← Eesti

2-24-110485/9

Obsah (13)§ 407§ 436§ 438§ 444§ 405§ 232§ 173§ 163§ 174§ 138§ 177§ 178§ 317

act OÜ (end. OK Incure OÜ) hagi K.Y vastu võlgnevuse nõudes 798,56 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ (OK Incure OÜ), (registrikood 11542046, asukoht Musta

§ 407kohaselt, kui kostja jätab hagile vastamata.

Juhul, kui kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega või hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, palub hageja kostjalt välja mõista p-s 4.2 märgitud menetluskulud. Kostja seisukoht 4

(7)2-24-110485
  1. 29.04.2024 hagiavaldus koos lisadega ning Pärnu Maakohtu 10.05.2024 menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud hagiavalduse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.06.
  2. Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtu põhjendused
  3. Kohus leiab, et hagi ei ole osaliselt selles toodud faktilistel asjaoludel õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. 10. Kohus leiab, et selles asjas ei ole hageja nõue asjaoludega täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning seetõttu kohus ei pea selles asjas tagaseljaotsuse tegemist õigeks.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 11.

§ 407

lg 6 kohaselt juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Lõike 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus, vaid kohtuotsus, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu. Sellise kohtuotsuse puhul ei kohaldata

§ 444

lg-s 3 sätestatut, mis tähendab, et kohtuotsus sisaldab ka kirjeldavat ja põhjendavat osa. 12. Eeltoodu ja

§ 405

lg 1 alusel kohus lahendab asja kirjalikus menetluses ja teeb sisulise lahendi.

§ 444lg 2 alusel kohus vormistab otsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

  1. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on nõude aluseks esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 19.05.2023 sõlmitud krediidileping nr 5021372 ja 15.05.2023 sõlmitud krediidileping nr
  2. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev laenuandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).
  3. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hagiavalduse kohaselt on kostjat nõude loovutamisest teavitatud 05.02.
  5. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb
  6. aprilli 1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 402-
  7. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco 5

(7)2-24-110485 Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
  1. VÕS § 406 lg 1 ütleb, et krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, on tarbijakrediidileping tühine (VÕS § 4062 lg 1).
  2. Kohus on kontrollinud hagiavalduses toodud krediidi kulukuse määra arvestamist ning tuvastas, et mõlema lepingu puhul võlgnikule esitatud krediidi kulukuse määr vastab seadusele.
  3. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 403 4 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 403 4 lg 2 toob välja, et tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (

§ 232lg 1, VÕS § 403 4 lg 13).

VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

  1. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on järginud VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduses nähtuvalt on krediidiandja kostja maksevõime hindamisel võtnud aluseks kostja arvelduskonto väljavõtte, mille alusel on kindlaks tehtud kostja kohustused summas 500,05 eurot, tema keskmine igakuine püsisissetulek ning nende põhjal on välja arvestatud kostjale jõukohane maksimaalne laenumakse summas 77 eurot kuus. Hagiavalduses nähtuvalt pidi kostja seoses lepinguga nr 5018107 tegema tagasimakseid summas 7,88 eurot kuus ja seoses lepinguga nr 5021372 summas 10.51 eurot. Samuti on krediidiandja kontrollinud sisemisi ja väliseid andmebaase, et hinnata kostja maksekäitumist.
  2. Kostja oli krediidilepingute ülesütlemise ajal mõlema lepingu puhul makseviivituses kolme osamaksega. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja makseviivituses olevate osamaksete 6

