← Eesti

2-22-11707/42

Obsah (6)§ 101§ 102§ 2172§ 96§ 99§ 105

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-22-11707 27. november 2024, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosal

) § 101 lg 1 kohaselt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtiva

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Siinjuures,

§ 101

lg 5 järgi ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles saab lapse vajadused rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lapsetoetuse saab lapse ema. Seega on kehtiva

redaktsiooni kohaselt elatise alammäär 213,44 eurot, mis on oluliselt väiksem, kui kostjalt väljamõistetud elatise summa. Hageja arvates on kostja vajadused ei vasta väljamõistetud elatuse suurusele (oluliselt väiksem). Lapse igapäevaste kulude kindlaks tegemisel tuleb lähtuda Justiitsministeeriumi tellimusel valminud ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse läbi viidud uuringust „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ , mille kohaselt 13–17aastaste laste ülalpidamiskulu on standardeelarve meetodi põhjal 412 eurot kuus (uuringu lk 40). Standardeelarve vastab küsimusele, kui palju on enamasti lapsele vaja kulutada. Uuringus soovitatakse miinimumelatise baasina kasutada just standardeelarve metoodikaga saadud hinnanguid. Standardeelarve on võrdlevanalüüsi metoodikast palju põhjalikum ning sellel ei ole mitmeid võrdlevanalüüsi 2

(14)Tsiviilasi nr 2-22-11707 meetodi puudusi. Samuti vastab standardeelarve meetod paremini küsimusele „mida on lapsel vaja“. Standardeelarve põhineb suures osas erinevate ekspertide hinnangutel, mistõttu mängivad väiksemat rolli lapsevanemate väga erinevad tõekspidamised, võimalused ja harjumused (uuringu lk 45). Uuringus märgitakse, et oluliseks teguriks, mis mitmeid lapsega seonduvaid kulusid mõjutab, on piirkond, kus laps üles kasvab. Näiteks kasutavad erinevad KOVid lasteaia kohatasu arvestamiseks erinevaid meetodeid. Samuti sõltub piirkonnast oluliselt see, kui palju maksavad keskmiselt huviringid. Piirkonna puhul on aga oluline eristada erinevusi, mis on objektiivsed (nt huviringide keskmine maksumus) ja millised on tingitud lihtsalt sellest, et piirkonna majandusseis on keskmisest halvem ja inimestel pole võimalik samal tasemel kulutada. Uuringust selgub, et Ida-Virumaal on lapse ülalpidamiskulud madalamad kui mujal Eestis. Standardeelarve näitab, et ka objektiivselt on seal lapse kulud odavamad kui Eestis keskmiselt 14 euro võrra (uuringu lk 47-48). Uuringus toodud valemi järgi elukoha arvestamisel oleks miinimumelatise arvutamise valem Ida-Virumaal järgmine (kui arvestatakse laste vanust): (selle vanuserühma, millesse laps kuulub, standardeelarve maksumus +/- selles vanuserühmas piirkonna X kulude erinevus keskmisest) /2 (sest vanemad kannavad lapse kulusid võrdselt). Elatise määramisel tuleb praegu

§ 101lg 5 alusel maha arvata ka lapsetoetuse summa.

Lapse ema saab lapsetoetuse summas 60 eurot. Seega, peretoetusega arvestav elatis kujuneks siis järgmiselt: (vastava vanuserühma standardeelarve maksumus +/- selle vanuserühma piirkonna erinevus keskmisest – peretoetused) /2, s.o (412 - 14 - 60) : 2 = 169 eurot. Antud lähenemist toetatakse ka uuringus (uuringu lk 52). Hageja arvates ei ületa lapse vajadused 398 eurot kuus ja, arvestades väljamakstavat toetust, elatise põhjendatud suuruseks on 170 eurot kuus. Eeltoodu alusel leiab hageja, et kostjal on elatise suuruse muutmise aluseks nii faktilised asjaolud kui ka õiguslikud muudatused.

  1. Viru Maakohus
  2. augusti
  3. a määrusega võttis hagi menetlusse (dtl 57-60).
  4. Kostja (dtl 65-67) ei võta omaks ühtegi hageja õiguslikku ja faktilist väidet (v.a väited, mille osas on kostja omaksvõttu selgelt avaldanud). Kostja on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele vaid osaliselt. Hagi vastuse põhjendustest nähtub, et alates 01.01.2022 õigusliku olukorra muutumise tõttu peab kostja põhjendatuks hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suuruse muutmist alates hagiavalduse esitamisest 10.08.2022.

