KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.novembril 2024, Jõhvis Väärteoasja number 4-24-3685 (244024005081) Kohtunik Inna Kirsipuu (kirjalikus menetluses) Vä

§ 2172järgi määratud karistuse ja konfiskeerimise osas.

Mõista Priit Käenile

§ 2172

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistuseks 40 (nelikümmend) trahviühikut, s.o 160 (ükssada kuuskümmend) eurot. Rahatrahv 160 eurot tasuda 30 päeva Rahandusministeeriumi arvele: SEB Pank AS EE891010220034796011 Swedbank AS EE932200221023778606 Luminor Bank AS EE701700017001577198 LHV Pank EE777700771003813400 jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Kohutuslik viitenumber

1. Jätta juhikaardi konfiskeerimine kohaldamata. A. M. nimele väljastatud juhikaart nr XXX ( asub eeldatavalt Ida Prefektuuris) tagastada kotuotsuse teatavakstegemisest viivitamatult A. M. ik XXX. 1 / 11 Kotuotsuse ärakiri edastada A. M. e-postile XXX, (elukoht XXX) teadmiseks. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ja Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 06.12.
2. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 29.11.
3. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 31.12.2024) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseinik T. T. koostas 25.09.2024 väärteoprotokolli. Selles sedastatud väärteo kirjelduse kohaselt juhtis Priit Käen 25.09.2024 kell 19.21 Ida-Viru maakonnas Jõhvis Jaama tn .X juures mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ajavahemikul 25.09.2024 kell 08.08 kuni kell 19.21 kasutas sõidumeerikus teise isiku, A. M., isikustatud kaarti nr XXX. Väärtegu kvalifitseeriti

§ 2172järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulltalituse uurija Eduard Blaško koostas 25.10.2024 üldmenetluse otsuses on väärteokirjeldus identne väärteoprotokollis sedastatuga. Autoveoseaduse § 56 järgi kvalifitseeritava rikkumise osas väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Otsuse kohaselt on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud. Puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused. Menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Karistust kergendava asjaoluna on toodud välja süü tunnistamine teise isiku kaardi kasutamise osas. Raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 2172

alusel määras kohtuväline menetleja isikule karistuseks rahatrahvi 170 trahviühikut, s.o 680 eurot. Menetlusaluselt isikult ära võetud autojuhikaart tuleb konfiskeerida ja tagastada see pärast väärteootsuse jõustumist Transpordiametile. KAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 2 / 11 08.11.2024 registreeriti Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas Priit Käeni kaitsja kaebus Ida prefektuuri 25.10.2024 otsusele väärteoasjas nr

1. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Menetlusalune isik ei ole kogu otsusega nõus. Priit Käen ei ole ajavahemikul 25.09.2024 kell 08.08 kuni kell 19.21 mitte üheti mootorsõiduki sõidumeerikus tahtlikult teise isiku, A. M. isikustatud juhikaarti nr XXX kasutanud. Priit Käen ei ole tunnistanud süüd teise isiku juhikaardi kasutamises. 25.09.2024 hommikul sõitis Priit Käen oma kodu hoovist, Kooli tn 14, Jõhvi, seal seisnud bussiga Volkswahen Crafter, registreerimisemärk XXX, Jõhvi Põhikooli juurde (Hariduse 5, Jõhvi). Sealt alustas ta sõitu uuesti pärast kella 15.
2. Reeglina juhib seda bussi Priit Käen. Enne seda Priit Käen ega keegi teine isik nimetatud bussiga umbes nädala aega sõitnud. 25.09.2024 sõitu alustades näitas bussi sõidumeeriku signaaltuli juhikaardi olemasolu. Kuna menetlusalune isik unustas, et selle bussiga oli erandkorras nädal varem sõitnud A. M., arvas ta, et sõidumeerikus on tema, s.o Priit Käeni juhikaart. 25.09.2024 kell 19.21 politsei poolt kontrollides selgus, et A. M. oli oma juhikaardi bussi sõidumeerikusse unustanud. Priit Käenile meenus siis, et tema juhikaart jäi teie tema kasutuses oleva bussi sõidumeerikusse. Eksimusest aru saades helistas Priit Käen elukaaslasele oa palus teisest bussist tema juhikaart kohale tuua. Politsei kontrollis kohapeal tahhograafi aruannetest nii A. M. kui Priit Käeni juhikaardi kasutamise aegu ning selgus, et ka juhul kui üks isik oleks kasutanud mõlemat juhikaarti, ei oleks autojuhi töö- ja puhkeaja reegleid rikutud. Mõlemat kaarti ei oldud nädal aega enne 25.09.2024 kasutatud. Vaatamata sellele, et Priit Käen ei kasutanud teise isiku juhikaarti tahtlikult ning tegemist oli inimliku eksimusega, koostas politsei väärteoprotokolli. Kaebuses tuuakse välja, viitega

