvatama. Avaldaja oli sunnitud tegema analüüsid F.O. valeütluste ümberlükkamiseks. F.O. nimetatud käitumine näitab puudutatud isiku negatiivset suhtumist lapse emasse ja seda, et lapse vanematel puudub võimalus ühise lapse kasvatamise küsimustes kokkuleppele jõuda. F.O. ei toeta rahaliselt avaldajat ning on andnud lapsele ülalpidamist vaid väga väikeses ulatuses. Ta on mõnikord andnud 10 eurot kuus ning kandnud 08.11.2023 avaldaja pangakontole elatise lapsele 30 eurot ja 08.12.2023 elatise 50 eurot. Nii väikese summa tasumist selgitab lapse isa 7 alaealise lapse olemasoluga. F.O. ei tööta ning arvab, et on lapse ülalpidamisest vabastatud, kuna tema ülalpidamise kohustused täidavad tema eest muud isikud. Lapse isa poolt kohtule esitatud seisukohast tuleneb, et ta soovib vaid lapsega mängida ja võtta laps enda juurde ööbimiseks. Maardu Linna ja ka lapsele määratud esindaja tõid välja, et F.O. ei pidanud vajalikuks oma elukaaslast ja kolme lapse ema I.St isegi teavitada, rääkimata tema arvamuse küsimisest, et soovib suhtluskorda S.Uga nii, et laps elaks pool aega ema ja teise poole isa ja tema elukaaslase kodus või siis regulaarselt seal ööbiks. Taoline käitumine näitab, et puudutatud isikut kellegi arvamus ei huvita, sest ta pole harjunud kellegi arvamusega arvestama. On täiesti ebanormaalne, et elades oma elukaaslase kulul, kes toetab oma kolme last, tuuakse majja veel üks laps võõralt naiselt, kellel on võimalus oma last kasvatada. Isa elukohaks olev kahetoaline korter on ka liiga väike selleks, et lisaks viiele elanikule veel väike laps seal viibiks. Samuti ei ole F.O. arvestanud sellega, et lapse elukoht on Tallinna linn, ta on pannud lapse lasteaiajärjekorda Maardu linna.
14. F.O. leidis vastuses avaldusele, et avaldus on vastuolus lapse huvidega ning rajatud oletustele. F.O. selgitas, et üüris korteri ja tasus selle eest kuni novembrini
15. Korteris elas avaldaja koos lapsega ning enamiku ajas veetis F.O. avaldaja juures. F.O. ei ole 30.07.2023 öösel avaldajat külastanud ega tema suhtes vägivalda kasutanud. Pärast ema lahkumist korterist asus ema takistama isa ja lapse suhtlust. Avaldaja on jätnud lapse vanaema juurde terveks päevaks. Ema ei tegele lapsega, ema ei soovi last lutist ja mähkmetest võõrutada. Isa harjutab last potil käima ja lutist loobuma ning on Maardu lasteaiaga kokku leppinud, et ema nõusoleku korral hakkab laps seal lasteaias käima. F.O. osaleb kõigi oma laste kasvatamises, viib lapsi trenni ja veedab nendega aega. F.O. elab I.Sga. F.O. võttis lapse vanaemalt seetõttu, et ei olnud ema tõttu last juba 3 kuud näinud ja soovis lapsega aega veeta. Ema jätab last vaid 4 2-23-16113 vanaema ja sõprade hoida. Politsei veendus, et lapsel on isaga turvaline olla, politseile oli lapse asukoht teada ja politsei teavitas ka ema sellest, kus laps viibib. Isa oskab lapsel mähkmeid vahetada, teab mida laps sööb, nad mängivad ja jalutavad. Ema ei tulnud lapsele järele kohe pärast otsusest teadasaamist, vaid alles 19.
