) § 15 lg 1 p 2 ja § 106 lg 3 nõudeid ning pani toime
lg 2 ja
Menetlusalune isik esitas vastulause, mille kohaselt mõistab temale ette heidetud õigusrikkumiste sisu ja väljendab kahetsust. Menetlusalune isik palub juhtimisõiguse alles jätmist, kuna vajab seda kooli tarbeks ning töötab XXX XXX. Lisaks selgitab, et elab XXX, millisel on linnaga halb transpordiühendus. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 22.05.
§-s 224 sätestatud väärteo ehk joobes sõiduki juhtimise, kuna sellisel juhul saaks isik jätkata sarnaste süütegude toimepanemist ka teiste kategooriate sõidukitega. Käesoleval juhul ei ole kaebaja aga näiteks C-kategooria sõidukitega ühtegi süütegu toime pannud ja seetõttu ei ole põhjendatud temalt selle kategooria juhtimisõiguse võtmine. 2/9 Kokkuvõtlikult leiab kaebaja, et karistuse eesmärke täidaks paremini keskmisest suurem rahatrahv või üksnes B-kategooria juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtuväline menetleja palus kirjalikus seisukohas jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja hinnangul on B.J-i kahetsus siiras ja seda saab arvestada kergendava asjaoluna. Seda on kohtuväline menetleja ka asja menetlemisel teinud, lisaks on arvesse võetud ka seda, et menetlusalune isik on õpilane. Need kergendavad asjaolud on tinginud keskmisest madalamasse määra jääva juhtimisõiguse äravõtmise. Kohtuvälise menetleja meelest on B.J-i eelnev karistus kehtiv. Toimikusse lisatud karistusregistri väljavõttest on näha, et varasem samalaadse rikkumise eest määratud karistus on täidetud 24.10.2022. a ning tulenevalt KarRS § 24 lg 1 p-s 1 sätestatust kantakse väärteo eest määratud rahatrahv arhiivi ühe aasta möödudes pärast rahatrahvi tasumist. Kohtuvälise menetleja arvates ilmestab varemkirjeldatu pigem toona määratud karistuse kehva mõjusust B.J-ile. Nimelt lähtub karistuse täitmise andmetest, et vaevalt 6 kuud pärast eelmise karistuse täitmist on ta asunud uuesti kiirust ületama. Nii Karistusregister kui ka menetlusalust isikut ja tema liikluskäitumist iseloomustav materjal (MIS juhtumite väljavõte) kujundavad pildi, et tegemist on juba korduvalt piirkiirust ületanud ja pidevalt pisemat laadi liiklusrikkumistega politsei huviorbiiti sattuva juhiga. Kuivõrd kaebaja ise selgitab, et mõjusa karistuse sisu peitub hoiakute mõjutamises, soovib kohtuväline menetleja esile tõsta, et varasemalt on rakendatud ositi tasumisega rahatrahvi, mitmeid mõjutustrahve, aga B.J-i needsamad hoiakud ei ole vaatamata nendele meetmetele kahjuks muutunud ning on viinud situatsioonini, kus ta juhib intensiivselt kiirendades mootorsõidukit piirkiiruse ületamiseni, sealjuures pole sõiduk taaskord varustatud nõuetekohaste algaja juhi tunnusmärkidega. Kohtuväline menetleja on veendumusel, et üldpreventiivsete ja üleüldiselt kõikide karistuslike eesmärkide saavutamiseks on igati asjakohane kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusalune isik on kaebuses kohtule esitanud uue detaili, millele tuginedes taotleb juhtimisõiguse allesjätmist. Nimelt viidatakse vajadusele transportida puuduva töövõimega X A.T.. Kohtuvälise menetleja arvates ei ole tegemist juhtimisõiguse äravõtmist välistava asjaoluga. KarS § 50 lg-st 2 tulenevalt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit oma liikumispuude tõttu. Kuivõrd B.J ei ole liikumispuudega, siis seadusest lähtuv erand temale ei rakendu. Kohtuväline menetleja printis väärteoasja toimikusse välja liinibusside sõiduplaanid aadressilt www.tpilet.ee (kõigile kättesaadav avalik informatsioon), millise andmetel on XXX-Tartu bussijaam suunal väga tihe bussiliiklus ning nii A.T. kui ka B.J saavad kodunt linna ka ühistransporti kasutades. Lisaks lähtub Rahvastikuregistrist, et A.T-l on veel mitu täisealist last, kellest vähemalt ühel on ka juhtimisõigus. Kaebuses kohtule on menetlusalune isik taotlenud alternatiivina ka üksnes B-kategooria juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusalune isik on soovinud C- kategooria juhtimisõiguse allesjätmist, kuid ei ole toonud ühtegi sellekohast põhjendust. Teadaolevalt ei ole menetlusalune isik veoauto juht ega vaja C-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tehtava töö tarbeks, mistõttu puudub taolise taotluse rahuldamiseks põhjendatud alus. Üksnes menetlusaluse isiku põhistamata soov säilitada C-kategooria juhtimisõigus ei saa olla karistuse ümbervaatamise ajendiks. 3/9 B.J-i puhul, kes on juba aga korduvrikkuja ja saanud varasemalt puudutusi nii rahatrahvi kui ka mõjutustrahvide näol, on karistuse kohaldamise vaade juba rangem. Eestis on kujunenud selge üleriigiline praktika ning liiklusalaste õigusrikkumiste järelmite kujundamisel toetutakse selgelt korduvrikkujate liiklusest kõrvaldamisele. Olukorras, kus B.J-i varasemad karistused pole kahjuks suutnud uute õigusrikkumiste toimepanemist ära hoida, ei jäägi riigil muud üle, kui rakendada rangemaid meetmeid, tehes seda kooskõlas teosüü suuruse ja kergendavate asjaolude arvestamisega, nagu ka käesoleval juhul kohaldatud 1/3 suurusjärku jääv karistus väljendab. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VTMS § 120 lõikest 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kuivõrd nii menetlusalune isik B.J kui ka kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, lahendab kohus VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja kirjalikus menetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.
lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.
lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lõikest 3 tulenevalt peab autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht, olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226– 241 sätestatud väärteokoosseis. Sellise liiklusnõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Vaidlus puudub asjaolus, et B.J juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel, ületades suurimat lubatud sõidukiirust ning tema kui esmase juhiloa omaja juhitud sõidukil puudusid autol ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Nimetatu on tuvastatav nii tunnistaja kui ka menetlusaluse isiku enda ütlustega ning kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, samuti detailandmete päringuga B.J-i kohta. 4/9 Tunnistaja K.P. kirjeldas ütlusi andes, kuidas olles patrullteenistuses 27.04.
lõikest 3 tulenevat kohustust ehk tema juhitud sõidukil puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et B.J juhtis 27.04.2023. a kella 18.32 paiku Tartu linnas XXX tänaval liikudes XXX tänava suunas mootorsõidukit Porsche Cayenne turbo registreerimismärgiga XXX asulasisesel teel kiirusega 79 +/- 3 km/h, ületades suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. B.J juhtis mootorsõidukit esmase 5/9 juhiloa omajana ning tema juhitud sõidukil puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Seega on B.J-i tegevuses tõendamist leidnud
lg-s 2 ja
S § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus. Seejuures KarS § 16 lg 3 kohaselt on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusaluse isiku ütlustest tuleneb, et ta ületas kiirust seetõttu, et ei tunnetanud auto kiirust ega autot. Kohus ei pea sellekohaseid ütlusi usaldusväärseteks ning seda järgnevatel põhjustel. Kiirust mõõtnud tunnistaja K.P. kirjelduse kohaselt märkas ta B.J-i juhitud sõidukit, mis kiirendas intensiivselt. See asjaolu on kajastatud ka kiirusmõõturi kasutamise protokollis. Arvestades kiirust, mille B.J-i juhitud sõiduk saavutas ning kiirenduse intensiivsust, ei saanud lubatud sõidukiiruse ületamine toimuda juhusikult või kogemata. Äkiliselt kiirendades ning sellise kiirusega sõitmisel juht tajub, et ta ületab lubatud piirkiirust. Arvestada tuleb ka sellega, et väärteomaterjalidest nähtuvalt töötab B.J XXX, siis saab sellest järeldada, et sõiduki juhtimisega tegeleb menetlusalune isik tihedalt ning sellise sõidukogemusega juht saab aru, kui ta asulasisesel teel sõidab lubatust piirkiirusest enam kui 20 km/h kiiremini. Eelnev kinnitab, et B.J pani rikkumise toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et ta ületab lubatud suurimat sõidukiirust ning sellise tegevusega teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut B.J-i tuleb toimepandu eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas
lg 2 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg-st 1 tulenevalt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 2 ja
S § 63 lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Kohus peab käesolevas väärteoasjas lahendama ka küsimuse, kas kohtuvälise menetleja tehtud väärteootsus on määratud karistuse osas seaduslik ja põhjendatud. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus hindab, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Etteruttavalt võib märkida, et kohtuväline menetleja on korrektselt kohaldanud põhikaristust mitme süüteo eest, mis on pandud toime sama teoga vastavalt KarS § 63 lg-le 1. Küll aga peab kohus vajalikuks hinnata, kas isikule mõistetud 6/9 karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 toodud karistamise eesmärkidega, nimelt, kas karistus vastab isiku süüle, võttes sealjuures arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning täidab preventiivseid eesmärke. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on B.J-il üks kehtiv väärteokaristus. B.J-i karistati Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12.05.2022. a otsusega
Kohtule on esitatud ka väljavõte menetlusaluse isiku B.J-iga seotud juhtumite kohta politsei menetlusinfosüsteemist MIS. Sellest väljavõttest nähtub, et B.J-i kohta on registreeritud kokku seitse liiklusalast väärteoteadet, mille hulgas on ka arutluse all olev kiiruse ületamine ja algaja juhi tunnusmärkide puudumine ning väärtegu, mis nähtub karistusregistri väljavõttest. 08.05.
