← Eesti

4-24-1961/27

4-24-1961 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2024 Tallinn Väärteoasja numbrid 4-24-1961 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahendid Pärnu Maakohtu
  2. novembri 2024 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik Egert Toonverk (ik. 50211141519), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu
  3. novembri 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui peab selles asjas lahendi tegemist oluliseks seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. ASJAOLUD JA MENETLLUSE KÄIK
  4. Egert Toonverki karistati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri
  5. detsembri 2021 otsusega väärteoasjas nr 2570,21,001742 LS § 227 lg 1 ja LS § 201 lg 1 alusel 140 trahviühiku ehk 560 euro suuruse rahatrahviga. Otsus jõustus
  6. jaanuaril
  7. mail 2024 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
  8. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur esitas
  9. juunil 2024 KarS § 72 alusel Pärnu Maakohtule taotluse E. Toonvergile mõistetud rahatrahvi tasumata osa 374,62 euro asendamiseks arestiga.
  10. Pärnu Maakohus rahuldas
  11. juuni 2024 määrusega kohtuvälise menetleja taotluse ning asendas E. Toonvergile mõistetud ja tasumata rahatrahvi 9-päevase arestiga ja selle 1 4-24-1961 omakorda 9 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määras kohus 1 kuu alates kohtumääruse jõustumisest. Määrus jõustus
  12. juunil
  13. Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusametnik esitas
  14. augustil 2024 Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande E. Toonvergi karistuse täitmisele pööramiseks, kuna
  15. juuliks 2024 oli 6 tundi üldkasulikku tööd tegemata. Pärnu Maakohus jättis
  16. augusti 2024 määrusega kriminaalhooldaja taotluse rahuldamata ja pikendas E. Toonvergi 6 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtaega 1 kuu võrra kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus
  17. septembril
  18. Üldkasuliku töö tegemise uus tähtaeg oli
  19. oktoober
  20. oktoobril 2024 esitas kriminaalhooldaja uue erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata E. Toonvergi kandmata arest täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt käis E. Toonverk pärast üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamise määruse jõustumist
  21. septembril 2024 kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel ja koostamas üldkasuliku töö ajakava. Üldkasulikku tööd pidi E. Toonverk tegema Samaaria Eesti Misjoni Haapsalu turvakodus. Hooldusalune avaldas oma tervisest tulenevalt soovi teha tööd 2 tunni kaupa, sest rohkem ei suutvat. Lõpuks aga lepiti kokku kaks päeva ja 3 tundi korraga. Kriminaalhooldusametnik tahtis E. Toonvergi kohe üldkasulikule tööle määrata, kuid kriminaalhooldusalune polnud sellega nõus, sest temal olid 5.-
  22. oktoobril 2024 kikkpoksi võistlused, mille tõttu pidi ta kuu aega iga päev 8 tundi päevas trenni tegema ja nädal enne võistlusi aja maha võtma. Lõpuks lepiti kokku E. Toonvergile sobivad kuupäevad
  23. september ja
  24. oktoober
  25. Kummalgi päeval E. Toonverk üldkasuliku tööd tegema ei ilmunud ega võtnud töö juhendaja ega kriminaalhooldusametnikuga ühendust.
  26. Pärnu Maakohus rahuldas
  27. novembri 2024 määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ning pööras E. Toonvergile määratud ja ärakandmata 6-päevase aresti täitmisele. Maakohus leidis, et E. Toonverk on talle määratud kohustusse suhtunud ükskõikselt ja vastutustundetult. Üldkasuliku töö tegemise päevad määrati vastavalt E. Toonvergi enda soovile, kuid sellele vaatamata ei läinud ta tööd tegema ega teavitanud sellest ka juhendajat või kriminaalhooldusametnikku. Samuti ei avaldanud E. Toonverk maakohtu istungil ühtegi mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud tal üldkasuliku töö tegemist. E. Toonverki oli nii
  28. juuni 2024 kui
  29. augusti 2024 määruses hoiatatud, et tähtajaks töö tegemata jätmisel tuleb asuda aresti kandma. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et E. Toonverk on oma käitumisega näidanud, et üldkasuliku töö kohaldamine pole tema puhul võimalik, mistõttu ei pidanud kohus põhjendatuks veel kord üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendada. 2 4-24-1961
  30. Maakohtu määruse peale esitatud allkirjastamata määruskaebuse jättis ringkonnakohus käiguta. Ühtlasi juhtis ringkonnakohus tähelepanu, et määruskaebust tuleb põhjendada ja oma väidete kohta esitada tõendid.