§ 217

2 kehtestamise eelnõu seletuskirjas selgitatule, et sõidumeeriku kasutamise regulatsiooni eesmärgiks on vältida autojuhi töö- ja puhkeaja reeglite rikkumist, teha kindlaks kas ja kui palju on konkreetne juht kasutanud sõidu- ja puhkeaegu, et saada ülevaade juhi väsimusest. Vaidlusalusel juhul kasutas menetlusalune isik teise isiku juhikaarti eksimuse tõttu. Tema eesmärgiks ei olnud hoiduda kõrvale kohustusest nõuetekohaselt andmeid salvestada ja neid esitada. Isik juhtis mootorsõidukit teadmisega, et selle sõidumeerikus on tema enda kaart. Politsei kontrollis mõlema juhikaardi kasutamise aegu ega tuvastanud töö- ja puhkeaja rikkumisi. Samuti ei tuvastatud Priit Käeni väsimust ega reaktsioonikiiruse- ja tähelepanu langust. Seega oli politseil võimalus teostada järelevalvet konkreetse juhi sõidu- ja puhkeaja kasutamise üle ja saada ülevaade juhi väsimusest. Seega ei hoidnud Priit Käen kõrvale sõidu- ja puhkeaja andmete salvestamisest ega kontrollijale esitamisest. A. M. juhikaardi avastamine oli menetlusalusele isikule üllatus ning ta oli väärteoprotokolli koostamise hetkel nõus, et tema juhitud mootorsõidukis oli teise isiku juhikaart, kuid ta ei tunnistanud end süüdi teise isiku juhikaardi kasutamises. Seega võiks menetlusalusele isikule ette heita juhikaardi kasutamise nõuete rikkumist, kuid mitte tahtlikult teise isiku juhikaardi kasutamist ehk

§ 2172sätestatud väärteo toimepanemist.

Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks konfiskeerimisotsuse seaduslik alus. VTMS § 67 lg 4 sätestab, et kui konfiskeerimise otsustamine on kohtuvälise menetleja pädevuses ja väärteoasjas on ära võetud väärteo toimepanemise vahetu objekt, mille seaduslikku valdajat ei ole suudetud tuvastada, võib kohtuväline menetleja konfiskeerimise otsustada väärteomenetluse käigus oma määrusega. Käesoleval juhul on juhikaardi seaduslik valdaja A. M. politseile teada. 3 / 11 Kaebuse esitaja palub tühistada kohtuvälise menetleja 25.10.2024 otsus väärteoasjas nr 244024005081 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p alusel, kuna teos puuduvad

§ 217

² sätestatud väärteo tunnused ning tühistada juhikaardi nr XXX, konfiskeerimise otsus ja tagastada see selle seaduslikule valdajale A. M.ile. 13.11.2024 teatas menetlusaluse isiku kaitsja, et menetlusalune isik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja esitab kirjaliku seisukoha väärteoasjas nr 2440,24,005081 menetlusaluse isiku poolt kaebuses nimetatud asjaolude suhtes ning nõustub väärteoasja kohtuliku läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Patrullpolitseinik T.T.`i poolt koostatud väärteoprotokollist nähtub, et 25.09.2024 19:21 aadressil Jaama tn X, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond juhtis Priit Käen mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ajavahemikul 25.09.2024 kell 08:08 kuni kell 19:21 kasutas sõidumeerikus teise isiku, A. M. isikustatud kaarti nr XXX. Samuti teostas tasulist reisijatevedu autoga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, kuid puudus nõutav ühenduse tegevusloa ärakiri. Antud teod on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 217'2 ja Autoveoseaduse § 56 järgi. Autoveoseaduse § 56 osas menetleia lõpetas menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Muus osas on kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü

§ 217

´2 õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud on määratud karistuse suurus. Teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isik on teo toimepanemises süüdi. Kaebuses on viidatud asjaolule, et menetlusalune isik peatati hetkel kui sõidumeerikus oli teise isiku isikustatud juhikaart, kuid isik ei tunnista oma süüd selle kaardi tahtlikus kasutamises. Samuti on kaebuses viidatud sellele, et menetleia oma otsusega konfiskeeris A. M. autojuhikaardi, mis tuleb peale otsuse jõustumist tagastada transpordiametile. Konfiskeerimise otsuse osas on menetleia seisukohal, et see on seaduslik ning põhiendatud. Autojuhikaarti mida kasutab teine isik ei saa tagastada kaardi omanikule, vaid see tagastatakse autojuhikaardi väljastavale asutusele. Tulenevalt Liiklusseaduse § 135 lg 2 - Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule tunnistatakse juhikaart kehtetuks, kui seda kasutab isik, kellele see ei kuulu. Seega, kuna oli tuvastatud ilmselge juhikaardi kasutamine isiku poolt kellele see ei kuulu, muutus antud juhikaart kehtetuks ja seetõttu ei tagastata seda ka selle omanikule. Kohtuväline menetleia konfiskeeris antud juhikaardi ning tagastab selle Transpordiametile. Menetleia on seisukohal, et kuna kaart muutus kehtetuks ei saaks seda isik ka enam kasutada ning menetleia ei ole rikkunud isiku õigusi. A. M. tulenevalt Liiklusseaduse § 136 lg 2 p1 ja p 2 kohaselt olles digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juht: peab hoidma kaarti viisil, mis välistab kaardi sattumise teise isiku kätte ning ei tohi anda oma kaarti kasutamiseks teisele isikule ja peab tagama andmete tegelikkusele vastavuse. Seega on kaardi omanik samuti osaliselt süüdi selles, et ta jättis oma juhikaardi sõidukisse ning ei taganud selle, et tema juhikaart ei satuks teise isiku kasutusse. Mis puudutab Priit Käeni poolt toimepandud tegu siis on menetleia jätkuvalt seisukohal, et isik on talle süüks pandud teo toimepanemises süüdi. Tulenevalt Karistusseadustiku § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kaitsja ise ka omapoolses kaebuses viitab sellele, et Priit Käen juhtis sõidukit milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ja sõiduki peatamise ning kontrollimise ajal oli sõidumeerikus teise isiku juhikaart. Jääb arusaamatuks, et millistel põhjustel on kaitsja asunud seisukohale, et Priit Käen pole talle süüks pandud teos süüdi? Liiklusseadus § 217´2 räägib selgelt ja üheselt mõistetavale, et - teise isiku juhikaardi kasutamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kaebuse punktis 4.2 on väljavõte seletuskirjast, mille põhiliseks eesmärgiks on kirjeldada see asjaolu, et miks antud sanktsioon peab olema 300 trahviühikut ehk selle seletuskirjaga selgitatakse vastutuse ülemmäära. Mitte aga seda, 4 / 11 et võõra juhikaardi kasutamise tagajärjel peab tekkima väsimusseisund või miskit muud. Ning ka selles seletuskirjas on ära toodud asjaolu, et antud rikkumine on tõsine ja võrdväärne KarS § 279 tooduga ehk liiklusjärelevalve takistamisega. Priit Käen tulenevalt Liiklusseaduse § 131 lg 3 kohaselt, kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 16572014 artikkel 34 p 1 kohaselt - Juht kasutab salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Seega olles digitaalse sõidumeerikuga varustatud sõiduki juht oli Priit Käen´il teadmine ja kohustus sisestada sõidumeerikusse enda juhikaart. See asjaolu, et peale politsei poolt sõiduki peatamist ja esmast kontrolli helistas isik elukaaslasele kes tõi kohapeale isiku enda juhikaardi ja tänu sellele sai politseiametnik teostada kontrolli isiku töö- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamise osas ei muuda see Priit Käen´u poolt toimepandud tegu vähetähtsaks või olematuks. Isikut karistati just teise isiku juhikaardi kasutamise eest mitte aga selle eest, et see tegu tõi kaasa ka tagajärje ehk väsimusseisundi või muud töö ja puhkeaja rikkumised. Samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 32 lg 3 kohaselt: Salvestuslehele kantud andmete või sõidumeerikule või juhikaardile salvestatud andmete või sõidumeerikust välja trükitud andmete võltsimine, varjamine, esitamise takistamine või hävitamine on keelatud. Ka selle määruse punktis on ära toodud asjaolu, et juhikaardile salvestatud andmete võltsimine või varjamine on keelatud. Seega kuna Priit Käen ei salvestanud kogu päeva vältel oma juhikaardile andmeid siis seega ta varjas oma tegelikke andmeid oma töö – ja puhkeaja kohta. See asjaolu, et tagajärg (väsimusseisund) kui selline ei saabunud ei tee see antud rikkumist olematuks. Politseiametnikul on õigus kontrollida juhi töö- ja puhkeaja andmeid tagasiulatuvalt kuni 28 päeva. Ja kuna isik ei salvestanud terve päeva vältel oma juhikaardile andmeid ei ole võimalik ka järgmisel ametnikul võimalik kontrollida tõeseid töö- ja puhkeaja andmeid, kuna juhikaardile salvestus tegelikku sõiduaja asemel hoopiski puhkeaeg. Kaebuses on kaitsja samuti viidanud asjaolule, et justkui vastutab isik ainult meeriku nõuete rikkumise eest (

