Obsah (9)

§ 47§ 49§ 46§ 45§ 2§ 44§ 54§ 18§ 59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Raina Pärn Määruse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2024 kell 17.20, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-15321 Tsiviilasi J. L. maksejõuetusavaldus pankr

§ 47lg 1, 2).

14. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49lg 1).

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

1. Anda pankrotihaldurile õigus esitada Maksu-ja Tolliametile J. L. tuludeklaratsioonid. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna 2 Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. J. L. (avaldaja, võlgnik) esitas 09.10.2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on J. L. abielus ja tal on 1 ülalpeetav. Võlgniku kuludeks on eluasemekulud 400 eurot (üür sellest 270 eurot), toidukulud 160 eurot, kulutused riietusele ja jalanõudele 30 eurot, majatarvetele ja hügieenile 50 eurot, transpordikulud 20 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused laste koolikohustuse täitmisele ja/või lasteaiatasu 15 eurot, ravimid ja tervishoiukulud 15 eurot ning muud ettenägematud kulud 30 eurot, kokku 730 eurot. Võlgnik on osalise töövõimega ja töötab alates 01.10.2024 Stuudio Seppe OÜ tehase abitöölisena ning tema sissetulekuks on töötasu 820 eurot, lisaks saab töövõimetoetust summas 349,05 eurot. Võlgnik on selgitanud, et makseraskusesse sattus ta ca 2016-2017 aastal, kui teda pettis üks tuttav, kes tegi ettepaneku auto osta ja palus, et auto ostuks võtaks võlgnik laenu enda nimele. Kokkuleppe järgi pidi see tuttav ise laenu maksma, kuid kahjuks ta seda ei teinud ja kogu kohustus jäi võlgniku kanda. Lisaks sellele võlale võttis võlgnik ka väiksemaid kiirlaene, et suuremat laenu maksta aga lõpuks suutnud ka enam neid maksta. Ehk kokkuvõtlikult, oma halbade otsuste tõttu on võlgnik oma elu ummikusse ajanud. Võlgnik on osalise töövõimega, seetõttu pole sobiva töö leidmine nii lihtne ja seetõttu hindas võlgnik oma võimeid valesti. Laenumaksed olid suuremad kui teenitud sissetulek. Esitatud varanimekirja kohaselt võlgnikule ei kuulu kinnisvara, transpordivahendeid, tulirelvi ega äriühingute osalusi. Võlgnikul on kohustusi nelja võlausaldaja ees (Condor Finants OÜ, kohtutäitur Ranna Liitmaa, kohtutäitur Enno Kermik ja Julianus Inkasso OÜ).
3. Kohus võttis 29.10.2024 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks pankrotihalduri Kersti Kägi.
4. Usaldusisik Kersti Kägi esitas 29.11.2024 kohtule võlgade ja varade nimekirja koos lisadega ning usaldusisiku tasu taotluse. Kokkuvõtlikult leidis usaldusisik, et võlgnik J. L. suhtes tuleks välja kuulutada pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise Seda järgmistel põhjendustel. Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused seitsme võlausaldaja ees kokku 13 657,11 eurot. Teadaolevalt on kohustused muutunud sissenõutavaks. Võlausaldajateks on võlgnikule laenu andnud krediidiettevõte, SA Pärnu Haigla visiiditasu, kohtutäiturite täitekulud. Võlgnikul puudub turuväärtust omav vara ning tema sissetulek koosneb töötasust 820 eurot ja töövõimetoetus 363,47 eurot kuus. Võlgnik omab arvelduskontot SEB Pank AS-is ja Revolut Bank UAB-s. AS SEB Pank arvelduskontot saldo on 72,64 eurot ja on arestitud täitemenetluses kohtutäiturite Enno Kermik ja Rannar Liitmaa arestimisaktide alusel. Revolut Bank UAB arvelduskontot saldo on 287,34 eurot. J. L. omas ka Swedbank AS arvelduskontot nr EE442200221034171001, mille saldo oli “null” eurot ja mis suleti panga algatusel 13.05.2022.a. Seega võlgniku kontode jääk 2024 novembrikuu seisuga on seega 359,98 eurot. 3 Maksu-ja Tolliameti andmetel 2021.aastal oli sissetulek 4725,52 eurot, 2022.aastal 8465,13 eurot ja
5. aastal 2321,45 eurot. Võlgniku vara suhtes enne maksejõuetusavalduse esitamist algatatud 25 täitemenetlust, millest menetluses on 4 täitemenetlust (nr 180/2011/380, nr 180/2018/958, nr 175/2018/677 ja nr 175/2020/2071). Ülejäänud täitemenetlused on lõpetatud või arhiveeritud. Täitemenetluste kulud on kajastatud vara- ja võlanimekirjas. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. J. L. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks et on võtnud enda nimele kohustusi, sh teiste isikute kohustusi, mida ta ei ole võimeline oma sissetulekute juures tagasi maksma. Seega on esialgsetel andmetel maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus leiab, et võlgniku J. L. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 43 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