§ 101

kohaselt on igakuine elatis ühele lapsele ei või olla hetkel väiksem kui 225,64 eurot kuus (elatise baassumma 209,20 eurot + 3% keskmisest brutokuupalgast - 46,44 eurot - pool lapsetoetusest 30 eurot). Ülaltoodu alusel on hagi põhjendatud vaid osaliselt ja hagejalt väljamõistetud elatise suurus kuulub vähendamisele alates 10.08.2022 summani 225,64 eurot. Muus osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kõnealusel juhul ei ole hageja viide uuringule asjakohane. Hagi asjaoluna ehk nimetatud alusel elatise vähendamise alusena pidanuks hageja esile tooma ja tõendama vastavad asjaolud. Seda hageja ei ole esitanud. Hageja arvamus, et kostja peaks hakkama saama hageja poolt makstava 170 euroga, ema poolt lapse ülalpidamises samaväärses ulatuses osalemisena 170 euroga + 60 euroga peretoetuse näol, ehk 400 euroga, on meelevaldne ja subjektiivne. Hageja pakutud elatise summa 170 eurot kuus on isegi 7,50 eurot võrra vähem elatislahendi tsiviilasjas nr 2-14-52626 tegemise ajal 2014. a kehtinud elatise miinimummäärast, kuigi seaduses sätestatud elatise miinimumsuurus ja seega tõendatud lapse vajadused on oluliselt suurenenud. Kostja elab emaga. Hageja ei tunne kostja vajadusi. Kostja igakuised vajadused ei ole võrreldes otsusega tsiviilasjas nr 2-14-52626 tegemise ajaga vähenenud, vastupidi arvestades, 3

(14)Tsiviilasi nr 2-22-11707 et tänapäeval on toidu ja eluasemekulu hinnad märgatavalt tõusnud ja tõusu tendents jätkub. Seetõttu ei ole hageja taotletav elatis piisav kostja ülalpidamiskulude katmiseks. Uuring „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ ei saa olla antud juhul

§ 101arvestatud elatise alla vähendamise aluseks.

Kostja palub kohtul jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja ei pöördunud kohtuväliselt kostja emale ettepanekuga vähendada kohtulahendiga väljamõistetud elatist. Seetõttu on hageja soov tekitada kostjale kahju kostja poolt enda esindaja kulude kandmisega. Sel põhjusel on hagi osalise rahuldamata jätmisel õiglane kostja menetluskulud jätta täielikult hageja kanda. Kokkuvõtvalt on kostja nõus, et kohus muudab Viru Maakohtu 27.06.

  1. a otsusega tsiviilasjas nr 2-14- 52626 O D D D kasuks välja mõistetud elatise suurust ning mõistab O D D D kasuks alates
  2. augustist 2022 kuni D D täisealiseks saamiseni (XXX) välja igakuine elatis 225 eurot 64 senti (209,20 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  3. aprillil (esimest korda
  4. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
  5. Hagi vastuse kohta esitatud seisukohast nähtub, et (dl 72-73) hageja seisukohalt ei anna ükski hagiavalduse vastuse väite alust jätta hagi rahuldamata. Asja faktilised asjaolud jäävad samaks kui hagi esitamise päeval. Kuna kostja võttis need omaks, ei hakka hageja neid üle kordama. Kostja nõustub sisuliselt sellega, et elatise suuruse määramisest möödunud aja jooksul on muutunud seadusandlus ja seetõttu esineb alus elatise vähendamiseks. Kostja vastuväide seisneb sisuliselt selles, et elatis peab olema vähendatud

§ 101lg 1 ettenähtud miinimummäärani.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakkanud

§ 101

lg-te 1-5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiv õigus võtab elatise minimaalmäära kindlakstegemisel arvesse nii kohustatud vanema sissetulekuga kui ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Kostja lähtub sellest, et elatise miinimummääras väljamõistmisel ei ole kostja kohustatud tõendama tema ülalpidamisega seotud kulude suurust. Kostja ei esita ühtegi tõendit, mis iseloomustaks kostja kulusid. Hageja seisukohalt on antud väide väär. Selles osas rõhutab hageja esmalt, et

§ 101

lg 1 järgne miinimumelatis ei täida tõenäoliselt enam oma algset eesmärki, s.o rahuldada õigustatud isikute igapäevaseid vajadusi. Miinimumpalk ei seostu laste tegelike vajaduste ega vanemate võimalusega elatist maksta. Seetõttu tuleks suurelt osalt vanematelt jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses. Sellisele seisukohale on mitmes lahendis asunud ka Riigikohus (vt nt Riigikohtu

  1. märtsi 2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16,
  2. juuni
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 30). Arvestades eeltooduga, ei ole asjakohane kostja viide üksnes sellele, et elatise suurus peab olema määratud vältimatult miinimummääras. Hageja esitas tema sissetulekut tõendavad tõendid samuti kui hageja kulud, mis näitavad, et hageja ei ole võimeline tasuma elatist miinimummääras. Kostja esitas ainult kostja seadusliku esindaja kontolt väljavõtte, mis kajastab üksnes kostja seadusliku esindaja palgatulu. Väljavõttes kajastatud andmed on sorteeritud valikuliselt ja ei ole kostjaga seotud kulud, samuti kui kostja seadusliku esindaja kulud objektiivselt. Lisaks tuleb ära märkida, et väljavõttes määratud kostja seadusliku esindaja tulu summas ca 660 eurot kuus eeldab, et kostja poolt vastuses hagiavaldusele määratud elatise summa 225 eurot 64 senti puhul, et lapse seaduslik esindaja hangib lapse ülalpidamiseks vähemalt sama summa. Kuid sissetulekul ca 660 eurot kuus ei võimalda seda. 4

