Obsah (4)

§ 2172§ 217§ 102§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Raina Pärn Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2024. a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-10188 Tsiviilasi A. hagi B. vastu väljamõ

) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 1.01.2014 177.50 eurot) igakuiselt kuni lapse täisealiseks saamiseni (tl 6).

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt on poolel õigus esitada hagi jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud perioodiliste maksete muutmiseks, kui pärast asja arutamise lõppu on muutunud maksete väljamõistmise aluseks olevad asjaolud. Riigikohtu praktika kohaselt võib üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
2. juuni
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36;
4. oktoobri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-21124-15, p 11). Kuna kohtulahend, millega on hagejalt elatis välja mõistetud, on tehtud tagaseljaotsusega, ei ole kohtule nähtavad asjaolud, millest kohus otsust tehes on lähtunud. Seega ei ole võimalik arvesse võtta asjaolusid, mis elatise suurust mõjutasid. Kohus peab vajalikuks osundada, et alates 01.01.2022 on muutunud ülalpidamiskohustust ja selle suurust käsitlevad materiaalõigusnormid.

§ 2172

lg 1 sätestab, et kui enne 01.01.2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 01.01.2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 217

² lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu

§ 217

² lg-s 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. A. on esitanud elatise vähendamise hagi. Sealjuures on võimalik taotleda vähendamist tuginedes ainuüksi õigusliku olukorra muutumisele. A. soovib vähendamist suuremas ulatuses kui 292 eurot kuus. 11. Hageja on elatise vähendamise nõudes tuginenud enda osalisele töövõimetusele, sissetuleku puudumisele ja teise lapse sünnile. Seega on elatise vähendamise hagi lubatav. 3

§ 102

lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäära.

Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes

§ 102

lg-s 2 sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise. Sealjuures on

§ 102

lg-s 2 nimetatud asjaolude näol tegemist näidisloeteluga, mistõttu tuleb kohtul iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Käesoleval ajal kehtiva

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§-s 101 alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Arvestades kõiki eelviidatud asjaolusid, sh lastetoetust ja lasterikka pere toetust (mida kostja selgituste järgi ta saab), oleks käesoleval ajal (alates 01.04.2024) elatise miinimumsumma 250,22 eurot. Varasemalt (01.01.2024 kuni 31.03.2024) vähem, s.o 222,83 eurot.

1. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Hageja on osalise töövõimetuse tõendamiseks esitanud Eesti Töötukassa 07.03.2022 otsuse nr TVT/22/012502, millest nähtub, et A.le on määratud osaline töövõime ja talle makstakse töövõimetoetust. Töövõimetoetus on hagejale määratud ajavahemikul 04.03.2022– 02.10.
2. Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvad väljamaksed Eesti Töötukassa poolt. Kuna hageja ei täitnud kohtu nõuet esitada andmeid sissetulekute kohta (nt arstitõendist nähtub töötamine, istungil selgitatust järeldub, et töötanud), tegi kohus päringud andmete saamiseks TsMS § 230 lg 4, 5 järgi. Maksu-ja Tolliameti vastuse kohaselt puudusid A.l deklareeritud väljamaksed perioodil 1.06.2022–11.04.2024 (136-140). Seega A. ei ole saanud nimetatud perioodil tulu. Kogutud tõendite ja materjalidest tulenevalt on kohus tuvastanud, et A. sissetulekuks on töövõimetustoetus. Samuti puudub hagejal muu vara. A. selgitustest järelduvalt on töövõimet takistav tervislik probleem seotud ärevushäiretega. Lisaks on tal astma, kuid see metsatööde tegemist (mida ta on 13 aastat teinud) takistanud ei ole. Samas selgitas A., et ärevushäiretega seotud seisund on tal kontrolli all, ta tarvitab ravimeid (tl 79-80). Tsiviilasja materjalidest järeldub, et A. on kriminaalkorras karistatud ja talle on karistusena määratud üldkasuliku töö tegemist (tl 4, 45-46). A. kandis karistust kinnipidamisasutuses alates XXX kuni 15.03.2024 (tl 77, 79). Seega otseseid selgeid takistusi, miks A. tööl ei saaks käia (peale kinnipidamisasutuses viibimise), tuvastatud ei ole. Ka kostja 4 on menetluses läbivalt väitnud, et hageja käib tegelikult tööl (kuigi vastavaid otseseid tõendeid kohtule esitatud ei ole). Sissetulekuid on A. enda sõnul teeninud valdavalt metsatöödega, mida on ta juhutöödena teinud. Seega püsivat sissetulekut ei olegi A.l olnud ja seda kinnitavad ka teised tõendid (nt töötamise registri väljavõtte järgi olnud töötamised lühiajalised – tl 128-130). A.l on suured võlgnevused (tema selgituste kohaselt u 40 000 eurot), sh elatise võlgnevus. Lisaks eeltoodule on kohtu hinnangul oluline asjaolu elatise vähendamisel uue lapse sünd. nimelt nähtub rahvastikuregistri andmetest, et A.l on XXX sündinud laps, D. (tl 131-132). Nimetatud asjaolu tuleb