16. Ema pakutud suhtlemiskord on vastuolus lapse huvidega. Isa leiab, et ema rikub vaimset sidet isa ja lapse vahel. Mõlemad vanemad hoolivad lapsest, kuid omavahelised suhted mõjutavad negatiivselt lahus elava vanemaga suhtlemist. Vanemad peavad tekkinud vaidlused jätma tahaplaanile ja keskenduma lapse huvidele. Vanematel tuleb teha pingutusi omavaheliste suhete korraldamiseks ja vastastikuse usalduse suurendamiseks. Lapse isa armastab oma lapsi ja soovib osaleda nende kasvatamises. F.O. palub määrata suhtluskorra kuni lapse 7-aastaseks saamiseni või kuni lasteaia lõpuni. Ta leiab, et pärast seda peaksid vanemad leppima kokku uue suhtluskorra. Tema ettepaneku kohaselt peaks laps kohtuma isaga igal paaris nädala esmaspäeval alates 15.00 kuni kolmapäevani kell 15.00, samuti iga paaritu nädala kolmapäeval kella 15.00st kuni reedel kella 15.00ni. Samuti näeb isa ettepanek ette erisused pühade ja tähtpäevade veetmiseks, sidevahendite teel suhtlemiseks, suvevaheaja veetmiseks, reisimiseks. Vanematel ei ole erimeelsusi lapse elukoha, tervise, lasteaia ega tulevase kooli osas. Lapse isa on nõus, et lapse põhiliseks viibimiskohaks oleks ema elukoht. Lapsel puudub vara, varahooldusõiguse teostamise osas erimeelsusi esile ei toodud. Vanemate erimeelsused suhtluskorra kokkuleppe täitmise või elatise andmise kohutuse täitmise küsimustes ei tingi ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist. Lapse isa leiab, et praegusel juhul puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse järeldada, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine kahjustaks lapse huve. Isale jääb arusaamatuks, miks ta peaks kohtuma lapsega vaid kaks tundi päevas, kui ta on võimeline vahetama mähet, panema lapse magama ja teda toitma. Isa on kasvatanud mitut last ja omab selles valdkonnas rohkem kogemusi kui ema. Lapse isa möönab, et on kandnud karistust, kuid sellel kriminaalasjal ei ole seost praeguse vaidlusega ning karistuse kandmisest ei saa eeldada, et ta on vägivallatseja.
17. Maardu Linnavalitsus toetas avalduse rahuldamist suhtluskorra määramise osas ning palus ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha, hariduse ning tervise küsimustes anda avaldajale. Mõlemad lapsevanemad on huvitatud säilitama lapse ja isa suhet. F.O. väljendas selgelt soovi osaleda lapse elus. Arvestades F.O. varasema käitumisega Y.T suhtes, teeb Maardu Linnavalitsus ettepaneku piirata F.O. hooldusõigust lapse viibimiskoha, hariduse ning tervise küsimustes. Eestkosteasutus leiab, et F.O. ei täida enda perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, sekkub liigselt teise vanema eraellu ning takistab stabiilset elukorraldust. Lapsevanemate sõnade kohaselt lõppes armusuhe suvel
18. Suhte ajal elas avaldaja koos lapsega F.O. poolt üüritud korteris Maardu linnas. Püsivat kooselu F.O.ga ei olnud. Y.T sõnade kohaselt põgenes ta koos lapsega F.O. poolt üüritud korterist kontrolliva ja vägivaldse käitumise tõttu. F.O. seadis range päevakorra ning lubas avaldajal viibida väljastpoolt kodu vaid üks tund päevas, lapsega jalutamise ajal. Muul ajal oli lahkumine kodust ilma tema nõusolekuta keelatud ning kõik elukorralduslikud tegevused pidi olema tema poolt lubatud. Avaldaja sõnade kohaselt käitus F.O. peale lahkuminekut ahistavalt, ähvardas ning jälitas teda. Viimase nelja kuu jooksul kohtus F.O. tütrega vaid üksikud korrad, valdavalt iga kolme nädala järel ning avaldaja vanaema juuresolekul. Y.T oli sunnitud kiiremas korras vahetama elukohta, kuna F.O. on mõjutanud omanikku üürilepingut üles ütlema. 