← Eesti

3-24-1993/6

Obsah (4)§ 121§ 44§ 45§ 179

H.E HALDUSKOHUS H.E kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-24-1993 20. november 2024 Karin Jõks

) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

  1. Riive intensiivsust peetakse väheseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kaebaja vaietest nähtub, et vastustaja on kõigil päevadel korraldustega määratud teavitamise korda järginud, s.o korraldused kaebajale suuliselt teatavaks teinud. Vastustaja esitatud andmetest nähtub, et kaebaja on vaidlustatud korralduste andmise päevadel saanud teha telefonikõnesid. See, et kaebajal tuli neljal päeval helistamise kavatsus mõne tunni võrra edasi lükata või kui see ei olnud võimalik, siis esitada helistamiseks põhjendatud taotlus, on väheintensiivne riive. Kaebaja ei ole välja toonud, mil viisil riivas osakonna lukustamisest samal päeval teavitamine (s.o varasema teavituse puudumine) kaebaja õigusi või kohustusi lisaks takistustele helistamisel. Põhjendatud ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et välja selgitada, kas vastustajal oleks olnud kohustus ja võimalus teavitada kaebajat osakonna osalisest lukustamisest varem või kas helistamise taotlus osakonna lühiajalise erakorralise lukustamise olukorras peab olema põhjendatud või mitte.
  2. Nõude rahuldamine on ebatõenäoline. Vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 2 alusel võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada tavatingimustest erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Vaidlust ei ole selles, et korraldused anti kirjalikult. Kui korraldus antakse osakonna lukustamiseks samal päeval, siis ei saa sellest teatada varem. Piiratud aja tingimustes on kohtu hinnangul õiguspärane suuline teavitamine korralduse andmisest, et edastada teave suurele hulgale kinnipeetavatele kiiremini. Kirjaliku korraldusega on võimalik tutvuda hiljem. Helistamise kord on reguleeritud Viru Vangla kodukorra punktis 13.9 ja selle alapunktides. Kodukorra punktis 13.9.2.1 nähakse ette, et kui avatud osakond on lukustatud, määratakse lukustamise käskkirjas lukustamise ajal toimuv helistamise kord. Tegemist on erisättega, mis reguleerib konkreetset olukorda, ning muud helistamist reguleerivad sätted sel juhul ei kohaldu. Vastustaja nägi vastavalt kodukorra punkti 13.9.2.1 nõuetele vaidlustatud korraldustes ette helistamise korra. Helistamine osakonna lukustamise ajal on piiratud ressurss ning õiguspärane on nõuda sellises olukorras taotluse põhjendamist.
  3. Kohus tagastab kaebuse Viru Vangla 18.06.2024.a otsuse nr 6-12/24/105-2 ja 04.07.2024.a otsuse nr 6-12/24/117-2 tühistamise nõuetes

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44

lg 1 alusel võib kaebaja esitada kaebuse üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 45

3 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, miks peab ta vajalikuks vaidlustada eraldi nõudega vaiete suhtes tehtud otsuseid. Kaebuse põhjendused kordavad sisuliselt vaiete põhjendusi. Kõik kaebaja väited käsitlevad põhivaidlust ning kaebaja ei väida, et vaiete suhtes tehtud otsused rikuvad tema õigusi põhivaidlusest sõltumatult. Ka kohtule ei ole äratuntav, et vaiete tagastamine eraldi võetuna saaks mingil viisil mõjutada kaebaja õigusi. Kohus tagastas põhivaidluses esitatud nõuded. See tähendab, et kaebajal puudub kaebeõigus vaiete suhtes tehtud otsuse vaidlustamiseks. Eeltoodud põhjendus kehtib olenemata nõude liigist. Seetõttu ei oma määravat tähtsust, et vaide tagastamine on menetlustoiming ja selle suhtes ei saa esitada tühistamisnõuet. Samuti puudub vajadus suunata kaebajat esitama tühistamisnõude asemel tuvastamisnõuet. 9. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 10. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Karin Jõks 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.