(7)2-24-110485 tasumiseks koos hoiatusega vastasel juhul lepingud üles öelda ning kostja võlgnevusi tähtaegselt ei likvideerinud. Lepingu ütles krediidiandja üles 25.01.2024 ning edastas kostjale vastavasisulise teate. Kohtu hinnangul on VÕS § 416 lg 1 sätestatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud.
  1. Lepingute ülesütlemise hoiatuse ja ülesütlemise teate saab kostjale kättetoimetatuks lugeda TsÜS § 69 lg 3 alusel kuna need saadeti hagiavalduse kohaselt kostjale tema poolt lepingu sõlmimisel krediidiandjale avaldatud e-posti aadressile ning poolte vahel sõlmitud lepingute kohaselt loetakse lepinguosalise poolt lepingus näidatud e-posti aadressil saadetud teade lepinguosalise poolt kätte saaduks saatmisele järgneval tööpäeval.
  2. Kostja on krediidiandjaga sõlmitud lepingute alusel teinud krediidiandjale makseid. Krediidilepingu nr 5021372 osas põhiosa katteks on kostja poolt krediidiandjale tasutud summadest arvestatud 10.46 eurot ning kostja võlgneb põhinõudena hagejale 389,54 eurot. Krediidilepingu nr 5018107 osas on kostja poolt krediidiandjale tasutud summadest arvestatud 7,84 eurot ning kostja võlgneb põhinõudena hagejale 292,16 eurot. Seega tuleb kostja poolt võlgnetavad summad temalt hageja kasuks välja mõista.
  3. Kostja ei tasunud lepingutest tulenevaid 05.11.2023, 05.12.2023 ja 05.01.2024 osamakseid, sh ka intressimakseid. Samuti ei ole kostja tasunud intressi ajavahemiku 06.01.2024-25.01.2024 eest. Pooled on kokku leppinud kostja kohustuses maksta intressi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress perioodi eest 05.11.2023-25.01.2024 seoses lepinguga nr 5018107 summas 21,20 eurot ja seoses lepinguga nr 5021372 summas 28.06 eurot.
  4. Kohus ei nõustu hagiavalduses toodud viivisearvestusega. Hagiavalduse kohaselt on viivise päevamääraks laenulepingus kokkulepitud intressimäär jagatuna tegelike päevade arvuga aastas. Viivise päevamäära arvutamisel on hageja võtnud aastas olevateks päevade arvuks 365 päeva, jättes tähelepanuta, et 2024 aasta on liigaasta ning seega on aastas päeva
  5. Kohus kontrollis viivisearvestust https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt avaldatud Viivisekalkulaatori abil ning hagejal on seoses lepinguga nr 5018107 õigus nõuda kostjalt viivist summas 18.12 eurot ja seoses lepinguga nr g 5021372 summas 24,17 eurot, mille osas kohus hagi rahuldab. Seega jääb rahuldamata hageja viivisenõue summas 0,11 eurot.
  6. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud kogusummas 25 eurot. Hagiavalduse p 13 kohaselt on kostjale saadetud kolm kirja 05.02.2024 nõudekiri (15,00 eurot) (lisa 6), 22.02.2023 kiri (5,00 eurot), 13.03.2023 kiri (5,00 eurot) (lisa 7). Hagiavalduse p 6 kohaselt on 05.02.2024 kirjaga (lisa nr 6) teatatud kostjale nõude loovutamisest hagejale. Kohus on seisukohal, et nõudest loovutamise teatist ei saa käsitleda meeldetuletuskirjana VÕS § 113 2 lg 1 tähenduses. Meeldetuletuskirja eesmärk on tuletada võlgnikule meelde oma kohustust oma eelnev võlg ära maksta. Nõude loovutamise teatisest saab aga kostja teadmise, et tema võlausaldaja on muutunud ehk teadmise kohustusest tasuda võlgnevus uuele võlausaldajale. Eelnevat arvestades on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude tasumist 22.02.2023 kirja eest summas 15 eurot ja 13.03.2023 kirja eest summas 5 eurot ehk kokku summas 20 eurot, mille kohus kostjalt välja mõistab. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmiseks summas 5 eurot. Menetluskulud 26.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 27.

§ 174lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude 7

(7)2-24-110485 jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 28. Hagiavalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud seoses hagi esitamisega tasutud riigilõivust kogusummas 245 eurot. Kohtu hinnangul on

§ 138lg 2 ja § 139 tulenevalt tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga.

29. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud 99,35% ulatuses kostja kanda ning 0,65% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 243,41 eurot (s.o 245st eurost 99,35%). Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole kostjal käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 30.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. 31.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

32.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. /digitaalallkiri/ Reena Undrest kohtunik 8

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.