5 2-23-16113 Kodukülastuse ajal arutati võimalikku suhtluskorda lapse isaga. Y.T sõnade kohasel ta ei ole kunagi takistanud lapse ja isa kohtumisi, kuid piiras neid kolmanda isiku juuresolekuga. Y.T põhjendas piiranguid hirmutundega, et F.O. röövib lapse ega tagasta teda. Avaldaja väitel on F.O. teda sellega korduvalt ähvardanud. Vestluses Y.Tga selgus, et lapsevanem ei näe hetkel võimalust, et laps kohtuks isaga rohkem kui üks kord nädalas, kolmapäeviti 3 tundi. Avaldaja on seisukohal, et ööbimised isa juures on välistatud lapse vanuse ja lapse isa oskamatuse tõttu lapse eest hoolitseda. Y.T lisas, et F.O. ei tunne oma last piisavalt hästi, kuna püsivat kooselu enne lahkuminekut osapooltel ei olnud. Samas tunnistas avaldaja, et laps tunneb oma isa ning isaga kohtudes läheb meelsasti temaga kaasa. Samal päeval teostas ametnik kodukülastuse aadressile XXX. Tegemist on kahetoalise korteriga, kus elab F.O. koos oma elukaaslasega I.Sga ja nende kolme ühise lapsega. Vestlusest F.O.ga selgus, et lapsevanem soovib, et tema tütar S.U elaks mõlema vanema juures võrdselt, üle nädala. Antud soov oli elukaaslasega I.Sga arutamata ning viimasel puudus ettekujutus, kuidas sellist suhtluskorda on võimalik teostada. Arvestades asjaoluga, et perekond on viieliikmeline ja korter on vaid kahetoaline, on ilmselge, et eramu on väike täiendava elaniku jaoks. F.O. ei näinud selles probleemi. Päev enne kodukülastuse teostamist teatas F.O. ametnikule, et pani lapse Maardu linnas asuva lasteaia nimekirja ilma Y.Tga kooskõlastamata. F.O. ei näinud oma tegevuses midagi vanema kohustustega vastuolus olevat. Vestlustest vanematega selgus, et lapse isa ei ole viimased kuud lapsele elatist maksnud ega huvitanud sellest, kas lapsel on olemas kõik eluks vajalik. Arvestades asjaoluga, et Y.T on lapsehoolduspuhkusel ning tema peamiseks sissetulekuks on vaid peretoetused, siis F.O. elatise maksmise kohustuse täitmine on äärmiselt vajalik. F.O. sõnul lahkus Y.T suhtest temale kuuluvate rahaliste vahenditega summas 3000 eurot, seega ei pidanud ta vajalikuks täiendavalt elatist maksta.
19. Määratud korras esindaja leidis, et vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine on põhjendatud ning avaldus tuleks selles nõudes rahuldada. Samuti võib määrata kindlaks lapse huve tagava suhtluskorra, mille kohaselt veedab isa lapsega aega igal nädalal 2-4 tundi. Esindaja selgitas, et Y.T elab koos S.Uga hubases korteris, mida mitme välis- ja sisekoridori lukustatud ukse tõttu võiks lausa turvakorteriks nimetada. Y.T selgitas, et selle elukoha valikul sai eelkõige otsustavaks turvalisus, sest ta kardab oma tütre isa poolt ohtu nii S.Ule kui ka endale. Ta kirjeldas mehe senist vägivaldset ja kontrollivat käitumist ja ähvardusi S.U röövida. Y.T rääkis, et kui ta juuli 2023 lõpus F.Oga lähedase suhte lõpetas ja mehe poolt üüritud korterist koos lapsega lahkus, teatas mees, et ei kavatse tütre kasvatamises osaleda ega ema ja last mingil viisil aidata ja keelas talle probleemide korral helistamise. Rahalise toetuse tütrele oli ta lõpetanud juba k.a mais. S.Uga kohtumist hakkas ta nõudma pärast seda, kui sai teada, et tema õde ja Y.T vanemad last materiaalselt toetavad. Septembris võimaldas ema isal lapsega aegajalt jalutamas käia tingimusel, et jalutuskäikudel osaleb ka Y.T vanaema. Kuna isa polnud kunagi S.Uga kahekesi olnud, ei teadnud tema vajadusi ega osanud väikelapse eest hoolitseda, siis ema last ilma vanaemata isaga jätta ei usaldanud. Mõnda aega see toimis, siis kadus isa ca kuuks ära. Kohtumised katkestas ema pärast seda, kui isa k.a 13.
