Obsah (5)

§ 236§ 223§ 16§ 33§ 169

Väärteoasi nr 4-24-1742 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Harju Maakohus 06.09.2024. a Tallinnas 4-24-1742 (2301,24,000215) Kristjan Palute

§ 236lg 1 alusel ning lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.05.
2. a otsus väärteoasjas nr 2301,24,000215 osaliselt, s.o Anatoly Mazurenkole

§ 223lg 1 alusel määratud karistuse täitmise tähtaja osas. 4. Teha uus otsus, millega: Kar

S § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et kohaldatud rahatrahv 340 eurot kuulub kandmisele ositi 10 (kümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul 34 (kolmkümmend neli) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.05.

1. a otsuses märgitud makserekvisiitide järgi.
2. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 14.10.
3. a. Asjaolud ja menetluse käik
4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna uurija Cärolyn Saar koostas 11.04.
5. a väärteoprotokolli AB 1631988 selle kohta, et Anatoly Mazurenko juhtis 05.04.
6. a kella 11.10 ajal Tallinnas A. H. Tammsaare tee 53 juures mootorsõidukit Ford Transit r/m XXXXXX, oli hooletu ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara. Enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses, vahetades sõidurada ei hoidnud ohutut külgvahet ning riivas kõrvalrajal sõitvat kaubikut Renault Master r/m XXXXXX. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Osaühingule X (fikseeritud sõiduki vaatlusprotokolli ja fotodega). Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Nimetatud tegevusega rikkus Anatoly Mazurenko väärteoprotokolli kohaselt

§ 16

lg 1, § 33 lg 2 p 8, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid ning pani toime

§ 223

lg 1 ja

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

1. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihli 07.05.
2. a väärteootsusega väärteoasjas nr 2301,24,000215 määrati Anatoly Mazurenkole karistuseks

§ 223

lg 1 alusel rahatrahv 85 trahviühiku ulatuses, s.o summas 340 eurot ja

§ 236lg 1 alusel rahatrahv 110 trahviühiku ulatuses, s.o summas 440 eurot.

2

1. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse esitaja märgib, et ta ei näinud ega kuulnud kontakti ning sai sellest teada alles politseilt pärast juhtunut videot nähes. Kuna ta kokkupõrget ei tundnud, siis ei saanud ta ka teatada liiklusõnnetusest. Kaebaja märgib, et tal on 40-aastane sõidukogemus ja tõsiseid rikkumisi ei ole olnud. Ta on 74-aastane, peaaegu puudega, märkides tõsiseid terviseprobleeme. Otsus tekitas temas väga suurt stressi. Tal on väike pension, millest ei piisa nii suure rahatrahvi tasumiseks.
2. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning ta ei tunnistanud oma süüd väärtegude toimepanemises. Väärtegude toimepanemise asjaolude kohta andis ta järgmisi ütlusi. Kui sõiduki omanik teatas, et leidis aset avarii, siis viis kaebuse esitaja sõiduki politseisse. Tema hinnangul ei olnud avariid toimunud. Videot nähes ei saanud ta avariid eitada, sest sel ajal sõitis ta selle sõidukiga ja oli Tammsaare teel. Ilm oli halb, sadas lund ja nähtavus ei olnud hea. Ta ei näinud teist autot ega kuulnud kokkupõrget. Kui ta oleks lööki tundnud, siis ta ei oleks sündmuskohalt lahkunud. Sõiduki tagaratta kohal rohelisel kleebisel olevad suuremad kriimud ei ole tema hinnangul õnnetusega seotud. Kaebaja leiab, et auto oleks saanud kokku puutuda ainult väljaulatuvate alumiiniumosadega, kuid need olid kriimustusteta. Kaebaja elatub ainult pensionist ja selline trahv oli talle šokk. Tema tervis on halb. Tal on keeruline nii suurt trahvi tasuda. Ta soovib asja vormistada kindlustusjuhtumina. Kui see ei ole võimalik, siis jätab kohtu otsusta, palub, et kohus vähendaks trahvisummat mõistliku suuruseni.
3. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtuistungil sellega, et sõiduki rohelisega osaga vigastusi teha ei saanud. On ilmselge, et vigastused on tehtud väljaulatuva alumiiniumosaga. Vaadates vigastuste kõrgusi ja omavahelisi suhteid, leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et selle peale värvijääke ei jäägi. Videolt on näha, kui hoolimatu manöövri kaebaja teeb, sisuliselt jõuga surus end mööda ja selle käigus riivas ta oranži kaubiku parempoolset esiotsa. Ei ole võimalik, et kogenud juht ei taju sellist kokkupõrget. Kui teise sõiduki juht tajus kokkupõrget ja kaebaja viis manöövrit sellisel viisil läbi, siis ta pidi aru saama, et põhjustas vigastused teisele autole. Antud juhul on menetleja karistusmäära valikul liikunud keskmisest määrast tunduvalt allapoole. Kohtuvälise menetleja hinnangul kaebaja varjab enda sissetulekuid, sest mainutud summade korral jääb arusaamatuks, kuidas kaebaja välja tuleb. Jääb mulje, et ta üritab näidata olukorda raskemalt kui see tegelikult on. Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et isiku süü väärtegude toimepanemises on osaliselt tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul on kõik väärteoasjas kogutud tõendid asjakohased ja lubatavad. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ja kohtu poolt kogutud tõenditega on Anatoly Mazurenko poolt

