← Eesti

2-24-14572/12

Obsah (11)§ 187§ 444§ 407§ 162§ 138§ 139§ 484§ 175§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Näncy-Marita Maltseva Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 08.11.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-14572 Tsi

§ 187lg 6).

Kohtu selgitused Kohus võttis 30.09.2024 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja esitas 30.09.2024 selgitavad kirjad täitemenetluste osas, kuid hagiavalduse osas sisulisi vastuväiteid ei esitanud. 30.10.2024 jättis kohus kostja vastuse käiguta ja määras kostjale vormikohase vastuse esitamise tähtajaks 14 päeva määruse saamisest. Kostja vastas 03.10.2024, et ta on juba kõik öelnud. Kohus vestles kostjaga 29.10.2024 telefoni kaudu. Kohus selgitas lühidalt hagimenetlust ja seda et hagiavalduses esitatud nõude osas ei ole veel täitedokumenti. Küsimusele kas kostjal on nõude osas vastuväiteid, kostja vastas, et sisulisi vastuväiteid ei ole. Küsimusele kas kostja soovib asja arutamist kohtuistungil või kirjalikus menetluses, kostja vastas, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja ei ole tähtaegselt hagiavaldusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 teeb kohus tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on Bondora AS ja kostja sõlmitud tarbijakrediidileping BL3013647, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata. Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohtupraktika kohaselt peaks hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Sellest tulenevalt piirab kohus edasise viivituse osas väljamõistetava viivise summa 2282,43 euroga, et käesoleva otsusega väljamõistetav viivis ei ületaks põhivõlga.

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 665 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 180 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 665 eurot.

§ 484

2 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

§ 175lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei 2

(2)2-24-14572 ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tundi. Arvestades, et õigusabi on osutatud tunnihinnaga 120 eurot/h (dtl 7), loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks hagimenetluses 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 120 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 805 (665+20+120) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 805 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes

§ 177

lgst 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva kohtunik 3

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.