20. lapse emalt praktiliselt röövis. S.U ema selgitas, et ta ei soovi tütart isast võõrandada ega kavatse nende suhtlust takistada. Ta peab õigeks, et S.U saaks isaga aega veeta igal nädalal ca 2 kuni 3 tundi korraga. Ta selgitas, et isa on talle öelnud, et veedavad tütrega aega mänguväljakul või mängutubades ja siis on 2 tundi optimaalne aeg, et laps ei peaks selles vahemikus sööma, päevaund magama 6 2-23-16113 ega tal ei tuleks mähkmeid vahetada. Y.T rääkis, et tal on halb kogemus sellest, et S.Ul ei vahetatud isaga olles õigeaegselt mähet ja sellest tekkis nahakahjustus. Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna juhataja Q, kes külastas F.O kodu, selgitas täiendavalt kirjalikus seisukohas toodule, et F.O ei olnud pidanud vajalikuks oma elukaaslast ja kolme lapse ema I.St isegi teavitada, rääkimata tema arvamuse küsimisest, et soovib suhtluskorda S.Uga nii, et laps elaks pool aega ema ja teise poole isa ja tema elukaaslase kodus või siis regulaarselt seal ööbiks. Ka sellest, et mees on S.U juba Maardu lasteaia järjekorda pannud, kuulis tema elukaaslane sotsiaaltöötaja käest kodukülastuse ajal. F.O 2toalist korterit, kus elab tema, tema elukaaslane ja 3 alaealist last, kirjeldas pr Q hubase elupaigana, kuid nentis, et S.U lisandumisel jääb niigi piiratud ruumi veelgi vähemaks. F.O. kinnitas esindajale telefoni teel, et tahab tingimata, et S.U vähemalt korra nädalas tema juures ka ööbiks. Ta seletas, et tal on veel teine korter, kus kedagi ei ela ja ta võib lapsega ka seal ööbida. Maardu korteris S.Uga olla soovitanud tal nende kodus käinud sotsiaaltöötaja. Kõik S.U ema avalduses toodud süüdistused olevat põhjendamatud või tõendamata. Ta väitis, et on tütart ka rahaliselt toetanud. Esindaja küsimustele vastates pidi ta nõustuma, et tal puudub nii töö kui tõendatav sissetulek. Lõpuks väitis ta, et kui S.U ema võivad aidata materiaalselt tema sugulased ja tema, s.o S.U isa õde, siis teda toetavad rahaliselt tema vennad. Karistusregistri andmetest nähtub, et F.O on karistatud 05.01.2016 otsusega nr XXX ja XXX liitkaristusena 4 aasta 6 kuulise vabaduskaotusega osaliselt tingimisi, mille katseaeg lõppes 05.09.
21. Teadaolevalt oli eeltoodud vägivallategudes, korduvalt tapmisega ähvardamises ja vabaduse võtmises kannatanuks üks F.O eelmistest elukaaslastest, kes oli ka tema laste ema.
22. Kohtus 16.01.2024 ärakuulamisel kokkulepet ei saavutatud. Avaldaja täpsustab, et jääb ühise hooldusõiguse lõpetamise nõude juurde elukoha, sh viibimiskoha määramise osas, samuti lasteaia valiku küsimuses. Terviseküsimustes isa takistusi ei tee. Lapsel on praegu lasteaed olemas, aga tegemist on eralasteaiaga ning hiljem võib tekkida ikkagi vaidlus munitsipaallasteaia valiku osas. Lapse huvides on suhtluskord, mille järgi ta saab isaga kohtuda üks kord nädalas mitte rohkem kui 3h järjest. Laps on veel liialt väike pikemaks suhtluseks. Kui laps saab vanemaks, siis võib kohtuda ka rohkem kui üks kord nädalas, aga mitte üle kolme tunni. Laps ei ole harjunud isa juures elavate inimestega, need on tema jaoks võõrad. Isa ei ole harjunud lapse eest hoolitsema, ta karjus ka lapse peale, kui too segas teda magamise ajal. Avaldaja kinnitas, et ei ole F.O.ga kunagi koos elanud. Ta ei olnud teadlik, mille eest F.O. karistust kandis, F.O ei rääkinud sellest kunagi ja varjas seda. Avaldaja kardab F.O. Ta on väga julm naiste suhtes, kaldub agressiivselt käituma ja peksma. Näiteks kui avaldaja töötas restoranis XXX, siis F.O tuli sinna halvas meeleolus, ta oli tige ja hakkas end avaldaja peal välja elama. Ta tassis avaldaja kättpidi all olevatesse ruumidesse, seal kus on suured külmkambrid. Ta pani avaldaja sellesse külmkambrisse kinni ja kallas ta külma veega üle. Tunni aja jooksul F.O. peksis avaldajat ja mõnitas teda. Avaldaja kardab ka last F.Oga jätta. Kui ta kurjaks saab, siis on ta väga agressiivne ega kontrolli end. F.O. selgituse kohaselt elas ta esialgu koos avaldajaga ja siis läks I.S juurde tagasi. F.O. leidis, et lapse ema teadis tema karistusest, lapse ema käis tema juures kui ta oli elektroonilise valve all. Ta ei ole lapse ema suhtes kunagi agressiivne olnud. Praegu kasutab ema ära varasemat karistust, kuna ta on solvunud. Ta soovib lapsega suhelda ja tema elus osaleda. Kui lapse vanaema juurest võttis, siis teatas lapse emale sellest ette. Polnud last mitu kuud näinud, 7 2-23-16113 palus, kirjutas, helistas, kuid nõusolekut ei saanud. Olemas on sõnumivahetus, kus taotleb lapsega suhtlemist oma kodus XXX. On teavitanud oma perekonda, et laps