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine kinnitust leidnud.

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine ei ole tõendamist leidnud.

7. Kohus ei tuvastanud väärteoasja menetlemisel rikkumisi. Tõendid on vormistatud korrektselt. Nii on väärteootsuses kajastatud konkreetse rikkumise asjaolud. Oma õigustest väärteomenetluses oli A. Mazurenko teadlik (tl 6). Seejuures on ta neid osalt ka kasutanud, andes kohtueelses menetluses ütlusi (tl 7 – neile kohus asja lahendamisel ei tugine) ja esitades hiljem väärteokaebuse, milles on saanud omapoolsed vastuväited esitada.

§ 223lg 1 järgi esitatud väärteoetteheide 3 8.

Kohtuasjas on üheselt tuvastatav, et Anatoly Mazurenko juhtis 05.04.

1. a kella 11.10 ajal Tallinnas A. H. Tammsaare tee 53 juures mootorsõidukit Ford Transit registreerimismärgiga XXXXXX ning sõiduraja vahetamisel riivas ta kõrvalrajal liikunud oranži värvi kaubikut Renault Master ning sellega tekkis varaline kahju teise sõiduki omanikule OÜ-le X. Need asjaolud nähtuvad üheselt asjas uuritud kirjalikest tõenditest. Sõiduki juhtimist kinnitavad eelkõige A. Mazurenko enda kohtus antud ütlused ning sõiduki omaniku Y OÜ kirjalik kinnitus selle kohta, et sõidukit kasutas A. Mazurenko.
2. Kohus leiab, et mootorsõidukite Ford Transit registreerimismärgiga XXXXXX ja Renault Master registreerimismärgiga XXXXXX vahel toiminud liiklusõnnetuse aega ja kohta ning vigastusi kinnitavad omavahel kooskõlalised kirjalikud tõendid. Nii nähtuvad liiklusõnnetuse aktist sõidukite ja juhtide andmed ning orienteeruv sündmuse aeg (tl 1). Sõidukeid on vaadeldud ning vaatlusprotokollide lisaks olevatelt fotodelt on nähtavad sõidukite registreerimisnumbrid ja tuvastatavad on nende vigastused (CD-plaadil olevad fotod kaustas „Anatoly Mazurenko“). Sõidukil Renault Master on kahjustunud parempoolne esitiib (tl 2) ning sõidukil Ford Transit on tuvastatud kriimustused vasakpoolsel küljel (tl 5). Videosalvestiselt nähtub, kuidas A. Mazurenko juhitud sõiduk Ford Transit reastub järsu manöövriga vasakpoolsel sõidurajal liikunud sõiduauto Renault Master ette, mille järel sõiduk Renault Master peatub ning juht väljub autost. Fotodel nähtavad vigastused on kokkulangevad nii sündmuskoha kui ka sõidukite vaatlusprotokollides ja videosalvestiselt nähtuvaga.
3. A. Mazurenko on kohtuistungil leidnud, et sõiduki tagaratta kohal rohelisel kleebisel olevad kriimustused ei ole õnnetusega seotud. Ta märkis, et kokkupõrkel oleks sõiduk saanud kokku puutuda ainult väljaulatuvate alumiiniumosadega. Tema arvates need osad kokku ei puutunud, sest sellekohased (värvi)jäljed puudusid. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtuistungil kaebajaga, et rohelist värvi osaga vigastusi tekitada ei saanud, kuid leidis, et vigastused on tehtud väljaulatuva alumiiniumosaga ning selle peale värvijääke ei jäägi. Kohus nõustub sellise käsitlusega ning leiab samuti, et fotodelt nähtuvad vigastused võisid tekkida sõiduki Ford Transit väljaulatuvate alumiiniumosade kokkupuutumisel sõiduki Renault Master parempoolse esiosaga. Fotodelt nähtub, et sõiduki kasti vasakpoolse porte väljaulatuval alumiiniumosal (valtsil) on suured kriimustused, mis on tõenäoliselt tekkinud teise sõiduki riivamisel (CD-plaadil olevad fotod „IMG_2731“, „IMG_2739“, „IMG_2743“, „IMG_8817“). Fotodelt nähtuvad ka oranžid värvijäljed Fordi kasti väljaulatuval alumiiniumosal ning need ühtivad kõrguse poolest teisel sõidukil olnud kriimustustega. Nimelt fotolt „IMG_2739“ nähtub, et oranž kriimustusjälg Ford Transiti kastiserval on kõrgusel ca 90 cm ning fotolt „IMG_8817“ on näha, et oranži värvi sõidukil Renault Master esinev vigastus algab samalt kõrguselt. Seejuures on kriimustused sõiduki vasakpoolsel osal, mis on kooskõlas videosalvestiselt nähtuvaga ning kinnitab asjaolu, et A. Mazurenko juhitud sõiduk riivas vasakpoolses sõidurajas liikuvat sõidukit.
4. Kohus arvestab A. Mazurenko ütlusi osas, milles ta on kinnitanud sõiduki juhtimist kõnealuses asukohas ja ajal; samuti osas, milles ta on kirjeldanud ilmastikuolusid ja teda ennast iseloomustavates asjaoludes (sissetulekute ja väljaminekute suurused, tervislik seisund). Selles osas riimuvad tema ütlused mh muude väärteoasjas kogutud tõenditega ning kaebusele lisatud iseloomustavate tõenditega (Y OÜ kinnitus auto kasutamise kohta A. Mazurenko poolt, terviseandmeid kajastavad dokumendid). Kohus ei arvesta A. Mazurenko ütlusi sõidukil esinenud vigastuste puudumise kohta. Tema väited selle kohta, et tema sõidukil vigastused (sh värvijäljed) puudusid, ei ole kinnitust leidnud ning on vastuolus teiste kohtus uuritud tõenditega. A. Mazurenko on väitnud, et kokkupuudet ei saanud olla, sest vastavad jäljed puudusid. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et A. Mazurenko poolt juhitud sõidukil esinesid väljaulatuva alumiiniumosa peal värvijäljed ja kriimustused. Need nähtuvad väärteotoimikus olevatelt fotodelt, millega A. Mazurenko on saanud tutvuda. Seetõttu ei arvesta kohus A. Mazurenko ütlustega osas, mis puudutab tema juhitud sõidukil vigastuste puudumist. 4
5. Ülaltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et on tõendamist leidnud, et Anatoly Mazurenko juhtis 05.04.
6. a kella 11.10 paiku A. H. Tammsaare tee 53 juures mootorsõidukit Ford Transit, riivas rajavahetusel tema juhitud sõidukist vasakul pool liikuvat oranži värvi Renault Master sõidukit. Selle tagajärjel tekkisid kerged kahjustused nii A. Mazurenko sõidukile (kriimustused vasakpoolsel väljaulatuval alumiiniumosal) kui ka sõidukile Renault Master (parempoolse esitiiva kahjustus). Arvestades seda, et rajavahetuse manööver oli järsk, siis ilmselgelt ei hoidunud Anatoly Mazurenko sõidukit juhtides kõigest, mis võiks kahjustada vara, rikkudes sellega