(14)Tsiviilasi nr 2-22-11707
  1. Kohus arutas asja
  2. augusti 2024 kohtuistungil (dtl 104-108). Osapooled arutasid kompromissi, kuid kompromissi sõlmimine ei õnnestunud. Kohus lükkas asja arutamist edasi ning tegi päringuid erinevatesse registritesse ja ametitele kostja vanemate varalise seisundi kohta. Mõlemad pooled nõustusid arutama asja kirjalikus menetluses.
  3. Kirjalikus menetluses esitas hageja lõppseisukoha (dtl 168-169), mille kohaselt oli hageja nõudeks vähendada elatise summa seadusega ettenähtud miinimummäärani kuna 27.06.
  4. a otsusega tsiviilasjas nr. 2-14-52626 väljamõistetud elatise summa seoses perekonnaseaduse muutmisega hakkas ületama uue seaduse redaktsiooniga kehtestatud elatise miinimummäära. Antud nõude esitamine seoses seadusega muutmisega on aktsepteeritav kujunenud kohtupraktika järgi. Hageja esitas hagi 10.08.2022 ja palus elatis vähendada alates hagi esitamisest. Juhul kui elatis oleks vähendatud alates 10.08.2022, siis ajavahemikul 01.08.2022 kuni 31.01.2023 oleks hageja kohustatud maksma kostjale kuus 225,94 eurot. Seega, kuue kuu eest alates 01.08.2022 kuni 31.01.2023 oleks hageja kohustatud kostjale kokku 1255,64 eurot. Hageja aga maksis 292 eurot kuus, ehk kuue kuu eest 1752 eurot. Seega, antud ajavahemiku eest enammaksutud summa on 496,36 eurot. Ajavahemikul 01.02.2023 kuni 31.03.2023 oleks hageja kohustatud tasuma 215,64 eurot kuus ehk kokku 431,28 eurot kahe kuu eest. Tegelikult on hageja tasunud 292 eurot kuus ehk 584 eurot kahe kuu eest. Seega, enammakstud summa on 152,72 eurot. Ajavahemikul 01.04.2023 kuni 31.12.2023 oleks hageja kohustatud tasuma 260,33 eurot kuus ehk kokku 2342,97 eurot üheksa kuu eest. Tegelikult on hageja tasunud 292 eurot kuus ehk 2628 eurot üheksa kuu eest. Seega, enammakstud summa on 285,03 eurot. Ajavahemikul 01.01.2024 kuni 31.03.2024 oleks hageja kohustatud tasuma 260,33 eurot kuus ehk kokku 780,99 eurot kolme kuu eest. Tegelikult on hageja tasunud 292 eurot kuus ehk 876 eurot kolme kuu eest. Seega, enammakstud summa on 95,11 eurot. Ajavahemikul 01.04.2024 kuni 30.11.2024 oleks hageja kohustatud tasuma 260,33 eurot kuus ehk kokku 2082,64 eurot kaheksa kuu eest. Tegelikult on hageja tasunud 292 eurot kuus ehk 2336 eurot kaheksa kuu eest. Seega, enammakstud summa on 253,36 eurot (arvestus tehakse kuni novembrini lähtudes kohtuotsuse tegemise eeldatavast ajast). Antud perioodi eest enammakstud summa on kokku 1282,58 eurot. Hageja avaldas kohtuistungil, et hageja jääb varasema avaldatud nõude juurde, ehk nõuab vähendada elatis kuni 170 euroni kuus. Kuid arvestades kohtuistungil arutletuga, esitab hageja alternatiivnõude. Alternatiivnõude esitamisel tugineb hageja Riigikohtu otsusele, milles kohus mh. rõhutas, et elatisevõlgnikke olukord peab olema võrdne vaatamata sellele, kas elatis oli mõistetud välja varem kehtiva seaduse järgi või uue seaduse redaktsiooni järgi. Kostja täisealiseks saamiseni jääb 24 kuud ja 14 päeva ehk 24 ja pool kuud. Juhul, kui jagada enammakstud summa 1282,58 eurot 24,5 kuuks, siis tulemina on 52,35 eurot kuus. Lähtudes sellest, taotleb hageja juhul, kui kohus ei vähenda elatise suurust 170 euroni, määrata elatis arvestades enammakstud summaga selliselt, et igakuise elatise igakuise baasisumma 5
(14)Tsiviilasi nr 2-22-11707 vähendatakse 52,35 euro võrra ja baasisummaks määratakse 197,35 eurot (249,72 eurot – 52,35 eurot).
  1. Kostja seisukoha (dtl 177-178) kohaselt vaidlust ei ole, et hagejal on kostja ülalpidamiskohustus ning et kostja elab emaga. Pooled vaidlevad igakuise elatissumma vähendamise üle. Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud kohtule asjakohaseid väiteid rääkimata tõenditest, millised võiksid olla elatise vähendamise eelduseks. Hageja selgitas kohtuistungil, et ta viitab ainult uuringule „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ ning leiab, et kostja vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kostja on seisukohal, et kõnealusel juhul ei ole hageja viide uuringule asjakohane. Ka ei toeta kehtiv perekonnaseaduse hageja väiteid ja arvutuskäiku. Seetõttu on viidatud uuring, millega ainult põhjendab hageja haginõuet, asjakohatu ning seetõttu hagi rahuldamisele ei kuulu. Kostja palub kohtul jätta menetluskulud hageja kanda, kuna, esitades alusetu hagiavalduse, tekitas hageja kostjale kulud ja seejärel kahjustab kostja varalist seisundit. Kohtule on teada andmed kostja ema majandusliku seisundi kohta. Kostja kulude jätmine kostja kanda ei ole TsMS § 164 lg 2 mõttes õiglane, kuna kahjustab ülemäära kostja olulisi vajadusi. Osaliselt kordab kostja hagi vastuses esitatud väited, misõttu kohus jätab need sellest otsuse osast välja.
  2. Hageja lõppseisukoha suhtes esitatud kostja arvamuse (dtl 181) kohaselt esitas hageja lõppseisukohas uued väited ja taotluse. Kostja vaidleb hageja uuele väitele ja taotlusele vastu ning palub kohtul jätta need tähelepanuta TsMS § 329 lg 1 alusel, sest neid on esitatud menetlustähtaja möödumisel. Samuti on hageja uued väited valed ja uus taotlus asjakohatu, sest