hakkab suhtluskorra ajal nende juures viibima. Tagastas lapse kahe päeva pärast, ema tuli lapsele järgi. Ei teatanud lapse emale esialgu aadressi, kuna ta käitus telefonis agressiivselt. Korter, kus saaks lapsega viibida, on F.O. alaealise tütre I. nimel. F.O. kinnitas, et ei tarvita alkoholi, narkootikume, lapsel pole temaga ohtu. Ta on treener, staaži juba 10 aastat, soovib Maardus avada uue spordisaali. Salvestas lastekaitsega kokkuleppe ja telefonikõne, kuna tema pereellu on hakatud lubamatult sekkuma. On arvel firmas, praegu on restoran suletud. Hakkab uuesti äri ajama. On lapsele menetluse ajal tasunud elatist 50 eurot. Soovib lapsega suhtlemiskorda terveks päevaks, kui laps käib aias, siis võtab lapse aiast ja viib õhtul koju. Tema teiste lastega kokkulepitud suhtlemiskorda ei ole, piirangud puuduvad. Teised lapsed ööbivad mõnikord isa juures. Määratud korras esindaja leidis, et lapse ööbimisega kohtumised ei ole põhjendatud. Isa elukoht on ülerahvastatud. Isa tühjalt seisvas korteris ööbimisele on esindaja kategooriliselt vastu. Laps ei oska praegu oma seisukohta väljendada, kuidas ta ennast isaga koos olles tunneb. Astmeline suhtluskord võib tulla arutamisele tulevikus, kui laps on piisavalt vana. Maardu linna esindaja tõi välja, et terviseküsimustes võib tekkida olukord, kus isa ei usalda ema. Varasemalt esines probleeme, kus lapsel oli nohu ja köha ning kohtumised jäid ära ning isa väitis, et ema tahtlikult takistab ning ütleb, et laps on haige. Maardu linna esindaja leidis, et vaatamata lapse vanusele võiks laps isa juures ööbida, samas viibides korraga isaga vähem kui 24 tundi. Laps võiks isaga olla, muidu hakkab isa ja lapse omavaheline side kaduma. Ei saa oodata, et hiljem tekivad isal suuremad oskused lapse eest hoolitsemiseks. Maardu linna esindaja oli seisukohal, et lapse isa peres toimub vaimne vägivald lapse isa elukaaslane suhtes. Normaalne ei ole selline olukord, et inimene varjab seda, et ta hoiab üürikorterit veel mitu kuud selleks, et Y.T tuleks tagasi või et ta toob elukaaslase nõusolekuta lapse. F.O. noorem poeg ei mõista seda, kes see väike tüdruk on ja miks talle öeldaks, et see on tema õde. F.O. ei vaevunud pojale selgitama, et tal on veel lapsi. On näha, et isal ei ole oskust seda olukorda selgitada ei lastele ega ametnikele. Kui laps läheb lasteaeda, siis võiks kaaluda sellist suhtlust, et isa võtab lapse lasteaiast ja toob õhtul ema juurde. Kui kohus peab vajalikuks ööbimisega kohtumisi mitte määrata, siis vähemalt kolm korda nädalas peaks olema isal võimalus lapsega kohtuda, kestusega 5-6 tundi. Kohtumääruse põhjendused
23. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja seisukohtadega ning kogutud tõenditega, leiab, et Y.T avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Esmalt käsitleb kohus vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõuet.
24. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 124

lg 1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.

§ 137

lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. 8 2-23-16113

1. Kogutud tõenditest nähtub, et S.U on Y.T ja F.O. ühine laps (dtl 7). Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (Riigikohtu 12.02.2016 määrus asjas nr 3-2-1-159-15, p 30). Nimelt on lapse parimates huvides reeglina see, kui tal on vanemate lahuselu korral kaks hooldusõiguslikku vanemat ka pärast vanemate abielu või kooselu purunemist. Kohtupraktika kohaselt on ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud eeskätt kahel juhul. Ühel juhul siis, kui vanemate vahel on vaidlus laste hooldusõigust puudutavas küsimuses ning kokkulepet ei ole võimalik saavutada. Teisel juhul võib ühise hooldusõiguse lõpetamine olla põhjendatud siis, kui üks vanem ei osale hooldusõiguse teostamisel ning otstarbekas on viia õiguslik olukord kooskõlla tegeliku olukorraga.
2. Y.T on tuginenud ühise hooldusõiguse lõpetamise nõudmisel sellele, et vanematel ei ole isa vägivaldse käitumise tõttu võimalik mõistlikult arutada last puudutavaid küsimusi, avaldaja kardab lapse isa, lapse isa on kasutanud oma tahtmiste saavutamiseks vägivalda ning puudub alus arvata, et ta ma käitumist muudab, lapse isa suhtub lapse emasse lugupidamatult ning näitab seda ka välja. Samuti on avaldaja välja toonud, et lapse eest on hoolitsenud ainult tema; isa on suhelnud lapsega vähesel määral. Samuti on isa käitunud lapse huve suurel määral ohustavalt, võttes lapse ema vanaema juurest ilma ema loata ära ning hoides ema teadmatuses sellest, kus laps viibib ja millal ta tagastatakse.