lg-s 2 nimetatud väärteo toimepanemise eest näeb liiklusseadus ette võimalike karistustena rahatrahvi kolm kuni sada trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks. Karistusliikide keskmisteks määradeks on seega rahatrahvi puhul ca 50 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmise korral karistuse kestus kolm kuud. B.J ületas kiirust 26 km/h, mis jääb
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. B.J väljendas kahetsust, mida on kohtuväline menetleja karistust kergendavalt arvesse võtnud. Ka kohus arvestab puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes. Kohtule jääb aga arusaamatuks, miks on kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendavalt asjaolu, et kaebaja oli teo toimepanemise ajal õpilane. Kuigi KarS § 57 lg 2 lubab karistust kergendavateks lugeda ka sama sätte lõikes 1 nimetamata asjaolusid, siis ei ole õpilaseks olemise arvestamine kooskõlas sätte üldise mõttega. Sätte eesmärk on karistuse määramisel võtta arvesse asjaolusid, mis kas viitavad isiku väiksemale teosüüle või isiku rangemalt karistamise ebaõiglusele või 7/9 otstarbekusele. Õpilaseks olemine ei vähenda isiku süüd ja ei sea ka moraalseid takistusi B.J-i rangemalt karistamisele. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel ka B.J-i sõidustiiliga. Kohus tuvastas, et B.J kiirendas sõiduautot intensiivselt. Sõiduki intensiivne kiirendamine on liikluses ohtlik käitumine, kuivõrd teele ootamatu takistuse ilmnemisel ei saa suurel kiirusel sõidukiga piisavalt ruttu pidama jääda. Samas tuleb arvestada ka sellega, et rikkumine leidis aset hea nähtavusega sademeteta kuival teel valgel ajal ning õnnelikul kombel rikkumise tõttu varalist ega isikulist kahju ei kaasnenud. Eelnevalt nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et B.J-i süü on keskmine. Karistuse liigi osas märgib kohus, et kuigi olemuslikult võib tunduda, et juhtimisõiguse äravõtmine on rahatrahvist oluliselt rangem karistus, siis paraku see nii ei ole. Riigikohus on 20. märtsi 2017. a lahendi 3-1-1-6-17 p-des 16-17 leidnud, et juhtimisõiguse äravõtmist ei tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel, vaid seda tuleks kaaluda juhtudel, mil eripreventiivsed kaalutlused seda õigustavad. Arvestades asjaolu, et B.J on ka varem pannud toime samasuguse väärteo, leiab kohus, et käesolev juhtum on just selline. Kohtuväline menetleja on otsust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist väärteootsuses ka põhjendanud ja nõuetekohaselt kohaldanud diskretsiooni. Kuigi B.J-i hinnangul on kohtuväline menetleja isiku varasemat karistatust karistuse määramisel ebaõigelt arvestanud, siis B.J eksib. B.J leiab, et tema karistus varasema sarnase väärteo eest on kustunud, kuid KarRS § 24 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist alles siis, kui väärteo eest määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Kuivõrd B.J tasus rahatrahvi 24.10.2022. a, ei ole trahvi tasumisest ühte aastat möödunud, seega on väärteokaristus kehtiv. Eelneva,
lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määrati B.J-ile karistuseks keskmisest suurem rahatrahv vähem kui aasta enne praegu arutluse all oleva väärteo toimepanemist. Sellest saab järeldada, et B.J-ile määratud karistus ei ole omanud soovitud mõju ja isik jätkab süütegude toimepanemist. Seetõttu tuleb B.J-ile uue väärteo toimepanemise eest mõista rangem karistus, mis loodetavasti suunab teda õiguskuulekamalt käituma ja ennetab samaliigiliste süütegude edasist toimepanemist. Kuna eelmise karistuse näol on ilmne, et rahatrahv ei suutnud heidutada B.J-i uut samaliigilist süütegu toime panemast, siis oli kohtuvälise menetleja otsus kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist õige. B.J on tähelepanu juhtinud ka asjaolule, et kohtuväline menetleja määras talle karistuseks kõikide kategooriate juhtimisõiguse äravõtmise ning ta taotles