ei näe baassumma vähendamiseks alust hageja esitatud põhjusel. Lisaks eelnimetatule põhinevad hageja arvestused hageja valele ja tõendamata väitele. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Lahendamata taotlused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kirjalikus menetluses esitatud lõppseisukohas (dtl 168-169) esitas hageja alternatiivnõude juhuks, kui kohus ei vähenda elatise suurust 170 euroni, paludes määrata elatis arvestades enammakstud summaga selliselt, et igakuise elatise igakuise baasisumma vähendatakse 52,35 euro võrra ja baasisummaks määratakse 197,35 eurot (249,72 eurot – 52,35 eurot). Kostja (dtl 181) vaidleb hageja lõppseisukohas uuele väitele ja taotlusele vastu ning palub kohtul jätta need tähelepanuta TsMS § 329 lg 1 alusel, sest neid on esitatud menetlustähtaja möödumisel. Kohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud. Viru Maakohus 20. septembril 2024 määras pooltele tähtajad, mille jooksul oli võimalik esitada avaldusi ja seisukohti ning vastaspoole avalduse või seisukoha kohta arvamusi. TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi 6

(14)Tsiviilasi nr 2-22-11707 avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Eeltoodud sätetele tuginedes määrab kohus, et ei võta vastu ega menetle hageja
  1. oktoobri
  2. a lõppseisukohas esitatud alternatiivnõuet. Eelmenetlus on asjas lõppenud, kohus määras pooltele tähtajad ning lõpplahendi kuulutamise aja. Hageja ei põhistanud, mille pärast ei saanud ta esitada alternatiivnõuet varem. Alternatiivnõude menetlusse võtmine oleks tähendanud kostjale võimaluse andmist alternatiivnõude osas seisukoha võtmiseks ja oleks põhjustanud kohtu arvates niigi kaua aega kestva menetluse lahendamise viibimise (TsMS § 331 lg 1). Asja sisuline lahendamine Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Hageja nõuab vähendada hagejalt kostja kasuks Viru Maakohtu
  3. juuni
  4. a otsusega nr 214-52626 välja mõistetud elatise summa 170 euroni kuus. Jätta menetluskulud kostja kanda. Oma nõude põhjendab hageja seaduse muudatusega elatise suuruse osas, et esinevad

§ 102

ettenähtud asjaolud elatise määra vähendamiseks alla seaduses sätestatu; lapse kulutuste suurust põhjendab hageja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse läbi viidud uuringuga „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“. Hageja palub arvestada ka, et kostja ema saab peretoetust. Kohus tegi kindlaks (dtl 53-54), et

  1. augustil 2014 jõustunud Viru Maakohtu
  2. juuni 2014 otsuse (tagaseljaotsuse) nr 2-14-52626 (varasem otsus)
  3. punkti järgi mõisteti kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatusrahana 177 eurot 50 senti alates 28.06.2014 kuni kostja täisealiseks saamiseni
  4. oktoobril
  5. Elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäära muutumisel arvestada kostja igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäärast. Seetõttu on tegu jõustunud kohtulahendiga, mis kohustab hagejat maksma kostja ülalpidamiseks igakuine elatis enne
  6. jaanuarit 2022 kehtinud seadusega kehtestatud elatusraha miinimummääras. Hageja nõuab väljamõistetud elatise vähendamist 170 euroni kuus. Kostja on nõus hagiga osaliselt. Kostja on nõus varasema otsusega väljamõistetud elatise suuruse vähendamisega alates
  7. jaanuarist 2022 kehtiva määrani. Seega, hageja nõudeks on varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamine TsMS § 459 lg 1 tähenduses. Hageja tugineb elatise vähendamise nõuet esitades muuhulgas õigusliku olukorra muutumisele alates 01.01.
  8. 7

(14)Tsiviilasi nr 2-22-11707 TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-21-124-15, p 11).

