) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja Coop Finants AS vahel 15.03.2021 Säästukaart pluss kasutamise leping nr xxx, mille alusel sai kostja krediiti 800 eurot, intressimääraga 19,90%. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust kohaselt. Kuna kostja jättis tasumata märtsi, aprilli ja maikuu 2021 osamaksed, andis esialgne võlausaldaja 29.06.2021 kostjale täiendava tähtaja (22.06.2021) võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles Coop Finants AS laenulepingu erakorraliselt üles 28.07.2021 ja loovutas nõude 28.07.2021 GS Core OÜ-le. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Rahvastikuregistris järgse aadressi xxx kohta on varasemas menetluses kohtutäituri info, et võlgnik ei ela aadressil. Maksekäsu kiirmenetluses on kohus püüdnud korduvalt dokumente kätte toimetada e-posti aadressil xxx, kuid kättetoimetamised ebaõnnestusid. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaaanne avaldati 04.06.2024 ning see loeti kättetoimetatuks 20.06.2024. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (10.07.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 20 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 280 eurot.
lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 280 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka menetluses tasutud riigilõivu 280 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada
lg 4 alusel kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.