V.O HALDUSKOHUS V.O kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-24-1623 11. november 2024 Karin Jõks

) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44

lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuse rahuldamisel ei ole reaalset mõju, s.h ei kohusta see haldusorganit haldusakti andma või kehtetuks tunnistama või toimingut tegema või sellest hoiduma. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et tuvastamiskaebuse esitamine eeldab 1 põhjendatud huvi. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus on lubatav, kui on usutav, et vastustaja võib tulevikus sarnasel viisil kaebaja õigusi rikkuda ning rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis on võimatu või ebamõistlikult raske.

1. Kaebuse ja sellele lisatud vaideotsuse põhjal peab kaebaja õigusvastaseks seda, et vangla tutvus kaebaja esitatud kahju hüvitamise taotluste lahendamise raames kaebaja terviseandmetega ning kasutas neid tõenditena kohtueelses menetluses ja kohtus. Kohtu hinnangul ei ole terviseandmete töötlemise õigusvastasuse tuvastamise nõue lubatav, kohus põhjendab seda järgmiselt.
2. Esiteks ei ole täidetud tingimus, et vangla võib tulevikus sarnasel viisil kaebaja õigusi rikkuda. Üldisel tasandil ei saa olla vaidlust selles, et terviseandmete (ja ka muude eriliiki isikuandmete) töötlemine on lubatud olukorras, kus haldusorgan töötleb neid tema vastu esitatud õigusnõude lahendamise või kohtus poolena oma seisukoha kaitsmise eesmärgil. Selle õiguslikuks aluseks on isikuandmete kaitse üldmääruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016.a määrus (EL) 2016/679) art 9 lg 2 punkt f - eriliiki isikuandmete töötlemine on lubatud, kui see on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks või juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni. Kui kaebaja esitab vangla vastu nõude tervise kahjustamise alusel või seoses tervishoiuteenuse osutamisega, siis peab kaebaja arvestama sellega, et vangla töötleb nõude lahendamise raames tema terviseandmeid. Ei ole mõeldav, et vanglal on tema vastu esitatud nõude lahendamisel või kohtuvaidluses võimalik kasutada ainult neid asjaolusid ja tõendeid, mille esitab või mille kasutamiseks annab nõusoleku kaebaja. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahend 1-20-5071 ei käsitle olukorda, kus andmesubjekt esitas õigusnõude haldusorgani vastu, vaid olukorda, kus uurimisasutus kasutas süüdistatava terviseandmeid süüteomenetluses. Lahendi seisukohad ei ole praeguses vaidluses kohaldatavad. Üksikasjalikuma hinnangu terviseandmete töötlemisele (näiteks selle mahule, ulatusele vms) saab anda ainult konkreetse vaidluse raames. Sellise hinnangu kujundamine toimunud vaidluste põhjal preventiivsel eesmärgil ei ole põhjendatud, kuna vaidluse ese ja tõendamise ese on iga vaidluse puhul erinev. Vähe tõenäoline on selline sarnasus vaidluste vahel, et ühe vaidluse asjaoludel ja selles vaidluses kasutatud terviseandmete põhjal antav hinnang on üle kantav teistesse vaidlustesse.
3. Teiseks ei ole täidetud tingimus, et kaebajal puuduvad tõhusamad õiguskaitsevahendid. Halduskohtumenetluse ülesandeks ei ole teises haldus- või halduskohtumenetluses kasutatud tõendi või tehtud menetlustoimingu õiguspärasuse hindamine. Kohane ja tõhus õiguskaitsevahend on vaidlustada terviseandmete töötlemine ja sel teel saadud tõendi lubatavus vastavas menetluses. Seda on kaebajal võimalik teha igas käimasolevas või tulevases vaidluses. Kohtute infosüsteemist nähtub, et eeltoodu on kaebajale teada ja kaebaja on seda õiguskaitsevahendit kasutanud. V.O Halduskohus tegi 16.04.2024 otsuse kohtuasjas 3-23-
4. Tegemist oli kaebaja kahju 2 hüvitamise nõudega Viru Vangla vastu seoses hambaraviga. Otsusest nähtub, et kaebaja esitas vastuväite sellele, et vanglal oli kahju hüvitamise taotluse lahendamisel juurdepääs tema terviseandmetele, vangla kasutas neid nõude lahendamisel kohtueelses menetluses ja esitas tõendina kohtule. Kohus käsitles seda küsimust otsuse punktis 9.2 ning leidis, et vangla töötles kaebaja terviseandmeid õiguspäraselt. V.O Halduskohus tegi 27.03.2024 määruse kohtuasjas 3-24-
5. Tegemist oli kaebaja kahju hüvitamise nõudega Viru Vangla vastu seoses tervise kahjustamisega. Kaebaja esitas taotluse jätta vastu võtmata terviseandmed, mille vangla esitas kohtule tõendina. Kohus leidis, et vanglal oli kahju hüvitamise taotluse lahendamise ja kohtule tõendite esitamise raames õigus kaebaja terviseandmeid töödelda.
6. Kohtule ei ole äratuntav, et Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvemenetluse lõpetamise otsuse või vaideotsuse õiguspärasuse hindamine tuvastamisnõude lahendamise raames aitaks mistahes viisil kaasa kaebaja õiguste teostamisele või kaitsele.
7. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna.
8. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Karin Jõks 3