§ 2172lg 1 järgi kui enne 2022.

aasta

  1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  2. aasta
  3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seega, hagejal on õigus nõuda elatise suuruse muutmist ainuüksi õigusliku olukorra muutumisele tuginedes. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja laps ning et hagejal on kohustus

§ 96ja § 97 järgi kostjale ülalpidamist anda kuni kostja täisealiseks saamiseni.

Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Perekonnaseaduse muudatustega, mis jõustunud

  1. jaanuaril 2022, on kehtestatud uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates
  2. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest. Alates
  3. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 8

(14)Tsiviilasi nr 2-22-11707

§ 102

lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära jäid sisuliselt muutmata (muudeti vaid 2. lõike sõnastust), s.o et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise välja mõista mõjuval põhjusel. Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seega

§ 102

sätestab, et elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kostja vajaduste ja kulutuste põhjendatuse hindamisel palub hageja lähtuda Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse läbi viidud uuringus „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“. Lõpparuanne. 2020, esitatust (vt. https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/ miinimumelatise_lopparuanne.pdf (01.02.2022). Kohus ei ole nõus kostja käsitlusega, et hageja nimetatud uuringuga arvestamine on põhjendamata. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtib uus elatise arvutamise kord, mille aluseks võetakse pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus ehk elatise baassumma (

§ 101lg 3), mis korrigeeritakse iga aasta 1.

aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi muutuse võrra liitintressi põhimõttel. Elatise baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes (vt. https://www.just.ee/meedia/491/download) pakutud keskmisest standardeelarvest ehk kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (181 eurot), mis ümmardati eelnõu menetlemise käigus kahekümne euro võrra ülespoole, kuna eelnõu jõustumise hetkeks olid uuringu aluseks olnud algandmed juba mõnevõrra vananenud. Seega baassumma väljaarvutamisel ja seaduse muudatuse eelnõus arvestati just hageja poolt nimetatud uuringut. Ülaltoodu alusel ikka ei ole kohus nõus hageja väitega, et lapse vajadusest ja kostja emale väljamakstavast toetusest lähtudes on elatise põhjendatud suuruseks 170 eurot. Elatise baassumma on kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa, mistõttu lähtub kohus elatise baassummast. Elatise baassumma muutus alljärgnevalt: - alates 01.01.2022. a 200 eurot; - alates 01.04.2022. a 209,20 eurot; - alates 01.04.2023. a 249,78 eurot ning - alates 01.04.2024. a 272,76 eurot.

§ 101

lg-st 4 tulenevalt lisatakse baassummale 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutopalgast. Elatise baassummale lisanduv vanema sissetulekust olenev summa muutus alljärgnevalt: - alates 01.01.2022. a 43,44 euro võrra; - alates 01.04.2022. a 46,44 euro võrra; - alates 01.04.2023. a 50,55 euro võrra ning 9

(14)Tsiviilasi nr 2-22-11707 - alates 01.04.
  1. a 54,96 euro võrra. Eeltoodud kaks elatise arvutamise kriteeriumi annavad elatise summaks: - ajavahemikul 01.01.
  2. a – 31.03.
  3. a 243,44 eurot (200 + 43,44); - ajavahemikul 01.04.
  4. a – 31.03.
  5. a 255,64 eurot (209,20 + 46,44); - ajavahemikul 01.04.
  6. a – 31.03.
  7. a 300,33 eurot (249,78 + 50,55); - ajavahemikul 01.04.
  8. a – 31.03.
  9. a 327,72 eurot (272,76 + 54,96). Alates
  10. jaanuarist 2022 kehtiv õigus võtab elatise minimaalmäära kindlakstegemisel muuhulgas arvesse, et osa õigustatud isiku vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega (perehüvitiste seadus (PHS) § 17 lg 3). Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles saab rahuldada lapse vajadused nende toetuste arvel (

§ 101lg 5).

Lapse toetus esimesele lapsele oli ajavahemikul 01.01.

  1. a – 31.12.
  2. a 60 eurot kuus ning alates 01.01.
  3. a 80 eurot (vt. RT I, 11.01.2023, 2 – jõust. 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023). Miinimumelatise väljaarvutamisel arvatakse maha pool lapsetoetusest. Eelneva alusel oli alates hagi esitamisest
  4. a augustis ühele alaealisele lapsele miinimumelatis alljärgnev: - ajavahemikul 10.08.
  5. a – 31.12.
  6. a 225,64 eurot (255,64 – 30 (60 / 2)); - ajavahemikul 01.01.
  7. a - 31.03.
  8. a 215,64 eurot (255,64 – 40 (80 2)); - ajavahemikul 01.04.
  9. a – 31.03.
  10. a 260,33 eurot (300,33 – 40 (80 / 2)); - alates
  11. aprillist 2024 kuni
  12. märtsini 2025 on 287,72 eurot (327,72 – 40 (80 / 2)). Kostja on nõus vähendama varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust alates
  13. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101alusel väljaarvutatud miinimummäärani.

