Kohtu selgitused Kohus võttis 12.09.2024 kohtumäärusega hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostja erinevatele e-posti aadressile. Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puuduvad samuti isiku kohta andmed teiste kehtivate elukohtade ja kontaktandmete kohta info, kui kohus teab. Kostja ei ole hagimaterjale avanud e-toimikus. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei ole hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagi kätte 10.10.2024 dokumentide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.09.2024 (
Hagile vastamise tähtpäev saabus 24.10.2024. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt
Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel 22.02.2021 sõlmitud liitumisleping nr 10533048, osamaksetega vara müügileping nr 10533087 ja nutikindlustuse leping nr 10533088 ning 23.12.2021 sõlmitud liitumisleping nr 12461168 ja mobiilid ID – leping. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 01.03.2024 ning Elisa Eesti AS loovutas nõude 01.03.2024 hagejale OÜ Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjal on jäänud tasumata arved nr 2035106038 (47,59 eurot) maksetähtaeg 18.07.2022; 2035170026 (55,75 eurot) maksetähtaeg 18.08.2022; 2035772665 (50,75 eurot) maksetähtaeg 18.09.2022 ja 2036055389 (285,64 eurot) maksetähtaeg 18.10.2022, seega kostja põhivõlgnevus on 439,73 eurot. Hageja sissenõude kulu summas 30 eurot moodustab alljärgnevalt: 1 tasulise kirja saatmine 15 eurot; 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid vastavalt Elisa Eesti AS üldtingimuste p 4.10 järgi maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse ELISA poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Arve nr 2035106038 viivis 23,87 (viivitatud päevi 772); arve nr 2035170026 viivis 26,85 eurot (viivitatud päevi 741); arve nr 2035772665 viivis 23,42 eurot (viivitatud päevi 710) ja arve nr 2
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 507 eurot (3 tundi).
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 245 eurot.
järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tundi. Juristi teenuse tunni hind 169 eurot on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 120 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 385 (245+20+120) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 385 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes
lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.