§ 102lg 2 alusel elatise vähendamisel arvesse võtta.

1. Kohus leiab, et elatise vähendamine on põhjendatud, kuid seda mitte nii suures ulatuses, nagu hageja taotlenud on. Arvestades, et õiguslik olukord on muutunud sellest ajast alates, mil elatis on A.lt välja mõistetud, samuti asjaolu, et A.l on tuvastatud osaline töövõime ja tal on teine alaealine laps (kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps), tuleb elatist osaliselt vähendada. Kohtu hinnangul on põhjendatud hagejalt välja mõista elatis alates hagi esitamisest 180 eurot kuus. Menetluskulud
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotusest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 16.10.2024 otsuse RESOLUTSIOON:
3. Tühistada Pärnu Maakohtu
4. mai
5. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-10188 osas, millega maakohus vähendas Pärnu Maakohtu
6. veebruari
7. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-13-70118 välja mõistetud elatise suurust alates
8. jaanuarist 2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni 180 eurole kuus. Teha tühistatud osas uus otsus, millega muuta Pärnu Maakohtu
9. veebruari
10. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-13-70118 välja mõistetud elatise suurust alates
11. jaanuarist 2024 ning mõista A.lt alaealise lapse B. kasuks välja elatis alates
12. jaanuarist 2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o XXX) järgmiselt: 1.
13. alates
14. jaanuarist 2024 kuni
15. märtsini 2024 189,41 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 eurot (1/6 poolest 5
20. lasterikka pere toetusest) - 33,42 eurot (15% saadud elatise summast, s.o 222,83 × 0,15)); 1.
21. alates
22. aprillist 2024 212,69 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 eurot (1/6 poolest lasterikka pere toetusest) - 37,53 eurot (15% saadud elatise summast, s.o 250,22 × 0,15)), 1.
23. mis muutub iga aasta
24. aprillil (esimest korda
25. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Jätta Pärnu maakohtu
26. mai
27. a otsus menetluskulude jaotuse osas muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada. Pärnu Maakohtu
28. mai
29. a otsus on jõustunud osas, millega maakohus muutis Pärnu Maakohtu
30. veebruari
31. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-13-70118 välja mõistetud elatise suurust ajavahemiku
32. juuli 2022 kuni
33. detsember 2023 osas ja mõistis nimetatud ajavahemikul A.lt alaealise lapse B. kasuks välja elatise 180 eurot kuus. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus: 6.
34. Rahuldada hagi osaliselt. 6.
35. Muuta Pärnu Maakohtu
36. veebruari
37. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 213-70118 välja mõistetud elatise suurust alates
38. juulist
39. 6.
40. Mõista A.lt alaealise lapse B. kasuks välja elatis ajavahemiku
41. juuli 2022 kuni
42. detsember 2023 eest 180 eurot kuus. 6.
43. Mõista A.lt alaealise lapse B. kasuks välja elatis alates
44. jaanuarist 2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o XXX) järgmiselt: 6.4.
45. alates
46. jaanuarist 2024 kuni
47. märtsini 2024 189,41 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 eurot (1/6 poolest lasterikka pere toetusest) - 33,42 eurot (15% saadud elatise summast, s.o 222,83 × 0,15)); 6.4.
48. alates
49. aprillist 2024 212,69 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 eurot (1/6 poolest lasterikka pere toetusest) - 37,53 eurot (15% saadud elatise summast, s.o 250,22 × 0,15)), 6.4.
50. mis muutub iga aasta
51. aprillil (esimest korda
52. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 6.
53. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. 6 6.
54. Kohtumenetluse kestel tasutud elatise summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. 6.
55. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. 6.
56. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. 7