Menetluskulude jaotus
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (
lg 1).
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud riigilõivu summas 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 2 tunni eest summas 338 eurot (arvestusega 169 eurot/tund ilma käibemaksuta). Kokku 673 eurot. Samuti kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni. Riigilõivu summas 315 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.
järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud 2 töötunni eest, kokku 338 eurot (s.o 169 eurot/h ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tunnitasu ja ajakulu põhjendamatult suured. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Kohus loeb põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Ajakulu osas, arvestades, et tegemist on masshagiga, on kohus seisukohal, et põhjendatud ajakulu on 2 tundi. Lepingulise esindaja kulu põhjendatud kokku 200 eurot. 2 Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 535 eurot (riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 200 eurot).
lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohus selgitab, et
lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.