3. Kohtu hinnangul eksisteerib praegusel juhul vajadus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Kohus ei nõustu F.O. seisukohaga selles, et kuivõrd puudub aktiivne vaidlus selles, kus peaks olema lapse põhielukoht, siis justkui puuduks vajadus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Kohtu hinnangul nähtub esitatud teabest selgelt, et F.O. ei ole suuteline tegema last puudutavaid otsuseid selliselt, et mõlema vanema arvamused on arvesse võetud või et ta aktsepteeriks üldse kellegi teise arvamust peale enda oma. See nähtub ilmekalt avalduse esitamisele eelnenud juhtumist, kus F.O. võttis ilma lapse emaga eelnevalt selles kokku leppimata lapse, viis ta minema teadmata kohta, keeldus andmast teavet lapse viibimiskoha kohta ning teatas, et annab lapse tagasi alles mõne päeva möödudes. Vanematel on küll ühine hooldusõigus ning sellest tulenevalt ei ole avaldajal ainuõigust otsustada, kus ja kellega laps viibib, samas ei saa lapse huve arvestavaks käitumiseks pidada seda, kui laps võetakse mitmeks päevaks ära ema juurest, kellega laps on harjunud koos elama ja viiakse sisuliselt võõraste inimeste juurde. F.O. on siinkohal jaganud vastuolulist teavet selle intsidendi kohta. Nimelt on ta 11.12.2023 seisukohas väitnud, et ei vastanud tõele, et ema ei teadnud, kus laps viibis. Samas on F.O. kinnitanud 16.01.2024 ärakuulamisel ise, et ei avaldanud avaldajale lapse viibimiskohta: „kuna ema käitus agressiivselt telefonis ja ma ütlesin, et ma toon lapse kahe päeva pärast tagasi, praegu me puhkame“. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidluse all see, et F.O. keeldus ise lapse teisele vanemale lapse viibimiskohta avaldamast. Kuivõrd lapse teisel hooldusõiguslikul vanemal on õigus teada lapse viibimiskohta, on taoline käitumine kohtu hinnangul vanema hooldusõiguse rikkumine. See, et F.O.le ei lähe teiste arvamus korda, nähtub ka sellest, et ta on avaldanud lastekaitsetöötajale kavatsust asuda lapse eest hoolitsema vahelduva suhtluskorra alusel ega 9 2-23-16113 pole pidanud vajalikuks sellisest kogu peret puudutavast elukorralduse suurest muutusest oma elukaaslast teavitada, tema nõusoleku küsimisest rääkimata.
4. Eeltoodust nähtuvalt on vanemate vahel olnud selgelt vaidlus lapse viibimiskoha määramise osas ning puudub alus arvata, et taolisi vaidluseid tulevikus ei teki. Kuigi F.O. on kinnitanud, et ta on nõus sellega, et laps elab põhiliselt koos emaga, on lapse elukoha registreeringu muutmiseks igakordselt vajalik ka isa nõusolek ning eeldada ei saa, et F.O. selle nõusoleku alati ka probleemitult annab. Samuti ei saa eeldada, et F.O. ei tee takistusi emale lapsega reisimiseks. Kohtu hinnangul on vanemate ühine hooldusõigus põhjendatud lõpetada ka põhjusel, et lapsevanemalt ei saa oodata, et ta peab arutama lapse hooldusõigust puudutavaid küsimusi vanemaga, kes on tema suhtes vägivalda kasutanud ning sellelt vanemalt igakordselt elukoha registreeringu muutmiseks või reisimiseks nõusolekut küsima.
