Obsah (13)

§ 89§ 6§ 1§ 31§ 28§ 22§ 86§ 85§ 108§ 109§ 23§ 150§ 146

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 07. november 2024. a kell 14.00, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-12161 Tsiviilasi Drinkwis

§ 89alusel trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

1. Määrata ja maksta välja Svetlana Pildenile ajutise pankrotihalduri tasu 1 300 eurot (lisandub käibemaks 286 eurot) võlausaldaja poolt Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Business Law Firm OÜ (arvelduskonto xxx).
2. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (

§ 6lg 1).

Menetlusosaliste menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Xxx Xxx OÜ menetluskulud jätta Drinkwise OÜ kanda.
2. Rahuldada osaliselt Xxx Xxx OÜ menetluskulude kindlaksmääramise taotlus.
3. Määrata kindlaks Xxx Xxx OÜ menetluskulud summas 1 916 eurot.
4. Drinkwise OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja pankrotiavaldused
5. Harju Maakohtule on esitatud 09.08.
6. a Drinkwise OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-24-12161). Avalduse kohaselt tegeles osaühing restoraniäriga Xxx Xxxe ruumides, restoran xxx. Võlgnik oli sunnitud restorani sulgema 2 alates 08.07.2024 seoses külastajate vähesuse ja väikese käibega, mis tekitas võlglasele ületamatuid rahalisi raskusi. 29.07.2024 on võlausaldaja ja ühtlasi üürileandja Xxx Xxx OÜ esitanud võlglasele üürilepingu ülesütlemise avalduse. 29.07.2024 seisuga võlgneb võlgnik Xxx Xxx OÜ-le üürilepingu alusel kokku 20 662,83 eurot, millest 19 073,38 eurot on põhivõlg ja 1 589,45 eurot viivis, võlgnevus suureneb viivise võrra iga päev. Teisi võlausaldajaid ei ole, sest kauba tarnijatega on leitud kompromiss. Võlgnikul puuduvad võimalused tegevuse jätkamiseks ning vahendid võlgnevuse tasumiseks (vara on võlgnikul kokku kuni 2 500 euro väärtuses). Võlgnik palub võtta vastu võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks ning nimetada ajutine pankrotihaldur, rahuldada pankrotiavaldus ning kuulutada välja Drinkwise OÜ pankrot.
7. 12.08.
8. a esitas Harju Maakohtule avalduse Drinkwise OÜ pankroti väljakuulutamiseks ka Xxx Xxx OÜ (tsiviilasi nr 2-24-12248). Avalduse kohaselt oli avaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud üürileping, millega võlgnik üüris bürooruume aadressil xxx. Avaldaja on üürilepingu 29.07.2024 üles öelnud. Võlgnik ei ole alates 10.05.2024 üürilepingust tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud ning tal on pankrotiavalduse esitamise aja seisuga tasumata 7 sissenõutavaks muutunud üüri- ja kõrvalkulude arvet kokku summas 19 073,38 eurot ja 1 tulevikus sissenõutavaks muutuv kõrvalkulude arve summas 3 044,06 eurot, so kohustused kokku summas 22 117,44 eurot. Kuna võlgniku rikkumine tõi kaasa üürilepingu ülesütlemise, on avaldajal õigus nõuda võlgnikult rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Avaldaja nõuab võlgnikult kahju hüvitamist summas 41 190,80 eurot, mida avaldajal oleks olnud õigus võlgnikult üürilepingu alusel nõuda, kui üürileping oleks kehtinud selle minimaalse tähtaja lõpuni, so kuni 01.04.
9. Avaldaja esitas 29.07.2024 võlgnikule nõudekirja, milles nõudis 63 853,60 euro tasumist hiljemalt 08.08.2024, ning pankrotihoiatuse. Võlgnik on pankrotihoiatuse hiljemalt 30.07.2024 kätte saanud, kuid ei ole 29.07.2024 nõudekirjas esitatud nõuet tasunud. Võlausaldaja palub kohtul nimetada võlgnikule ajutine haldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot.
10. 22.08.
11. a määrusega liitis kohus Drinkwise OÜ ja Xxx Xxx OÜ avaldused Drinkwise OÜ pankroti väljakuulutamiseks ühte menetlusse (tsiviilasja nr 2-24-12161). 10.09.
12. a määrusega nimetas kohus Drinkwise OÜ ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused
13. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Drinkwise OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Svetlana Pildeni. 5.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

1. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub majandustegevus alates
2. a juulikuust, võlgnikul võib olla vara hinnangulise väärtusega 2 500 eurot, samas kui kohustused ulatuvad vähemalt 23 314,38 euroni (ilma võimaliku kahjunõudeta). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
3. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku makseraskused ilmnesid hiljemalt
4. aasta mais, ning juulis lõpetati majandustegevus. See tähendab, et võlgniku juhatus ei esitanud pankrotiavaldust õigeaegselt ning viimased rahalised vahendid olid välja kantud, mis viitab vähemal raskele juhtimisveale. 3 8.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

1. Võlgnik on maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta selgitanud järgmist: xxx restorani külastatavus oli viimasel ajal oluliselt langenud, samuti nagu terve Xxx Xxxe külastatavus. Arvestades eeltoodut, ei olnud restorani pidamine Xxx Xxxes võlgnikule enam kasumlik. Suvised tegevuskulud ületasid märgatavalt tulusid, ja olukorra paranemist ei olnud oodata ka pikemas perspektiivis. Seetõttu sattus võlgnik makseraskustesse ega suutnud oma kohustusi täita. Ainus lahendus oli XXX restorani sulgemine, et vältida täiendavaid kulusid ja ettevõtte kahjumi suurenemist. Kuna võlgnikul puudusid muud tegevusalad, polnud tal ka võimalust olukorda parandada. Tegemist oli ebaõnnestunud restoraniprojektiga, millele avaldas mõju ka üldine hindade tõus. Ta lisas, et astus juhatusest tagasi, kuna tal puudus pankrotimenetluse kogemus ning ta soovis keskenduda teistele äridele. Samuti kinnitas ta, et tema ametiajal lõpetati kõik töölepingud ja töötajatele maksti välja lõpparved.
2. Ajutise halduri hinnangul võib vastata tõele võlgniku juhatuse esitatud maksejõuetuse põhjendus, et üldine hinnatõus võis mõjutada restorani külastatavust. Konto väljavõttest selgub, et müügitulu (kaarditehingud, wolt muud tellimused ) vähenes ligikaudu 25% võrra, võrreldes näiteks sama aasta jaanuari ja aprilliga (langus 25 000 eurolt 19 000 euroni). Samas pole teada sularahatehingute ulatus, kuna konto väljavõttest ei ilmne kassa sissekanded. Küsimuseks jääb, kas selline käive oli piisav kulude, sealhulgas üüritasude ja kõrvalkulude katmiseks, ning kas tegevus oli kasumlik. Lisaks muudele kuludele on ilmnenud, et alates restorani avamisest on äriühingu kontolt kantud 15 245 eurot endise juhatuse liikmega ning omanikega seotud äriühingule xxx OÜ, sealhulgas 3 700 eurot mais 2024, selgitusega „laen vastavalt lepingule” või „makse vastavalt lepingule”. Samuti on kantud 9 400 eurot võlgniku endise juhatuse liikme ja osanikega seotud äriühingule xxx OÜ, selgitusega „laen vastavalt lepingule”. Seisuga 31.12.2022 puudusid võlgnikul laenukohustused ning konto väljavõttest ei nähtu, et vahepeal oleks nimetatud äriühingutelt laene saadud. Neid toiminguid toetavad alusdokumendid puuduvad. Alates
3. aasta aprillist on sularahas välja võetud kokku 11 510 eurot, sealhulgas augustis, vahetult enne äriregistrile kandeavalduse esitamist, 5 450 eurot. Ka nende tehingute kohta ei ole esitatud alusdokumente. Kui neid väljamakseid ei saa seostada äriühingu majandustegevusega, on ilmne, et need summad oleksid olnud piisavad üürivõlgnevuse likvideerimiseks. Samas on küsitav, kas restoran oleks ilma nende tehinguteta suutnud jätkusuutlikult tegutseda, kuna juhatuse hinnangul ei toonud ettevõte piisavalt kasumit. Restorani tegevuse lõpetamine
4. juulil 2024 ja teadlikkus vähemalt üürivõlgnevustest näitab, et juhatus ei käitunud seadusele vastavalt.
5. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse (ÄS § 180 lg 51). Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Riigikohus on 3-2-1-188-12 selgitanud, et ÄS § 180 lg 51 kaitseb osaühingu võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda. 4
6. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei tohi juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud need, mis on maksejõuetuse olukorras kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist tehtud maksed, mis ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse äriseadustiku § 187 sätteid. Kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, kohaldatakse neid kohustusi osanikele, juhul kui osanik teadis või pidi teadma püsivast maksejõuetusest.
7. Võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile andmeid, mis võimaldaksid välja selgitada maksejõuetuse tekkimise täpset põhjust. Ajutine haldur ei ole saanud tutvuda võlgniku raamatupidamisega ning selle aluseks olevate dokumentidega. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal on maksejõuetuse põhjustanud seega muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Maksejõuetuse tekkimise täpsed asjaolud tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus. 14.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on