Miinimummääras elatise nõustumisel ei pea kostja oma kulutuste liiki ja suurust tõendama, kuna eeldatakse, et selles suuruses on kulutused põhjendatud ja katavad alaealise lapse vajalikud ja põhjendatud kulud. Riigikohus

  1. novembri
  2. a otsuse nr 2-20-9571 p-s 15 leidis, et kuna hageja on nõudnud elatise vähendamist niipalju, et ta peaks kostjale maksma elatist vähem, kui on

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassumma (baassumma), siis peab kohus hindama, kas on

§ 102

lg 2 järgi alust vähendada hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist alla baassumma. Hageja nõuab elatise vähendamist tunduvalt väiksem kui baassumma. Seega, hagi põhjendatuse otsustamisel peab kohus tuvastama, millises suuruses on hageja võimeline andma oma lapsele ülalpidamist. Hageja sissetulekud ja varaline olukord Hageja varalise olukorra kindlakstegemiseks tegi kohus päringuid erinevatele registritele ja ametitele. Hageja esitas pangakonto väljavõtte ajavahemiku 01.01.2019 – 19.01.2022 eest (dtl 6-52), mille kohaselt oli laekumisi suuruses 64789,69 eurot, väljaminekuid suuruses 64 670,77 eurot, 19.01.2022 seisuga konto jääk 121,33 eurot. Kinnistusraamatu andmeil oli kuni 12.05.2022 hageja omandis Narva linnas aadressil XXX asuv 28 m2 suurune eriomand (registriosa nr 850809, dtl 111-112) ja Narvas, aadressil XXX asuv kinnistu (registriosa 403409, dtl 113-114). Kuni 13.05.2022 oli hageja Narva linnas aadressil XXX asuva 47,60 m2 suuruse eriomandi (registriosa nr 2213909, dtl 109-110) omanik. Alates 10

(14)Tsiviilasi nr 2-22-11707 13.05.2022 (dtl 115-116) kuulub hagejale aadressil XXX asuv 47,70 m2 suurune eriomand, registriosa nr
  1. Tsiviilasja materjalide kohaselt on see aadress hageja elukohaks. Transpordiameti liiklusregistri andmetel (dtl 118) kuulub hagejale alates 15.05.2023 sõiduk JAGUAR X-TYPE Universal, registreerimismärk XXX, ehitusaasta
  2. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri (dtl 120) andmetel töötab hageja alates 01.03.2016 F OÜ-s programmjuhtimispingi operaatorina (metall). Ajavahemiku 01.01.2019 – 19.01.2022 eest (dtl 6-52) ajavahemikul 06.08.2021 (2021 juuli eest) – 08.12.2021 (2021 novembri eest) (dtl 45-50) esitatud hageja pangakonto väljavõtte kohaselt sai hageja F OÜ-lt töötasuna ja muude väljamaksetena kokku 5502,46 eurot, mis teeb keskmiselt 1100,49 eurot kuus (5502,46/5). Kohus võttis arvesse töötasu üks aasta enne hagi esitamist. Kohus ei võtnud arvesse 07.01.2022 (dtl 51) väljamakstud töötasu, kuna väljamakse oli tehtud 2021 detsembri eest ja on kajastatud Maksu- ja Tolliameti 12.08.
  3. a teatisele lisatud TSD kokkuvõttes 2022 jaanuaris (dtl 154). Kohtu hinnangul jääb töötasu varasema perioodi eest arvestamine põhjendamata, sest kohus peab hindama, kas ja millises suuruses on hageja võimeline oma lapsele ülalpidamist andma ja see periood peab olema hagi esitamise päevale lähedane. AS-i Pensionikeskus 09.08.
  4. a vastusest (dtl 135) ja hageja pangakonto väljavõttest (dtl 4647) tulenevalt on hagejale
  5. a septembris tehtud väljamakseid kokku 10 132,91 eurot. Maksu- ja Tolliameti 12.08.
  6. a teatise (dtl 153) kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2022 – 31.07.2024 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist hagejale väljamakseid 46 363,88 eurot (palgatulu 45 241,44 eurot + tööandja makstud haigushüvitis 426,78 eurot + haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitis 31,34 eurot + muu tulu 246,24 eurot + täiendava kogumispensioni väljamakse enne pensioniiga 418,08 eurot). Teatisele lisatud TSD kokkuvõtete kohaselt tegi F OÜ (dtl 154)
  7. a-l hagejale väljamaksed pärast tulumaksu ja töötuskindlustusmaksete mahaarvamist 16 449,78 eurot, mis teeb keskmiselt 1370,80 eurot kuus. Samuti tegi hagejale väljamaksed Sotsiaalkindlustusamet (dtl 155, 138)
  8. a septembris ja novembris pärast tulumaksu mahaarvamist kokku 246,24 eurot.
  9. a-l tegi hagejale F OÜ (dtl 156-157) väljamaksed pärast tulumaksu ja töötuskindlustusmaksete mahaarvamist 18 188,54 eurot, mis teeb keskmiselt 1515,70 eurot kuus. Peale selle tegi hagejale
  10. a veebruaris väljamakse Tervisekassa (dtl 158) pärast tulumaksu mahaarvamist summas 31,34 eurot.
  11. a mais tegi väljamakse AS Pensionikeskus (dtl 135, 159) pärast tulumaksu mahaarvamist summas 418,08 eurot.
  12. a jaanuarist juulini (k.a) tegi hagejale F OÜ (dtl 160) väljamaksed pärast tulumaksu ja töötuskindlustusmaksete mahaarvamist 11 029,90 eurot, mis teeb keskmiselt 1575,70 eurot kuus. Eesti Töötukassa 09.08.
  13. a teatisest (dtl 130) nähtub, et hageja ei ole registreeritud töötuna, ei ole saanud ajavahemikul 01.01.2022–09.08.2024 töötutoetust, töötuskindlustushüvitist ega töövõimetoetust. Eeltoodu alusel leiab kohus tõendatuks, et nii enne hagi esitamist, hagi esitamisel kui ka tsiviilasja arutamise ajal töötas hageja pidevalt ja omas sissetulekut, mis iga-aastaselt kasvas ning mille suurus võimaldab tal anda ainukesele alaealisele lapsele ülalpidamist alates
  14. jaanuarist 2022