§ 16lg-s 1 sätestatud kohustust.

Ühtlasi ei veendunud A. Mazurenko enne manöövri alustamist, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid, sest vastasel korral poleks kokkupõrget teise sõidukiga toimunud. Seega rikkus Anatoly Mazurenko ka

§ 33lg-s 2 p-s 8 sätestatut.

Kokkuvõtlikult on kohtuväline menetleja seega Anatoly Mazurenko poolt toimepandu õigesti kvalifitseerinud

§ 223

lg 1 järgi ehk mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisena, millega tekitati teisele isikule varaline kahju. 13. Kohtu hinnangul saab eelneva põhjal öelda sedagi, et A. Mazurenko rikkumine – manöövri ohutuses veendumata jätmine – on põhjuslikus seoses

§ 223

lg-s 1 nimetatud tagajärjega ehk just tema teoga tekkis teisele isikule varaline kahju. Kui A. Mazurenko oleks enne ümberreastumise alustamist vaadanud küljepeeglisse ja kontrollinud nn pimedat nurka, siis oleks ta märganud tema kõrval liikuvat sõidukit ning ta oleks saanud manöövri katkestada või selle ohutut vahet hoides läbi viia. 14. Kõige eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et Anatoly Mazurenko süü

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on täies mahus tuvastamist leidnud.

§ 16

lg 1 ja

§ 33

lg 2 p 8 nõuete rikkumised on väärteootsuses õigesti välja toodud ja nende tulemina varalise kahju tekitamine õigesti kvalifitseeritud

§ 223lg 1 järgi.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 15. A. Mazurenko on kohtus andnud ütluseid, et ta tajunud kokkupõrget ehk ta ei saanud aru, et toimus liiklusõnnetus. Ta on selgitanud, et tol päeval sadas lund, nähtavus oli halb ja ta isegi ei näinud teist sõidukit. Kohus leiab, et

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava teo on A.

Mazurenko toime pannud vähemalt hooletusest. Kohtu hinnangul on praegusel juhul usutav, et A. Mazurenko ei teadnud süüteokoosseisule vastavate asjaolude esinemist, st ta ei saanud aru, et ta rikub liiklusnõudeid ja et nende rikkumise tulemusena toimus kokkupuude teise sõidukiga. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta aga pidanud ette nägema, et sellises liiklussituatsioonis manöövri ohutuses veendumata võib ta rikkuda liiklusseaduse nõudeid ning põhjustada liiklusõnnetuse ja sellega kahjustada teiste isikute vara.

§ 236lg 1 järgi esitatud väärteoetteheide 16.

Anatoly Mazurenkole heidetakse

§ 236

lg 1 alusel ette seda, et ta lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. 17.

§ 236

lg 1 järgi on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik. Väärteoprotokollis pannakse Anatoly Mazurenkole süüks

§ 169lg-s 5 ning § 169 lg 4 p-des 4 ja 5 sätestatud nõuete rikkumist.