  31. detsembril 2024 esitas E. Toonverk digiallkirjastatud kaebuse, milles vaidlustab aresti määramist. Kaebuse kohaselt ei olnud E. Toonvergil võimalik 6 tundi üldkasulikku tööd teha lapse tõttu. Tema xx.xx.xxxx sündinud laps oli algusest peale väga rahutu ja magamata ööde kõrvalt ei olnud võimalik tööd tegema minna. Kuna ta oli värskelt isaks saanud ning pealegi on tal diagnoositud xxx, läks tal üldkasulik töö ka üldse meelest. E. Toonverk palub uut võimalust üldkasulikku tööd teha, sest mitme väärteoasja peale määratud 43 päeva aresti kandmine ei ole pere kõrvalt mõeldav. Samuti palub ta üldkasuliku töö tegemiseks määrata pikem aeg, kuna tal on sündimas veel üks laps ja ta ei kujuta ette, kuidas tema elukaaslane üksi toime tuleks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  32. Ringkonnakohus loeb E. Toonvergi esitatud dokumendiga määruskaebuse puudused kõrvaldatuks ja kaebuse nõuetekohaseks. Kaebuse argumendid ei anna aga alust maakohtu määruse tühistamiseks ja aresti täitmisele pööramata jätmiseks.
  33. Maakohtu määruse tühistamiseks annaks põhjust see, kui oleks tuvastatav mõjuv põhjus, miks ei saanud üldkasulikku tööd teha. Kaebuses esitatud väidetest sellist mõjuvat põhjust ei nähtu. E. Toonverk pidi tegema ära 9 tundi üldkasulikku tööd, milleks anti talle aega kuu aega. Kui üheksast tunnist üldkasulikust tööst jäi kuus tundi tegemata, andis kohus veel kuu aega, et kuus tundi üldkasulikku tööd ära teha. Kuus tundi on vähem kui üks täistööpäev. Graafiku järgi tuli üldkasulik töö teha ära kahe päevaga, tehes tööd kolm tundi päevas. Seda, et E. Toonverk ei leidnud võimalust kulutada kahel päeval kolm tundi üldkasuliku töö tegemiseks, ei õigusta asjaolu, et peres on väike laps, kellega tegelemine on väsitav. Kohus möönab, et väikse lapsega tegelemine ei pruugi olla lihtne ja võib olla väsitav, samas on tegemist normaalse elulise olukorraga, millega tuleb hakkama saada. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et üldkasulik töö tuleb tal tähtaja jooksul ära teha äsja sündinud lapse ja ülejäänud perega kaasnevate kohustuste kõrvalt, teadis E. Toonverk juba
  34. juunil 2024, kui talle asenduskaristusena määratud arest tema enda nõusolekul üldkasuliku tööga asendati. Samuti ei saa jätta märkimata, et
  35. augusti 2024 erakorralise ettekande kohaselt ei takistanud väike laps E. Toonvergil teha trenni, käia telkimas ja Lätis reisil – neid on E. Toonverk nimetanud kriminaalhooldajale põhjendustena, miks ta ei saanud üldkasulikku tööd teha. Sellest hoolimata on nii kriminaalhooldusametnik kui ka kohus juba tulnud E. Toonvergile vastu: kriminaalhooldaja üldkasuliku töötundide tegemiseks aja määramisel E. Toonvergi soove arvestades ja kohus üldkasuliku töö tähtaega kuu aja võrra pikendades. 3 4-24-1961
  36. E. Toonverk on veel väitnud, et tal läks üldkasulik töö meelest, ja põhjendanud seda xxx diagnoosiga. Ringkonnakohus nendib, et kõnealuse diagnoosi kohta ei ole kohtule tõendit esitatud, kuigi kohus selgitas esialgse kaebuse käiguta jätmisel, et oma väiteid tuleb tõendada.
  37. Eelnevast tulenevalt on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et E. Toonvergi arest tuleb pöörata täitmisele. Kuu aega, mis E. Toonvergile üldkasuliku töö tegemiseks anti, on selle üldkasuliku töö tegemiseks suur ajavaru. Seejuures oli niigi tegemist juba täiendavalt antud ajaga. Kuna selle ajaga ei teinud E. Toonverk üldkasulikku tööd ära ja tal ei olnud üldkasuliku töö tegemata jätmiseks mõjuvat põhjust, ei ole alust veel lisaaja andmiseks.
  38. Juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, § 194 lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
  39. novembri 2024 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.