← Eesti

2-24-12244/11

Obsah (8)§ 29§ 23§ 1§ 28§ 108§ 30§ 150§ 65

2-24-12244 KOHTUMÄÄRU S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Karin Sonntak 3. detsember 2024. a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-24-12244 Tsiviilasi Lenaver OÜ avaldus pankroti vä

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Lenaver OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on nõuete suurus avaldaja vastu kokku 28 314,12 eurot. Avaldaja peamiseks majandustegevuseks oli karusnaha- ja nahkrõivaste parandamine ja õmblemine. Oma äritegevuse teostamiseks rentis avaldaja ateljee ruume kaubanduskeskuses, talveperioodil oli ateljeel piisavalt tellimusi ja tööd, kuid alates COVID 19 pandeemia puhkemisest kadus töö ja sissetulek, millest võetud kohustusi tasuda. Ateljee töö ei ole tänaseni taastunud. Selleks, et majandustegevust jätkata, võttis ettevõte laene alates 2020 aastast. Vahelduva eduga said varasemad laenud tasutud ja siis, kui tekkis taas tellimuste osas mõõnaperiood, võeti jälle laene. Tänaseks on olukord selline, et ettevõte ei suuda tasuda võetud laene ja tekkinud tegevuskulusid. Ettevõtte majandustegevus on täielikult lõppenud. Ettevõttel puudub vara ja rahalised vahendid, mille realiseerimisel kohustusi täita. Võlgnik palub algatada Lenaver OÜ pankrotimenetlus. 17.9.2024. a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Kohtumääruse põhjendused 1. Kohus, kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku esindaja leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. 2.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. 3. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 27 225,42 eurot, likviidne vara puudub. Võlgniku tegevus on lõppenud, võlgniku kohustused ületavad vara kordades, seega puudub võlgnikul võimalus võlausaldajate ees kohustusi täita. Võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus

§ 1lg 2 ja lg 3 tähenduses.

