Obsah (10)

§ 230§ 436§ 239§ 367§ 173§ 162§ 174§ 175§ 138§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kädi Vaker Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 19.november 2024, avaliku e-toimiku kaudu Tsiviilasja number

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 436lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1).

1. Hageja esitas kostja vastu võlanõude hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu 1 ja laenulepingu 2 alusel.
2. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (võlaõigusseadus (VÕS) § 108 lg 1). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostjad rikkusid lepingut ja kostjad vastutavad lepingu rikkumise eest.
3. Kohus tuvastab esitatud tõendite alusel vaidluse lahendamise jaoks järgmised olulised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 01.03.2016 laenulepingu 1, mille alusel annab hageja kostjale laenu osade kaupa vastavalt kostja taotlusele 900 000 eurot intressiga 6% aastas tagastamata osalt (dtl 22-23). Laenulepingu 1 alusel kandis hageja kostjale kokku 891 000 eurot (dtl 26-37). Hageja ja kostja sõlmisid 01.09.2021 laenulepingu 2, mille alusel annab hageja kostjale laenu osade kaupa vastavalt kostja taotlusele 700 000 eurot intressiga 6% aastas tagastamata osalt (dtl 41-42). Laenulepingu 2 alusel kandis hageja kostjale kokku 400 040 eurot (dtl 44-84). Kostja on 05.06.2024 istungil märkinud, et dokumentide järgi on hageja väidetud summad kostjale välja maksnud (dtl 545, 00:05:41).
4. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1). Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud (VÕS § 397 lg 1). Esitatud asjaoludel vastab hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping 1 ja laenuleping 2 laenulepingu tunnustele. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kuna Y. P. oli laenulepingute sõlmimise ajal nii hageja kui ka kostja seaduslik esindaja, siis sisuliselt on hageja andnud laenu enda juhatuse liikmele, mistõttu on laenulepingud tühised ÄS § 159 lg 1 p 4 ja lg 4 alusel. Kohus leiab, et kuivõrd laenusaajaks on siiski osaühing, siis ei ole osaühing seostatav juhatuse liikmena. Seetõttu ei analüüsi kohus hageja alternatiivset nõuet.
5. Kostja kohustus laenulepingu 1 alusel saadud laenu tagastama 31.12.2020 (laenuleping 1 p 2.1). 01.12.2020 pikendati laenulepingu 1 alusel antud laenu tagastamise tähtaega kuni 31.12.2021 (dtl 24) ja 01.12.2021 pikendati veelkord laenulepingu 1 alusel antud laenu tagastamise tähtaega kuni 31.12.2022 (dtl 25). Kostja kohustus laenulepingu 2 alusel saadud laenu tagastama 31.12.2021 (laenulepingu 2 p 2.1). 31.12.2020 pikendati laenulepingu 2 alusel antud laenu tagastamise tähtaega kuni 31.12.2022 (dtl 43).
6. Kostja teatas 04.04.2024 menetlusdokumendis, et laenulepingu 1 ja laenulepingu 2 alusel antud laenu tagastamise tähtaega pikendati, kuid kostja esitab nimetatud dokumendid esimesel võimalusel, kuna need on kostja endise raamatupidaja valduses (dtl 93, p 6). Kostja esitas 29.08.2023 kohtule laenulepingu 1 ja laenulepingu 2 lisad, mille kohaselt pikendasid hageja ja kostja 28.10.2022 laenude tagastamise tähtaega kuni 31.12.2024 (dtl 255-256). Hageja hinnangul on tegemist võltsitud (tagantjärele koostatud) dokumentidega ning põhistas enda kahtlusi (vt dtl 