1. J. L. on seisukohal, et ta on maksejõuetu. Samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Kohus, hinnates asjas kogutud teavet, on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 13 657,11 euro ulatuses, millised on muutunud sissenõutavaks. Arvestades võlgniku sissetulekuid ja kohustusi, on ilmne, et tal puuduvad piisavad vahendid igapäevaste kulutuste ja kohustuste tasumiseks. Seega on võlgnik maksejõuetu ja seda püsivalt (kohustused õletavas vara vähemalt 13 297,13 euro võrra). Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et J. L. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on enda nimele võetud kohustuste, sh teiste isikute kohustusi, mida ta ei ole võimeline oma sissetulekute juures tagasi maksma.
2. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. 4
3. Pankrotihaldur Kersti Kägi on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks J. L. pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Kersti Kägi on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni

§ 46lg 1 esimese lause kohaselt.

1. Kohus kuulutab võlgniku J. L. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Kersti Kägi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese koosoleku toimumise aja halduri ja võlgnikuga kooskõlastanud.
2. Kohtu hinnangul ei esine

§ 45

lg-s 3 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks.

§ 46

lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur Kersti Kägi. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku (

§ 46lg 1).

11.

§ 46

lg 3 kohaselt esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, aga hiljemalt 02.12.

2. Kohus selgitab võlgnikule järgmist: - Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

- Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). - Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

- Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). - Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Menetluskulud 14.

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 54

lg 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. 5 PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisik on välja toonud, et ülesannete täitmiseks on kulunud 11 tundi, mis arvestusega 176,90 eurot tund teeb koos käibemaksuga tasu suuruseks 1945,90 eurot. Kuna võlgnikul puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgniku väikest sissetulekut, taotleb usaldusisiku tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusisik palub tasuks määrata 1595 eurot, millele lisandub käibemaks 350,90 eurot, millest 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot hüvitada riigi vahendites ja 775 eurot millele lisandub käibemaks 170,50 eurot, kokku 945,50 eurot mõista välja võlgnikult. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt välja toodud toimingud ja nendele kulunud aeg on vajalik ning põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 145 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ Rödl & Partner Advokaadibüroo (registrikood 12398605) käibemaksukohustuslane (number EE101601230). Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ Rödl & Partner Advokaadibüroo on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti (KMS § 15 lg 1). Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku poolt taotletavat tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse osaliselt usaldusisikule tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 755 eurot (lisandub käibemaks 170,50 eurot) tuleb välja mõista võlgniku pankrotivara arvelt ning

§ 54

lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Rödl & Partner Advokaadibüroo. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 20.12.2024 VEAPARANDUSMÄÄRUSE RESOLUTSIOON:

1. Parandada Pärnu Maakohtu 03.12.2024 määruse resolutsiooni punkti 3 esimese lause ekslik sõnastus „nimetada Kersti Kägi pankrotihalduriks Kersti Kägi“, asendades selle õige sõnastusega, s.o „nimetada J. L. pankrotihalduriks Kersti Kägi“ 6
2. Lugeda Pärnu Maakohtu 03.12.2024 määruse resolutsiooni punkt 3 esimene lause õigesti sõnastatuks järgmiselt: „Nimetada J. L. pankrotihalduriks Kersti Kägi“.
3. Edastada parandamise määrus kõigile isikutele, kellel toimetati kätte kohtumäärus. 7