4.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 2

(4)
  1. Võlgnik on selgitanud, et Lenaver OÜ sattus suurtesse raskustesse juba covid pandeemia ajal. Võlgnikule kuulus ateljee, mis oli spetsialiseerunud karusnaha- ja nahkrõivaste parandamisele ja õmblemisele. Pandeemia tõttu seiskus töö ateljees peaaegu täielikult. Aeg-ajalt küll laekus väikseid tellimusi, kuid sissetulekud olid väga väikesed ning raha ei jätkunud üüri- ja kommunaalkulude katmiseks. Ateljee asus kaubanduskeskuses, kus üür oli ca 235,00- 250,00 eurot kuus (sõltuvalt kommunaalmaksete suurusest), lisaks muud maksed interneti, valve, vaibapuhastuse eest ca 80,00- 100,00 eurot kuus. Pandeemia ajal, kui kõik kaubanduskeskused olid suletud, lakkas tegevus ateljees täielikult, kuid üüriarvete laekumine jätkus, sh keeldus omanik ajutiselt üüri alandamast, mis viis maksmata arvete kuhjumiseni. Probleemide lahendamiseks otsustas võlgnik võtta laenu. 2021.a. veebruaris võttis võlgnik väikelaenu summas 500,00 eurot Xxxx-st, mis aitas ajutiselt olukorda leevendada, kuid 2020.a. tekkinud kohustused jäid siiski tasumata. Võlgnik jäi lootma suve ja turismi elavnemise peale, et juhatuse liige saaks oma teises ettevõttes tegevust alustada. Nimelt tegutses juhatuse liige alates 2014.a. režiimil, kus suvel töötas välisturistidega kruiisilaevadelt ning sügisel ja talvel karusnahastuudios. Kahjuks ei taastunud turism oodatud viisil, mis raskendas olukorda veelgi ja viis uute tasumata arvete kuhjumiseni kevad-suvise perioodi jooksul. Võlgnik võttis kohustuse tasumiseks augustis veel kaks laenu, so 700,00 eurot Xxxx (eelmine laen oli selleks ajaks tagasi makstud) ja 1 400,00 eurot E OÜ-st. Tegevus ateljees taastus covid järgsel perioodil väga aeglaselt ning sügis-talvise hooaja tulud ei suutnud katta juba tekkinud kohustusi. Sügisel võttis võlgnik täiendavaid laenu Xxxx summas 1 000,00 eurot ja 1 500,00 eurot (eelmised laenud olid vahepeal tagastatud). Hooaja lõpus ateljees hakkas juhatuse liige otsima teist tööd, lootmata enam turismi taastumisele. Juhatuse liige sai 2022.a. märtsis tööle M OÜ-s, kus töötas aasta aega ning tasus oma isikliku töötasu arvelt osaliselt võlgniku kohustused. Sügise saabudes algas töö ateljees uuesti, kus jätkas tööd õhtuti ning nädalavahetustel. 2022.a. lõpus tuli refinantseerida laenud Xxxx-s ja E OÜ-s. M OÜ lõpetas tegevuse 2023.a. märtsis, misjärel kaotas juhatuse liige töö ja tekkisid taaskord suured võlgnevused nii arvetelt kui laenudelt. Juhatuse liige tutvus Forex börsil kauplemisega, milleks vajas suuri investeeringuid ja võttis 2023.a. mais kaks laenu C OÜ-lt ja H OÜ-lt, kuid nimetatud tegevus ei toonud kiiret tulu ning raha kulus arvete ja varem võetud laenukohustuste katteks. 2023.a. suve lõpus sai juhatuse liige tööle kooli inglise keele õpetajana. Sügistalvise perioodi saabudes jätkas juhatuse liige ateljeetööd pärast koolitunde õhtuti ja nädalavahetustel. Kuigi juhatuse liige üritas kõik laenud ära maksta, ei piisanud töötasust ja ateljee sissetulekust kõigi kulude katmiseks, mis ulatusid ca 3 000,00 euroni kuus (isiklikud arved ja laenud + ettevõtte arved ja laenud). Töö ateljees katkes veebruaris 2024.a. ning võlgnikul puudub sissetulek, kuid kohustused pidevalt kasvavad kõrvalnõuete näol, mistõttu on ettevõte muutunud püsivalt maksejõuetuks.
  2. Ajutise halduri hinnangul muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks hiljemalt
  3. aasta keskpaigas. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et Lenaver OÜ maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega teod või rasked juhtimisvead pankrotiseaduse tähenduses. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt tuleb Lenaver OÜ maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lugeda seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetuseni on viinud vähene müügikäive, mille arvelt ei ole suudetud tagada piisav kasumlikkus, et katta jooksvaid kohustusi. Müügikäibe vähenemisele ja kahjumi tekkimisele on mõju avaldanud muuhulgas koroonakriisist põhjustatud olukord, kus võlgniku majandustegevus peatus ajutiselt täielikult ning võlgnik kaotas oma klientuuri ning tulubaasi, kuid üüriarvete esitamine jätkus, mistõttu tekkisid võlgnikul raskused üüri ja muude kohustuste täitmisega. Kuna tegevus peale koroonakriisi taastus väga aeglaselt otsustas võlgnik jooksvate kulude katmiseks võtta erinevaid kiirlaene, millest tulenevaid laenukohustusi ei 3
(4)ole olnud võlgnik võimeline täitma, mis on viinud uute laenude võtmiseni ning kokkuvõttes püsiva maksejõuetuse tekkimiseni. Lenaver OÜ maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul ka juhatuse poolne väär rahavoogude prognoosimine, riskide hindamine ja liigne optimism tekkinud makseraskustest juhtimisotsuseid muutmata üle saada. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks on juhatuse planeerimisoskuse puudumine muutuvas keskkonnas tegutsedes ja majandustegevuse arvandmetest, sh bilansist ja kasumiaruandest mitte arusaamine ja seetõttu vastavate järelduste ja otsuste mittetegemine ettevõtte tegutsemise käigus. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole võlgnik pärast 2022.a. majandustulemuste koondamist oma tegevust oluliselt muutnud ega astunud samme kasumlikuma majandustegevuse suunas. 7. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. 8.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 9.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 10. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 812,50 eurot (lisandub käibemaks 398,75 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasunõue on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt ja

§§ 29

lg 9, 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 1 812,50 eurot (lisandub käibemaks 398,75 eurot) Indrek Lepsoo kasuks. 11. Võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 3 ja

§ 65

sätestatu kohaselt on ajutise ja pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 ”Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2024 820 eurot, millest 1/5 on 164,00 eurot. Ajutine haldur lähtub tunnitasust summas 145,00 eurot. Ajutine haldur palub riigi vahenditest välja mõista 1 000,40 eurot (sh käibemaks).

§ 23

lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 12. Äriregistri seaduse § 23 lg 8 ja TsÜS § 46 lg 1 alusel tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule O. V.ile. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.