4-24-2939 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember 2024 Tallinn Väärteoasja numbrid 4-24-2939 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahendid Pärnu Maakohtu
- novembri 2024 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik Egert Toonverk (ik. 50211141519), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu
- novembri 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui peab selles asjas lahendi tegemist oluliseks seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. ASJAOLUD JA MENETLLUSE KÄIK
- Egert Toonverki karistati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri
- juuni 2023 otsusega väärteoasjas nr 2570,23,000644 LS § 224 lg 1 ja LS § 201 lg 1 alusel 150 trahviühiku ehk 600 euro suuruse rahatrahviga. Otsus jõustus
- juunil
- augustil 2024 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
- Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur esitas
- septembril 2024 KarS § 72 alusel Pärnu Maakohtule taotluse E. Toonvergile määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga.
- Pärnu Maakohus rahuldas
- novembri 2024 määrusega kohtuvälise menetleja taotluse ning asendas E. Toonvergile mõistetud ja tasumata 600-eurose rahatrahvi 15-päevase arestiga. 1 4-24-2939 Samuti määras kohus, et aresti tuleb E. Toonvergil asuda kandma koheselt pärast väärteoasjas nr 4-24-1961 täitmisele pööratud aresti ärakandmist (st teda vahepeal aresti alt vabastamata). Kohus selgitas, et E. Toonvergil on rahatrahv tasumata ja tal puuduvad vahendid selle tasumiseks, mistõttu on põhjendatud selle asendamine arestiga. Aresti asendamist üldkasuliku tööga ei pidanud maakohus võimalikuks, kuivõrd E. Toonvergi lubadused seda teha on paljasõnalised. Selliseks järelduseks annab alust väärteoasja nr 4-241961 aresti täitmisele pööramise menetlus. Nimelt hoidus E. Toonverk üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ega teinud töötunde ära ka vaatamata selle tegemiseks määratud tähtaja pikendamisele. Lisaks hoidis E. Toonverk kõrvale aresti täitmisele pööramise menetlusest. Maakohus leidis, et E. Toonverk ei ole üldkasuliku töö tegemiseks sobilik.
- Maakohtu määruse peale esitas E. Toonverk määruskaebuse, milles palus asenduskaristuse muutmist. Kaebus oli identne väärteoasjas nr 4-24-1961 esitatud kaebusega.
- Tallinna Ringkonnakohus jättis esitatud kaebuse käiguta ja andis E. Toonvergile tähtaja nõuetekohase kaebuse esitamiseks. Kohus selgitas, et vastavalt VTMS § 192 lg-le 3 peab kaebus olema allkirjastatud ning tulenevalt VTMS § 192 lg-st 2 peab määruskaebuses olema esitatud taotlus ja selle põhjendus.
- E. Toonverk esitas
- detsembril 2024 digiallkirjastatud kaebuse, millest võib aru saada, et E. Toonverk soovib teha üldkasulikku tööd ja soovib selleks pika aja määramist. E. Toonverk selgitab, et tal ei olnud võimalik 6 tundi üldkasulikku tööd teha, kuna tema xx.xx.xxxx sündinud laps oli algusest peale väga rahutu ja magamata ööde kõrvalt ei olnud võimalik tööd tegema minna. Kuna ta oli värskelt isaks saanud ja tal on diagnoositud xxx , läks tal ka meelest üldkasulikku tööd teha. E. Toonverk palub uut võimalust üldkasulikku tööd teha, sest mitme väärteoasja peale määratud 43 päeva aresti kandmine ei ole pere kõrvalt mõeldav. Samuti palub ta üldkasuliku töö tegemiseks määrata pikem aeg, kuna tal on sündimas veel üks laps ja ta ei kujuta ette, kuidas tema elukaaslane üksi toime tuleks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus loeb määruskaebuse puudused kõrvaldatuks ja kaebuse nõuetekohaseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna aga E. Toonvergi kaebuse argumendid alust maakohtu määruse tühistamiseks ja 15-päevase aresti asendamiseks üldkasuliku tööga.
- Asenduskaristuse kohaldamisel on kohtul põhjust vaadata, kas süüdlasele on ka varem üldkasulikku tööd kohaldatud ja milline on olnud selle tulemus. Kui süüdlane on äsja jätnud mõjuva põhjuseta üldkasuliku töö tegemata, on kohtul põhjust järeldada, et see võib korduda. Eriti on selliseks kahtluseks põhjust juhul, kui üldkasulik töö jäeti tegemata hoolimata sellest, et selle maht oli väike. 2 4-24-2939 Kui on alust karta, et süüdlane nagunii ei teeks üldkasulikku tööd, on kohtul alust keelduda karistuse asendamisest üldkasuliku tööga ning kohaldada aresti.
- E. Toonverk on taotlenud, et üldkasuliku töö tegemiseks määrataks pikem tähtaeg. Ringkonnakohtu hinnangul oleks ka pika tähtaja määramisel endiselt oht, et üldkasulik töö jääb tegemata. Esiteks määrati maakohtu viidatud väärteoasjas nr 4-24-1961 E. Toonvergile üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg, mis andis üldkasuliku töö tegemiseks suure ajavaru. Lisaks on E. Toonverk nimetanud tal üldkasuliku töö tegemata jätmise põhjustena selliseid asjaolusid, mille puhul pole põhjust arvata, et need ära langeks. Nimelt on E. Toonverk viidanud sellele, et peres on väike laps (lisades, et naine ootab juba järgmist last), ning oma xxx-diagnoosile.
- Eelnevast lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatult jätnud rahatrahvi asendamiseks määratud aresti üldkasuliku tööga asendamata. Juhindudes VTMS § 194 lg-st 3, § 196 lg-st 2 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
- novembri 2024 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 3