271, p 2.11). Hoolimata kohtupoolsele selgitustele (dtl 279; 290; 393, p 9), ei toonud kostja kohtu ette asjaolusid, mis kinnitavad/tõendavad kostja esitatud dokumentide ehtsust. Kohus märgib, et kostja on andnud menetluses vastuolulisi väiteid. Kui 04.04.2023 taotluses selgitas kostja, et ei saa laenulepingute pikendamise lisasid üldse esitada, sest need olevat kostja endise raamatupidaja M. M. valduses (dtl 93), viidates raamatupidaja poolt kostjale üleantud nimekirjale (dtl 95), siis 29.08.2023 kostja vastuse lisana on kostja vaidlusalused laenulepingute lisad esitanud. Sel korral on kostja väitnud, et esitab kinnitatud koopiad laenulepingute pikendamise kohta (dtl 244, p 11). Erinevalt 04.04.2023 taotluses selgitatule, et endise raamatupidaja M. M. valduses on kõik dokumendid, väitis kostja, et endise raamatupidaja valduses on dokumentide originaalid (dtl 245, p 12). Ühtlasi on kostja esitanud 29.08.2023 kinnitatud koopiad. 29.08.2023 kostja vastuse lisana 3 esitatud dokument on Y. P.i poolt 29.08.2023 digitaalselt allkirjastatud ja digikonteineris on fail nimega „29.08.23, 17:59 Microsoft Lens.pdf“. Hageja on selgitanud, et Microsoft Lens on nutitelefoni rakendus, mille abil saab teha telefoniga pilti dokumendist (dtl 302, p 2.5) ja kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kõnealuses failis on kaks dokumenti, millel on mõlemal Y. P.i käsitsi kirjutatud allkiri koos käsitsi kirjutatud venekeelse märkusega „koopia õige“. Kostja on 01.04.2024 kohtunõudele vastates selgitanud, et Y. P. kinnitas dokumentide õigsust 29.08.2023 oma allkirjaga koopiatel, kuna laenulepingute koopiad on värvilised (dtl 514). See tähendab, et kuigi kostjal ei ole väidetavalt originaaldokumente, on ta siiski kinnitanud koopia õigsust. Isegi kui Y. P. tõesti kinnitas koopiast tehtud koopia õigsust, siis ei ole kostja selgitanud, miks on foto lepingust tehtud must-valgena, kui koopia tegelikult oli värviline. Ühtlasi on kostja väitnud 01.04.2024 menetlusdokumendis, et raamatupidaja M. Meinar on saatnud kostja uuele raamatupidajale laenulepingute lisad, mistõttu ei ole usutav, et tal dokumentide originaale ei ole. Tutvudes M. M. 03.02.2023 e-kirja ja selle lisadega, nähtub, et nimetatud e-kirjaga ei ole saadetud vaidlusaluste laenulepingute 28.10.2022 lisasid (dtl 514, 516-526). M. M. on Y. P. kirjutanud, et tema valduses ei ole kostja nõutud dokumente (dtl 128, 528-529). Ka hageja on kinnitanud, et tema raamatupidamises vaidlusaluseid lepingulisasid ei ole (dtl 271, p 2.11.3). Kostja on küll viidanud dokumentide üleandmise aktile, milles on kirjas, et üle on andmata hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingud (vt dtl 95, 286) on kostja ise 05.06.2024 istungil selgitanud, et raamatupidaja allkirjastas trükitud osa ning käsitsi on aktile kirjutanud Y. P. (dtl 545, 00:09:11). Seega raamatupidaja ei ole kinnitanud, et muu hulgas vaidlusalused lepingute lisad oleksid Y. P.ile üle andmata ning ühtlasi ei ole teada, millal Y. P. aktile omakäeliselt esitamata dokumentide loetelu aktile kirjutas. Tuginedes eeltoodule jätab kohus kostja poolt 29.08.2023 esitatud vaidlusalused laenulepingute lisad laenu tagastamise tähtaja pikendamise kohta asjas tõendite hindamisel arvestamata, kuna need on ebausaldusväärsed (