§§ 86ja 19 alusel kohustatud juhatuse liige K N ja endine juhatuse liige H A.

15. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik haldurile üle andnud raamatupidamise dokumentatsiooni.

§ 85

lg 1 ja 89 ning § 90 alusel kohus kohustab juhatuse liiget ja endist juhatusse liiget andma haldurile üle kogu võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon. 16. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108

lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine.

§ 109

lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmise korras kehtetuks

§-des 110 – 114 sätestatud alustel tehtud võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Alates

1. aasta aprillist on sularahas välja võetud kokku 11 510 eurot, sealhulgas augustis, vahetult enne äriregistrile kandeavalduse esitamist, 5 450 eurot. Nende tehingute kohta ei ole esitatud ajutisele haldurile alusdokumente. 05.08.2024 kandis endine juhatuse liige ja kaasosanik äriühingu kontole 2 500 eurot selgitusega „osakapitali sissemakse”. Samal päeval võeti kontolt välja 3 000 eurot sularahas. Arvestades, et juhatuse selgituse kohaselt puudus majandustegevus, võib selline tehniline sissekanne anda aluse esitada osaniku vastu nõue ÄS § 5201 lg 1 alusel. Ajutise halduri tasu
2. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 10 töötunni eest kokku summas 1 300 eurot (lisandub käibemaks 286 eurot). Halduri tööaja moodustas mh: 1) Järelpärimised võlgniku esindajale, suhtlemine, dokumentide analüüs – 2,5 tundi; 2) Konto toimingute analüüs – 2 tundi; 3) Järelpärimised erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse võlgniku vara kohta, vastuste analüüs – 0,5 tundi; 4) Ajutise arvamuse koostamine – 5 tundi. 18.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Avalduse menetlusse võtmise ajal kehtinud

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 145 eurot.

Ajutine haldur lähtub tunnitasust summas 130 eurot. 5 19. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 300 eurot (lisandub käibemaks 286 eurot). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Menetlusosaliste menetluskulud

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
2. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.
3. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot Võlausaldaja lepingulise esindaja kulud moodustavad 1 496 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et võlausaldaja kasutas esindaja teenust 6,9 tundi. Kohtu hinnangul on võlausaldaja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks.
4. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Võlausaldaja esindajad on osutanud õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 211 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 211 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
5. Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord –

§ 146

kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata võlausaldaja viivisenõue. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 6