Nimelt näeb

§ 169

lg 5 ette, et olukorras, kus varalise kahju saaja pole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

§ 169

lg 4 p-de 4 ja 5 kohaselt ei ole politseile liiklusõnnetusest vaja teatada mh juhul, kui nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ning liiklusõnnetuses osalenud juht ja varalise kahju 5 saajad on

§ 169

lg 4 p-des 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. 18. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt lahkus A. Mazurenko koheselt pärast õnnetuse toimumist sündmuskohalt. Seda kinnitab toimikus olev videosalvestis, millest nähtub, et pärast A. Mazurenko poolt sooritatud möödasõitu jäi teine sõiduk seisma, kuid A. Mazurenko jätkas sõitu ning lahkus kaamera vaateväljast. Seega ei olnud vahetult pärast liiklusõnnetuse põhjustamist Anatoly Mazurenkole teada varalise kahju saaja (sõiduki Renault Master omanik). Samuti ei olnud liiklusõnnetuse osalised vormistanud liiklusõnnetuse asjaolusid kirjalikult. Ühtlasi ei olnud kahju saanud sõiduki omanikule teada varalise kahju eest vastutav isik, kelleks antud juhul oli A. Mazurenko. Seega on täidetud

§ 236lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu tunnused.

19. Vaidlus on aga selles, kas praegusel juhul on täidetud

§ 236lg-s 1 sätestatud väärteo subjektiivsed tunnused ehk kas A.

Mazurenko oli teadlik, et toimus liiklusõnnetus ning sellest tuleb teavitada politseid. Kohus on seisukohal, et tuvastatud liiklusõnnetuse asjaolud ei võimalda teha järeldust, et Anatoly Mazurenko oleks olnud teadlik liiklusõnnetuse põhjustamisest ja seega ei saa talle ette heita

§ 169lg 4 p-de 4 ja 5 ning § 169 lg 5 nõuete rikkumist.

Kohus juba eelnevalt sedastas, et A. Mazurenko juhtis sõidukit hooletult, kuid samas ei saanud ta teadlikuks sellest, et selline käitumine kaasa varalise kahjuga liiklusõnnetuse. A. Mazurenko on selgitanud ka asjaolusid, mis mõjutasid tema taju selles liiklusolukorras, märkides halbu ilmastikuolusid. Lisaks ilmaoludele tuleb taju seisukohast arvestada, et tema juhitud sõidukiks oli vanem kastiga väikeveok, millega sõites on müratase üldteadaolevalt kõrgem nt sõiduauto omast. Tema sõidukil puudutas teist autot just selja taha jääv tugevam kastiosa, mis ei deformeerunud. See osa muljus ja kraapis teise sõiduki esitiiba ning seega ei tekkinud ka löögile või n-ö paugule sarnast ning üldisest mürast eristuvat heli, mis võinuks A. Mazurenko tähelepanu äratada. Erinevalt kohtuvälise menetleja esindajast leiab kohus, et sellistel asjaoludel ei ole välistatud, et paremasse esinurka kahjustuse saanud sõiduki Renault juht sai aru liiklusõnnetuse toimumisest ja Fordi juht seda ei tajunud. Samuti ei ole A. Mazurenko sõidukil näha mingeid silmatorkavaid jälgi, mida ta pidanuks hiljem märkama – sõiduki kastil on hulk erinevaid vigastusi, mis ei seostu praeguse avariiga ning kokkupõrkest jäid sõidukile vähemärgatavad jäljed. 20. Kõige eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole täidetud

§ 236lg-s 1 sätestatud väärteo subjektiivne koosseis.

Seega ei ole Anatoly Mazurenko poolt

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine tuvastamist leidnud ning selles osas tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. KARISTUS

1. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, mille järgi on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve.
2. Mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju, näeb

§ 223

lg 1 karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega on seadusandja ette näinud avarad karistusraamid taoliste süütegude eest karistuse mõistmiseks. 23. Kohus viitab, et õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda keskmistest karistusmääradest, seejärel tuleb tuvastada süü suurust mõjutavad asjaolud ning selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära tuleb korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11). Praegusel juhul on kaebajale põhikaristusena määratud rahatrahv summas 340 eurot, s.o veidi üle poole ettenähtud sanktsiooni keskmäärast. Kohtu 6 hinnangul on A. Mazurenko süü keskmisest mõnevõrra väiksem. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus asjaoluga, et tekitatud varaline kahju ei olnud suur. Sõidukitele tekkinud vigastused ei olnud ulatuslikud. Samuti tuleb arvesse võtta seda, et