alternatiivselt määrata põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kaheks kuuks üksnes B-kategooria juhtimisõiguse osas. Riigikohus on lahendi 3-1-1-26-10 p-des 6 jj jaatanud erandlikult juhtimisõiguse äravõtmist üksnes teatavate kategooriate lõikes. Kuigi seadus sellist lähenemist expressis verbis ette ei näe, siis on see teatud olukordades õigustatud, mh kuna selline tõlgendus on isikule soodsam. Nimetatud kohtulahend käsitleb küll juhtimisõiguse kitsendatud äravõtmist lisakaristusena, kuid kohtu hinnangul oleks selline argumentatsioon mutatis mutandis ka käesoleval juhul kohaldatav. Samas märgib kolleegium eeltoodud lahendis, et juhtimisõiguse sellise n-ö osalise äravõtmise puhul saab olla tegemist pigem erandiga, mida võivad õigustada eeskätt eripreventiivsed kaalutlused. Seda põhjusel, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kui abinõu, millega eemaldatakse liiklusnõuete rikkuja mootorsõiduki juhina ajutiselt liiklusest, 8/9 seondub reeglina rikkuja üldise liiklusalase käitumise ja hoiakutega, mitte aga vajadusega hoida teda ajutiselt eemal vaid teatud kategooria mootorsõiduki juhtimisest. Kuigi B.J on kategooriaid puudutavalt täiendavalt välja toonud, et tal on juhtimisõigust vaja koolis käimiseks, õpingute lõpetamiseks ja vajadusel ka liikumispuudega X transportimiseks, ei ole need asjaolud kohtu hinnangul erandlikud, mis tingiksid C- kategooria juhtimisõiguse allesjätmise. B.J-i käitumist hinnates on oluline märkida, et varasemalt on talle karistuseks mõistetud rahatrahv ning talle on kohaldatud mitmeid mõjutustrahve, kuid sellest hoolimata ei ole B.J-i hoiakud ega suhtumine kehtivasse liikluskorda muutunud. Tuleb nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et KarS § 50 lg-st 2 tulenevalt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit oma liikumispuude tõttu. Kuna B.J ei ole liikumispuudega, siis seadusest lähtuv erand temale ei rakendu. Samuti ei ole menetlusalune isik veoauto juht ega vaja C-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust töö tarbeks. B.J-i X A.T. liikumispuude fikseerimine ja B.J-i juhtimisõiguse omandamine langevad ühte ajaperioodi. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et A.T. liikumispuue tekkis üleöö – ometigi sai ta vajadusel ka enne B.J-i juhtimisõiguse omandamist liigeldud. Kohtuväline menetleja on vastuses kaebusele välja toonud, et B.J-i X on ka endal olemas juhtimisõigus, mis võimaldab tal eelduslikult mugavamalt liigelda kui koos X mopeedil või veokis. Kohtuväline menetleja tuvastas sellegi, et Rahvastikuregistri andmetel on A.T. veel mitu täisealist last, kellest vähemalt ühel on ka juhtimisõigus. B.J ei ole selgitanud, miks on talle õpingute käigus vältimatult vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Kooli jõudmiseks on tal võimalik kasutada ühistransporti ning nagu ka kohtuväline menetleja rõhutas, on XXX-Tartu bussijaama suunal väga tihe bussiliiklus ning nii A.T. kui ka B.J saavad kodust Tartu linna sõita ühistransporti kasutades. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et B.J ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis takistaks temalt juhtimisõiguse äravõtmist ja seetõttu ei ole põhjendatud talle rahatrahvi mõistmine. Seega jätab kohus B.J-i kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja määratud karistuse muutmata ning leiab, et käesoleval juhul on KarS § 56 lg 1 mõtte kohaselt põhjendatud B.J-i karistada juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Kohus selgitab, et B.J on tulenevalt
§-st 127 kohustatud loovutama oma juhiloa elukohajärgsesse Transpordiameti teenindusbüroosse viie tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ning juhiloa loovutamata jätmise eest sanktsioonina kohaldatava sunniraha ülemmäär on 640 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 9/9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.