5. Kohus ei pea usutavaks F.O. väiteid selle kohta, et F.O. ei ole avaldaja suhtes vägivaldselt käitunud. Kohus ei nõustu ka F.O.ga selles, et tema varasem karistus ei puutu praegu asjasse. F.O. on karistusregistri väljavõtte (dtl 76) kohaselt karistatud karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1; 121 lg 2 p 2,3; 136 lg 1 alusel kriminaalasjas nr XXX. Etteheidetavateks süütegudeks on antud paragrahvide kohaselt olnud vastavalt tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist; teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või see on toime pandud korduvalt; teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmine. Avalikustatud kohtulahendist xxx nähtuvalt on antud kriminaalasjas olnud kannatanuks F.O. endine elukaaslane, keda F.O lõi erinevates episoodides mitu korda käega näo piirkonda ning jalgadega vastu jalgu ja keha; lõi rusikaga vastu pead; haaras kannatanul kõrist kinni ja hakkas teda kägistama; lõi jalaga vastu kätt, tiris juukseidpidi metsa, surus põlvili ja ähvardas tappa, pannes kannatanu pea vastu õhupüstoli (tulirelva elutruu imitatsioon); sidus (kahel erineval korral) vabaduse võtmise eesmärgil käed ja jalad kinni, avatud suu riidetükiga kinni, jättes kannatanu lukustatud korterisse vähemalt tunniks ajaks. TsMS § 229 lg 2 teise lause kohaselt võib kohus hagita menetluses lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Kohtu hinnangul on põhjendatud lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks avaldaja seletus vägivalla episoodide kohta, s.o 30.07.2023 juhtunu kohta ning varasemalt külmkambrisse lukustamise, seal külma veega üle kallamise, peksmise ja mõnitamise kohta, samuti ebatsensuursete väljendite kasutamise ja ähvardamise kohta. Arvestades eeltoodud lahendis kirjeldatud mooduseid oma varasema elukaaslase kohtlemisel on eluliselt usutav, et F.O.l on kombeks klaarida eriarvamusi lähisuhetes justnimelt vägivalla ja ähvarduste kasutamisega ning et ta on kasutanud taolist moodust ka avaldajaga. Samal põhjusel ei ole usutavad ka F.O. väited vägivalla puudumise kohta avaldaja suhtes.
6. Lapsevanem ei pea olema kohustatud arutama lapsega seonduvaid küsimusi sellise lapsevanemaga, keda ta kardab ning kes on tema suhtes varasemalt kasutanud vägivalda. Kuivõrd 16.01.2024 ärakuulamisel täpsustas avaldaja, et ühise hooldusõiguse lõpetamine on vajalik vaid lapse viibimiskoha määramise küsimuses, siis ei lõpeta kohus vanemate ühist hooldusõigust hariduse ja tervise küsimuses, kuid viibimiskoha määramise osas on ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ainuhooldusõiguse emale andmine igati põhjendatud. Kohus leiab, et

§ 137

lg 3 kohaselt vanemate suutlikkust kaaludes tuleb ka jõuda järeldusele, et lapse eest hoolitsenud ja valdavalt ainuisikuliselt last ülal pidanud ema on igati enam 10 2-23-16113 suuteline lapse huve tagama kui lapsega harva kohtunud, vanema hooldusõigust ja ülalpidamise kohustust rikkunud isa. 14. Avaldaja on leidnud, et õiguskaitsevajadus võib esineda ka lasteaia valiku osas, s.o hetkel on laps eralasteaias, kuid vajalikuks võib osutuda lasteaia vahetus, selleks lapse isa nõusolek praegu puudub. Kohtu hinnangul on lapse huve võimalik tagada selliselt, et kohus annab avaldajale

§ 119kordse ühekordse otsustusõiguse lapse lasteaia valiku tegemiseks.

15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Y.T avaldus tuleb rahuldada osaliselt, s.o lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt ning anda Y.Tle üle ainuhooldusõigus S.U viibimiskoha (sh elukoha) osas. Samuti annab kohus avaldajale ühekordse otsustusõiguse lasteaia valikuks

§ 119tähenduses.

16. Avaldaja on esitanud ka suhtlemiskorra kindlaksmääramise avalduse.

§ 143lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga.

Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lg 2¹ kohaselt lepivad vanemate lahuselu korral vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.