§-s sätestatud elatise miinimummääras. Lisaks sai hageja aastal 2021 ja 2023 raha ASilt Pensionikeskus, müüs 2022. a-l kinnisavara.

§ 102lg-st 2 tulenevalt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. 11

(14)Tsiviilasi nr 2-22-11707 Hageja tõi välja, et osa kostja vajadustest on kaetud riikliku toetusega. Sotsiaalkindlustusameti 09.08.2024. a vastuse (dtl 138) kohaselt on J A perioodil alates 01.01.2022 kuni tänaseni määratud ning makstud: - lapsetoetus: 01.01.2022 - 31.01.2023 iga kuu kogusummas 120 eurot - 01.02.2023 - 30.04.2023 iga kuu kogusummas 160 eurot - 01.05.2023 - 31.05.2023 kogusummas 200 eurot, sh 40 eurot 01.2023 eest - 01.06.2023- 09.08.2024 iga kuu kogusummas 160 eurot; - hinnatõusu leevendamise toetus: 11.2022 kogusummas 100 eurot; - lapsepuhkuse tasu: 11.2022 brutosummas 92,34 eurot, peeti kinni tulumaks 18,47 eurot; 12.2022 brutosummas 61,56 eurot, peeti kinni tulumaks 12,31 eurot; 01.2023 brutosummas 153,90 eurot, peeti kinni tulumaks 30,78 eurot. Kohus leiab põhjendatuks, et elatise määrast lahutatakse maha pool ühele lapsele makstavast lapsetoetusest. Kohtu hinnangul on lapsetoetuse väljamaksmise eesmärgist lähtudes lapse kulud toetusega kaetud osaliselt. Hageja ega kostja ei väitnud, et kostja viibinuks hageja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viieteist ööpäeva kuus. Seetõttu ei ole kohtul alust elatist maksma kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga proportsionaalses osas vähendada (

§ 101

lg 6).

§ 101

lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Käesoleval juhul on hageja kohustatud tasuma elatist vaid ühele alaealisele lapsele, mistõttu

§ 101lg 7 elatise vähendamiseks ei kohaldu.

Kohus leiab, et õigusliku olukorra muutumise tõttu ja kogumina eeltoodust lähtudes jääb põhjendatuks muuta alates 18.07.2022 hagejalt kostja ülalpidamiseks varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101alusel väljaarvutaud summadeni.

Kohtu hinnangul ei ole asjas kogutud tõendite põhjal elatise vähendamine hageja poolt hagiavalduses toodud suuruseni põhjendatud. Kohus, hinnates hageja sissetulekuid ja varalist seisundit, leiab, et ei ole alust vähendada hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist alla baassumma (kehtiv

§ 101lg 3).

Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Otsuse täitmisel tuleb arvestada hageja poolt alates 10. augustist 2022 kostja ülalpidamiseks tasutud raha. Kostja ema varaline olukord

§ 105

lg 3 näeb ette, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Uurimaks hagi põhjendatust, kontrollis kohus ka kostja ema Jekaterina Abramova sissetulekud ja varalise seisundi üle. Kostja ema varalise olukorra kindlakstegemiseks tegi kohus päringuid erinevatele registritele ja ametitele. Kostja ema pangakonto väljavõttest ajavahemiku 01.02.2022 - 29.08.2022 eest (dtl 68) tuleneb, et N maksis talle välja töötasu kogusummas 4266,67 eurot, mis jagatuna seitsme kuuga teeb keskmiselt 609,52 eurot kuus. 12

