) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue P.B (kostja) sõlmis 07.04.2022 IPF Digital AS-ga (krediidiandja) krediidikontolepingu nr xxx, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1 640,00 eurot. Krediidikonto taotlemiseks esitab Klient elektroonilise taotluse Krediidiandja veebilehel www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel, kasutades Krediidiandja kontakttelefoni 1324. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui Krediidiandja on teinud otsuse Krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab Klienti otsusest SMS-i teel. Pooled sõlmisid 19.02.2023 krediidikontolepingu nr xxx, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 2 250,00 eurot. Tegemist ei ole uue lepingu sõlmimisega, vaid lepingu muutmisega, mille käigus muudetake lepingu number, tõstetakse krediidikonto limiit ning arvestatakse intressimäära, mis on sätestatud lepingute personaalsetes ja üldtingimustes (lepingu p 17.2.). Krediidikontolepingu nr xxx krediidi kulukuse määr on 45,67% aastas. Hageja palub välja mõista kostjalt P.B hageja OK Incure OÜ kasuks lepingust xxx tulenev põhivõlgnevus 2 218,19 eurot, intress 281,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 349,40 eurot ja sissenõudmiskulu 35,00 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 2 218,19 eurolt alates 13.09.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni; menetluskulud summas 440,00 eurot (riigilõiv 420,00 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20,00 eurot) ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduses esitatud) on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 11.10.24.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide 2 kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määrad (50,55% ja 45,67%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2021.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,95% ja 30.11.2022 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15,31%. Kostja sõlmis 07.02.2022 tähtajatu krediidikontolepingu nr xxx, mille krediidi kulukuse määraks on 50,55% ja 19.02.2023 krediidikontolepingu nr xxx, mille krediidi kulukuse määraks on 45,67%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,95*3=50,85%; 15,31*3=45,93%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg 1 ega ole tühised.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 420 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 420 eurot. Ühtlasi tulenevalt
Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Kokku on hageja menetluskuludeks seega 440 eurot (420+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (440 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.