1. Kohus loeb tõendatuks, et vanemate vahel on vaidlus lapsega suhtlemise korras. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata kindlaks selline suhtluskord, mille kohaselt kohtub isa lapsega ühel korral nädalas. Sellest suuremas mahus suhtluskorra määramist ei pea kohus põhjendatuks. Seda põhjusel, et suhtluskord peab olema täidetav. Esitatud teabest ei nähtu, et isa oleks lapsega varasemalt suhelnud sedavõrd suures ulatuses, nagu ta praegu taotlenud on. Seega võib eeldada, et isal ei ole tegelikkuses võimalik lapsega suhtlemiseks regulaarselt mitu korda nädalas aega leida. Kindlaksmääratud suhtluskorda peab ka täitma. Lapse huvides ei ole, kui on ettemääratud isaga suhtlemise aeg, laps ootab kohtumist ning kohtumine jääb ära. Lapse huvidega on rohkem kooskõlas see, kui on määratud mõistlikus ulatuses regulaarne suhtlus ning see alati ka toimub. Samuti märgib kohus, et F.O. kinnitustest nähtuvalt on tal piisavalt lapsega tegelemiseks aega, kuna ta ei käi praegu tööl. Lapse huvides ei ole olukord, kus teda peab ülal vaid üks vanem ning teine omapoolset panust ei anna. Seega saab eeldada, et lapse huvides on see, kui isa leiab endale töö. Samuti võib eeldada, et töö leidmisel väheneb oluliselt see aeg, mida F.O. saab segamatult S.Ule pühendada- eriti arvestades seda, et F.O.l on ka palju teisi lapsi, kes samuti tema tähelepanu vajavad. Seega on üks kord nädalas mõistliku sagedusega kohtumine, mis eelduslikult ei takista F.O.l tööl käia ning ka oma teiste laste eest hoolitseda.
2. Kohtu hinnangul on põhjendatud, kui kohtumised toimuvad selliselt, et isa võtab lapse lasteaiast, hiljem koolist ning kui laps sel päeval lasteaias/koolis ei viibi, siis ema määratud kohast. Kui isa võtab lapse lasteaiast enne lõunaund, siis tuleb isal tagada lõunauneks vajalikud tingimused enda juures. Tagasi ema juurde tuleb laps viia selliseks ajaks, et oleks piisav ajavaru õhtusöögiks ja magamaminekueelseks rutiiniks.
3. Kohus ei pea põhjendatuks määrata, et kohtumised toimuvad ööbimisega. Seda esmalt põhjusel, et öösel laps magab ja isaga ei suhtle. Teiseks põhjusel, et F.O. elukoht on juba piisavalt rahvastatud (kaks tuba, viis inimest) ning puudub igasugune põhjus, miks laps peaks magama sedavõrd kitsastes tingimustes, kui tal on olemas oma kodu ja oma voodi. Samuti peaks laps viibima isa teise perekonna juures olukorras, kus lapse isa ei ole isegi küsinud oma elukaaslaselt nõusolekut (ega ole sellega pidanud nõusoleku küsimist üldse vajalikuks) veel ühe lapse viibimiseks nende ühises kodus. Taoline olukord võib tekitada pingeid ning lapse 11 2-23-16113 huvides ei ole viibida pingelises õhkkonnas. Kohus ei pea mõeldavaks ka võimalust, et F.O. ööbib koos S.Uga mujal, s.o korteris, mis kuulub väidetavalt tema ühele lapsele ja mida ta kasutada saab, sellele võimalusele on olnud vastu ka lapse esindaja.
4. Kohus ei pea otstarbekaks määrata suhtluskorras erisusi pühade ja tähtpäevade veetmiseks (peale isadepäeva), sidevahendite teel suhtlemiseks, suvevaheaja veetmiseks ja reisimiseks. Reisimine vajab rahalisi vahendeid, mida isal tema enda sõnadest lähtuvalt ei ole. Samuti annab kohus emale ainuhooldusõiguse viibimiskoha määramise osas, isa saab soovi korral küsida lapse emalt luba lapsega reisimiseks, teavitades lapse ema ette reisi toimumise ajast, sihtkohast, ja muudest tingimustest. Tähtpäevade veetmises saavad vanemad leppida kokku jooksvalt, lähtudes kummagi plaanidest ja tegelikest vajadustest. Kohus märgib, et esitatud teabest ei nähtu, et lapse ema oleks vastu isa ja lapse suhtlusele. Seetõttu on kohus veendunud, et kui regulaarne suhtluskord hakkab toimima ning lapse isa seda ka täidab, siis suureneb lapse ema usaldus lapse isa vastu ning nad saavad leppida kokku kohtumistes ka kohtumääruses märgitust suuremas mahus, sh vajadusel ööbimistega. Samuti ei ole kohtu hinnangul alust eeldada, et kui laps jõuab sellisesse vanusesse, kus on juba suuteline sidevahendite teel suhtlema, siis asub ema isa ja lapse taolist suhtlust takistama.
5. TsMS § 5621 lg-s 1 on sätestatud, et kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. TsMS § 5621 lg 1 alusel määrab kohus, et kohtumääruse täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse. Kohus selgitab, et kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida (TMS § 179 lg 2). Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti TMS §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest (TMS § 179 lg 22).
6. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Käesolev lahend on tehtud lapse huvides. Menetluskulude lapse kanda jätmine ei oleks õiglane. Seetõttu jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning lapse esindamise kulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.
7. a määrusega nr 223-
8. 12