(14)Tsiviilasi nr 2-22-11707 Transpordiameti liiklusregistri andmetel (dtl 117) kuulub kostja emale alates 10.11.2022 sõiduk OPEL ANTARA UNIVERSAAL, registreerimismärk XXX, ehitusaasta
  1. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri (dtl 119) andmetel töötab kostja ema alates 12.04.2004 Vaivara lasteaias kokana. AS-i Pensionikeskus 09.08.
  2. a vastusest (dtl 135) tulenevalt on kostja emale
  3. a septembris tehtud väljamakseid kokku 6652,93 eurot. Maksu- ja Tolliameti 12.08.
  4. a teatise (dtl 143) kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2022 – 31.07.2024 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist hagejale väljamakseid 21 913,95 eurot (palgatulu- 21 497,67 eurot + haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitis- 292,99 eurot + muu tulu- 123,12 eurot + intressid 0,17 eurot). Teatisele lisatud TSD kokkuvõtete kohaselt tegi N (dtl 144)
  5. a-l kostja emale väljamaksed pärast tulumaksu ja töötuskindlustusmaksete mahaarvamist 7393,80 eurot, mis teeb keskmiselt 616,15 eurot kuus.
  6. a veebruaris ja oktoobris tegi kostja emale väljamaksed Tervisekassa (dtl 145) pärast tulumaksu mahaarvamist kokku summas 262,99 eurot. Sotsiaalkindlustusamet (dtl 146) tegi väljamaksed
  7. a novembris ja detsembris pärast tulumaksu mahaarvamist kokku summas 123,12, eurot.
  8. a-l tegid kostja emale väljamaksed: - N (dtl 147) pärast tulumaksu ja töötuskindlustusmaksete mahaarvamist 8594,96 eurot, mis teeb keskmiselt 716, 25 eurot kuus; - Sotsiaalkindlustusamet (dtl 148) jaanuaris pärast tulumaksu mahaarvamist 123,12, eurot; - Swedbank (dtl 149) pärast tulumaksu mahaarvamist 0,10 eurot.
  9. a jaanuarist juulini (k.a) tegi kostja emale N (dtl 150) väljamaksed pärast tulumaksu ja töötuskindlustusmaksete mahaarvamist 5508,91 eurot, mis keskmiselt on 787 eurot kuus. Eesti Töötukassa 09.08.
  10. a teatisest (dtl 130) nähtub, et kostja ema ei ole registreeritud töötuna, ei ole saanud ajavahemikul 01.01.2022–09.08.2024 töötutoetust, töötuskindlustushüvitist ega töövõimetoetust. Sotsiaalkindlustusameti 09.08.
  11. a vastuse (dtl 138) kohaselt on J A perioodil alates 01.01.2022 kuni tänaseni määratud ning makstud: - lapsetoetus: 01.01.2022 - 31.01.2023 iga kuu kogusummas 120 eurot - 01.02.2023 - 30.04.2023 iga kuu kogusummas 160 eurot - 01.05.2023 - 31.05.2023 kogusummas 200 eurot, sh 40 eurot 01.2023 eest - 01.06.2023- 09.08.2024 iga kuu kogusummas 160 eurot; - hinnatõusu leevendamise toetus: 11.2022 kogusummas 100 eurot; - lapsepuhkuse tasu: 11.2022 brutosummas 92,34 eurot, peeti kinni tulumaks 18,47 eurot; 12.2022 brutosummas 61,56 eurot, peeti kinni tulumaks 12,31 eurot; 01.2023 brutosummas 153,90 eurot, peeti kinni tulumaks 30,78 eurot. Kohus, hinnates kostja ema sissetulekute ja varalise seisundi kohta olemasolevaid andmeid, leiab, et selle suurus ei võimalda kostja emal anda kostjale ülalpidamist samas suuruses, millises mõisteti hagejalt varasema kohtuotsuse alusel välja, muuhulgas arvestades, et kostja emal on veel üks laps. Seega, muuhulgas selletõttu ei ole põhjendatud jätma elatise suuruseks varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust. Kohus leiab toodud tõendite põhjal, et kostja ema sissetulek ja vara võimaldavad tal anda kostjale ülalpidamist samas suuruses kui mõisteti hagejalt välja käesoleva otsusega. 13
(14)Tsiviilasi nr 2-22-11707 Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja

§ 102alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes. Menetluskulude jaotus Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 järgi (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda, kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et esitades alusetu hagiavalduse, tekitas hageja kostjale kulud ja seejärel kahjustab kostja varalist seisundit. Kohtule on teada andmed kostja ema majandusliku seisundi kohta. Kostja kulude jätmine enda kanda ei ole TsMS § 164 lg 2 mõttes õiglane, kuna kahjustab ülemäära kostja olulisi vajadusi. Hageja ei pöördunud kohtuväliselt kostja emale ettepanekuga vähendada kohtulahendiga väljamõistetud elatist. Seetõttu on hageja soov tekitada kostjale kahju kostja poolt enda esindaja kulude kandmisega. Sel põhjusel on hagi osalisel rahuldamata jätmisel õiglane kostja menetluskulud jätta täielikult hageja kanda. TsMS § 164 lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt olulisi vajadusi. Kohtu hinnangul kostja väited on asjakohatud. Hagejal oli seadusest tulenev õigus pöörduda kohtusse hagiga elatise suuruse vähendamiseks. Seadusest ei tulene kohustus enne kohtusse hagi esitamist pöörduda kostja poole. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda, sest asjaoludest ei tulene, et selline menetluskulude jaotus ei oleks TsMS § 164 lg 2 mõttes õiglane või kahjustaks ülemäära poole olulisi vajadusi. Kohus leiab, et menetluskulude jaotamiseks muul viisil kui on sätestatud TsMS § 164 lg-s 1 alust ei ole. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Tamara Šabarova kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.