§ 223

lg 1 järgi on karistatav lisaks varalise kahju tekitamisele ka tervisekahjustuse tekitamine. Praegusel juhul on tekkinud üksnes varaline kahju. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka asjaoluga, et menetlusalune isik pani teo toime hooletusest, kus ta tegi iseenesest lubatud manöövri, kuid selle ohutuses ta piisavalt ei veendunud. Arvestades, et A. Mazurenko ei osanud ka otseselt selgitada selle manöövri tegemise asjaolusid, tuleb tõdeda, et ta oli täiesti tavapärases liiklussituatsioonis tähelepanematu. Kirjeldatud asjaoludel toimepandud rikkumise puhul ei ole põhjust rääkida keskmisest või seda ületavast süüst.

1. Kohus toob esmalt välja, et väärteootsusest nähtuvalt ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, kuid siiski on määranud sanktsiooni keskmäärast märksa madalama karistuse (tl 11). Kohus nõustub selles osas kohtuvälise menetlejaga. Menetlusalune isik ei ole oma süüd väärteo toimepanemises tunnistanud. Ta ei ole kohtuistungil väljendanud kahetsust ega andnud enda tegevusele mitte mingisugust taunivat hinnangut. Ta ei tunnistanud enda süüd väärteo toimepanemises ning seadis kahtluse alla sõidukil vigastuste esinemise, kuid samal ajal nentis, et ta juhtis sõidukit väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas ning tõdes, et videosalvestiselt on kõik näha. Seetõttu jäi kohtule selgusetuks menetlusaluse isiku seisukoht teo toimepanemise osas. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et menetlusalune isik ei ole toimepandu osas kahetsust väljendanud. Ka muid karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
2. Kohtuistungil selgus, et A. Mazurenko sissetulekuks on käesoleval ajal igakuine pension summas 600 eurot. Tema abikaasa sissetulekuks on igakuine pension summas 400 eurot. Samas on A. Mazurenko avaldanud, et tema sissetulekuks ei ole ainult pension, ta käib ka tööl. Kohtule ei ole teada A. Mazurenko töötasu suurus, sest sellekohaseid andmeid ei ole ta avaldanud. Küll aga on menetlusalune isik esitanud kohtule enda terviseandmeid kajastavad dokumendid ja selgitused, millede kohaselt esinevad tal küllalt tõsised tervisehäired, mis võivad tingida ka tulevikus haiglaravi vajaduse. Seega arvestab kohus, et A. Mazurenkol võib tervisliku seisundi tõttu töötamine olla raskendatud ning sellest tulenevalt võib ka tema sissetulek olla piiratud. A. Mazurenko on avaldanud, et ravimite peale kulub tal umbes 50 eurot kuus ning laenumaksete peale 700 eurot kuus. Pärast igakuiste kulutuste tasumist tal raha üle ei jää. Seda arvestades moodustab kohaldatud rahatrahv arvestatava osa A. Mazurenko praegusest sissetulekust. Seega saab avaldatud andmete põhjal kohus teha järelduse, et A. Mazurenko sissetulekud on küll piiratud, kuid kohus leiab siiski, et pikema aja jooksul rahatrahvi tasumine ei käiks talle üle jõu.
3. Eeltoodut, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning A. Mazurenkol varasemate liiklusrikkumiste puudumist arvesse võttes leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on põhjendatud ning kooskõlas nii kohtupraktika kui ka karistuse mõistmise põhimõtetega. Kuivõrd A. Mazurenko on kõrges eas isik (pensionär), tema sissetulek on piiratud ning tal on mitmeid muid rahalisi kohustusi, siis määrab kohus KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel, et kohaldatud rahatrahv kuulub kandmisele ositi 10 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igal kuul vähemalt 34 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik 7