§ 239lg 5 teine lause).

1. Võttes arvesse, et laenulepingu 1 ja laenulepingu 2 alusel antud laenu tagastamise tähtaeg oli 31.12.2022, on seega muutunud kohustus sissenõutavaks.
2. Hagiavalduse esitamise seisuga on seega kostja võlgnevus kokku 1 565 782,02 eurot, millest põhinõue on 1 291 040 eurot, tasumata intress 245 048,10 eurot (dtl 40, 85) ja sissenõutavaks muutunud viivis 29 693,92 eurot ((0,05x400 040x46)+(0,05x891000x46) perioodi 03.01.2023 kuni 17.02.2023 eest.
3. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks (laenulepingu 1 ja laenuleping tuli täita 31.12.2022). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi põhivõla 1 291 040 euro osas.
4. Kohus analüüsib intressinõuet 245 048,10 eurot. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud (VÕS § 397 lg 1). Laenuleping on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses ning pooled on laenulepingu 1 ja laenulepingu 2 punktis 2.3 kokku leppinud, et laenu tagastamata osalt tuleb maksta intressi 6,00% aastas (dtl 22, 41). Laenulepingu 1 alusel tegi hageja kostjale väljamakseid kogusummas 891 000 eurot järgmistel aegadel ja summades (dtl 26-37): • • • • • • • • • • • • • • • • 01.03.2016 90 000 eurot; 23.03.2016 10 000 eurot; 31.03.2016 150 000 eurot; 02.05.2016 50 000 eurot; 06.06.2016 50 000 eurot; 15.06.2016 50 000 eurot; 02.08.2016 50 000 eurot; 05.09.2016 35 000 eurot; 30.09.2016 10 000 eurot; 10.11.2016 1000 eurot; 20.04.2017 7000 eurot; 25.04.2017 10 000 eurot; 22.08.2018 20 000 eurot; 01.11.2019 8000 eurot; 04.08.2020 100 000 eurot; 28.10.2020 250 000 eurot. Laenulepingu 1 alusel tegi kostja hagejale tagasimakseid kokku summas 35 000 eurot ja tagasimaksed toimusid ajavahemikul 06.02.2017 kuni 15.12.2020 (dtl 28-30, 38-39). Hageja on arvestanud laenulepingu 1 alusel tehtud tagasimaksed intressimakseteks. Arvestades, et tagasimaksed on toimunud enne laenu tagastamise tähtaega ja kostja kohustus tasuma ka intressi, on hageja poolt laekunud maksete arvestamine intressimaksete katteks VÕS § 88 lg 8 alusel õiguspärane. Kostja ei ole ka sellele vastu vaielnud. Laenulepingu 2 alusel tegi hageja kostjale väljamakseid kogusummas 400 040 eurot (dtl 4484): • • • • 28.10.2021 203 755 eurot; 25.04.2022 18 500 eurot; 22.11.2021-22.04.2022 15 000 eurot (3000+2000+2000+2000+2000+3000+1000); 06.05.2022 181 285 eurot. Laenulepingu 2 alusel saadu laenu osas kostja tagasimakseid teostanud ei ole. Lähtudes eeltoodust on hagejal õigus arvestada kostjale laenu tagastamata osalt intressi 6% aastas perioodi 01.03.2016 kuni 31.12.2022 eest summas 245 048,10 eurot (dtl 40, 85). Vastavalt tuleb hageja intressinõue rahuldada.
5. Kohus võtab seisukoha viivisenõude osas. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivis perioodi 03.01.2023 kuni 17.02.2023 eest summas 29 693,92 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutumata viivis tasumata põhinõudelt alates hagiavalduse esitamises kuni kohustuse täitmiseni 0,05% päevas. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui lepingus on kokkulepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivisemääraks intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (

§ 367). Viivisemäär on lepingu järgi 0,05% päevas (laenulepingu 1 ja 2 p 3.1).

Seega tuleb rahuldada ka nii sissenõutavaks muutunud viivis, kui ka hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutumata viivis alates 18.02.2023 viivisemääraga 0,05% päevas põhinõude (1 291 040 euro) tasumata osalt.

1. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi.
2. Kostja on esitanud 21.06.2024 tasaarvestusavalduse, milles palub tasaarvestada hageja poolt laenuna kantud summad kostja poolt hageja eest tasutud summaga (dtl 553, p 21). Kohus palus 13.08.2024 kostjalt täpsustada enda tasaarvestuse avaldust ja tuua selgelt välja kui suur on kostja nõue hageja vastu, millega kostja seda tõendav ja millal muutus kostja nõue sissenõutavaks (dtl 612). Kostja taotles vastamistähtaja pikendamist (dtl 615), mille kohus rahuldas. Kostja ei täpsustanud kohtu määratud tähtajaks oma tasaarvestusavaldust ega esitanud tõendeid. Kohus leiab, et kostja tasaarvestuse vastuväitena esitatud nõue on sedavõrd ebaselge, et pole võimalik aru saada, millise ja kui suure nõudega on tegu. Seetõttu ei ole võimalik tasaarvestusavaldust sisuliselt lahendada. Menetluskulude jaotus 23.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda.

Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 174lg 1).

Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust, esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16, 2-16-3785). 24. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 5000 eurot, mis on seadusest tulenev ja põhjendatud menetluskulu

§ 138lg 2 kohaselt ja mille peab kostja hüvitama.

25. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 185 eurot tund (km-

1. ta)ning kokku 40 tundi 15 minutit, summas 7446,25 eurot (km-ga). Hageja õigusabikulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid: Kuupäev Tegevus ajakulu 30.01.2023 Esitatud dokumentide analüüs - TYCOON 5 tundi OÜ ja Solgate OÜ vaheliste arvelduste alusdokumentide analüüs ja kokkuvõtte koostamine, ettevalmistus hagiavalduse koostamiseks. 07.02.2023 Hagiavalduse koostamine – asjaolude kirjelduste koostamine faktiliste 2 tundi minutit ja 15 08.02.2023 Hagiavalduse koostamine asjaolude kirjelduste koostamine faktiliste 3 tundi minutit ja 30 09.02.2023 Hagiavalduse koostamine asjaolude kirjelduste koostamine faktiliste 5 tundi 14.02.2023 Hagiavalduse koostamine asjaolude kirjelduste koostamine faktiliste 2 tundi 05.05.2023 Dokumentidega tutvumine/juriidiline analüüs 15 minutit – kostja hagivastuse analüüs (taotlus peatamiseks ja pikendamiseks) 05.05.2023 Dokumendi koostamine – seisukoha 1 tund ja 45 minutit koostamine vastuseks taotlustele (peatamine ja pikendamine) 10.07.2023 Dokumentidega tutvumine/juriidiline analüüs 1 tund ja 15 minutit – kostja 03.07.2023 taotlustega tutvumine (tagatis ja pikendamine) 10.07.2023 Dokumendi koostamine – seisukoht kostja 2 tundi taotlustele (tagatis ja pikendamine) minutit 05.09.2023 Dokumentidega tutvumine/juriidiline analüüs 45 minutit – kohtu 15.08.2023 määruse ja kostja 29.08.2023 hagivastuse analüüs 07.09.2023 Dokumendi koostamine hagiavaldusele 11.12.2023 Dokumentidega tutvumine/juriidiline analüüs 1 tund – kohtu 15.11.2023 määruse, kostja 27.11.2023 taotluse/seisukoha, kohtu 18.11.2023 e-kirja, kostja 05.12.2023 taotlus, kohtu 07.12.2023 e-kiri 11.12.2023 Dokumendi koostamine – seisukoht kostja 2 tundi 05.12.2023 taotlusele minutit 12.02.2024 Dokumentidega tutvumine/juriidiline analüüs 1 tund ja 45 minutit – kostja 07.02.2024 taotluse analüüs ja vastus 04.06.2024 Ettevalmistus istungiks 1 tund ja 30 minutit 05.06.2024 Esindus kohtuistungil 45 minutit 02.10.2024 Dokumentidega tutvumine/juriidiline analüüs 30 minutit – kostja ja kohtu menetlusdokumendid perioodil 12.03.2024-01.10.2024 02.10.2024 Dokumendi koostamine – seisukoht kostja Kaks tundi 21.06.2024 ja 06.09.2024 menetlusdokumentidele – seisukoht 5 tundi minutit ja 15 ja 30 ja 45 21.10.2024 Dokumendi koostamine – menetluskulude 30 minutit nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 26. Kokku osutati hagejale õigusabi 40 tundi 15 minutit, summas 7446,25 eurot. Hageja esindaja kinnitab, et õigusabikulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga ning samuti kinnitab, et ta saab menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. 27. Kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole. 28. Kohus leiab, et hageja õigusabitoimingud ja neile kulunud tööaeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kõigepealt hindab kohus, kas hageja advokaadist esindaja poolt osutatud õigusabikulu tunnihind 185 eurot (km/
2. ta)on mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab kohtupraktikale (vt nt RKTKo 2-16-3785) tuginedes, et hagejale advokaadist esindaja poolt osutatud õigusabikulu tunnihinnaga 185 eurot (km/
3. ta)on põhjendatud. Tutvudes menetluskulude nimekirjaga, on kohtu hinnangul esindaja tööaeg menetlustoimingu sisu ja mahuga ning mõistliku ajalise panusega toimingu tegemiseks osaliselt põhjendatud. Arvestades, et asi ei olnud keskmisest keerukam, ei ole kohtu arvates hagiavalduse koostamiseks dokumentide analüüsiks ja hagiavalduse koostamiseks kulunud ajakulu kokku 17 tunni ja 45 minuti ulatuses mõistlik ega põhjendatud. Kohus asub seisukohale, et hagi pikkust ja sisu arvesse võttes on mõistlik ajakulu hagiavalduse koostamise eelselt asja materjalide analüüsiks ja hagiavalduse koostamiseks kokku 10 tundi. Ühtlasi ei pea kohus põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks kostja korduvatele taotlustele seisukoha koostamiseks kulunud ajakulu (10.07.2023 2 tundi ja 15 minutit, 11.12.2023 2 tundi ja 45 minuti, 02.10.2024 2 tundi). Arvestades, et kostja taotlused on enamvähem samasisulised, siis peab kohus mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kostja 03.07.2023, 05.12.2023 taotlustele ja 21.06.2024 ning 06.09.2024 menetlusdokumentidele igakordselt 1 tund ja 30 minutit. Seega kokku peab kohus mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 30 tundi summas 5550 eurot (185 eurot x 30 tundi). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 10 550 eurot (riigilõiv 5000 eurot ja lepingulise esindaja kulud 5550 eurot (km/ta)) ja mõistab nimetatud kulu kostjalt hageja kasuks välja. 29. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Kädi Vaker Kohtunik