§ 217lg 1 tähenduses), mitte aga võõra juhikaardi kasutamise eest.

Menetleja on seisukohal, et see ei ole kohane ja seda ei ole otstarbekas arutada kuna Liiklusseaduses on eraldi rikkumise kvalifikatsioon sellise teo eest ette nähtud ( § 217´2 ) ja isikut ei saa karistada muu rikkumise eest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 27 kohaselt: Juhikaart on isiklik dokument. Ning juhil ei tohi olla rohkem kui üks kehtiv juhikaart ning ta tohib seda kasutada ainult oma isikliku juhikaardina. Juht ei tohi kasutada defektset ega aegunud juhikaarti. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta. Samuti kaebusest lähtuvalt isik ei tunnista oma süüd ega kahetse tehtut. Menetleia oli otsuse koostamisel seisukohal, et isik tunnistas süüd võõra juhikaardi kasutamise osas, kuid kaebusest lähtuvalt isik süüd ei tunnista. Seega on menetleja veelgi enam kindel, et isikule määratud karistus vastab isiku süü suurusele ja on kooskõlas karistuse määramise eesmärgiga. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palume kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 5 / 11 Kohus analüüsib esitatud tõendeid ja tuvastab faktilised asjaolud, seejärel annab kohus faktiliste asjaolude kogumile õigusliku hinnangu. Isikule on esitatud konkreetne ja selgesõnaline süüdistus, et 25.09.2024 väärteoprotokollis näidatud ajal kohas ja asjaoludel, olles kohustatud kasutama sõidumeerikut kasutas ta sõidul teise isiku, nimelt A. M., juhikaarti. Kõigepealt, tuleb kontrollida, kas menetlusalune isik pidi kasutama sõidumeerikut. Kui vastus eitav, langeb süüdistus ära, sest juhikaarti kasutatakse sõidumeerikus. Sõdi- ja puhkeaja kestust ja sellega seonduvat reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 561/2006. Sellele osutab ka

§ 130

lg 1, mille kohaselt puudutab see määrus sõitjate vedu teostavaid sõidukeid, milles on üle 9 istekohta ( juht kaasa arvates). Määruse 561/2006 art 2 sätestab: 1.Käesolevat määrust kohaldatakse autoveo korral, mille puhul on tegemist: b)reisijateveoks kasutatavate sõidukitega, mis on ehitatud või alaliselt ümberkohandatud rohkem kui üheksa inimese veoks, juht kaasa arvatud, ning on selleks otstarbeks ette nähtud. Sama määruse art 3: Käesolevat määrust ei kohaldata vedude korral, mille puhul on tegemist:

1. a)sõidukitega, mida kasutatakse regulaarseks reisijateveoks, kui liini pikkus ei ületa 50 km; Seega algul kohus kontrollib, kas sõidukis on üle 9 istekohta juht kaasa arvates ja kas sõidukit kasutatakse regulaarselt reisijateveoks ja liini pikkus on üle 50 km. Ülekuulamisel selgitas menetlusalune isik, et 25.09.2024 kasutas ta VW bussi. Sõidutades KohtlaJärve-Jõhvi-Sillamäe korvpalli poisse, nende vanemaid ja spordiklubi abilisi, samuti arste NarvaJõesuust nende õppepäeval. Istekohtade osas ei ole isik segitanud. Igal juhul ei ole tegemist sõidukiga, mida kasutatakse liinil regulaarselt ja liini pikkus ei ületaks 50 km. Seega art 3 kehtestatud erand ei ole kohaldatav. Tunnistaja H. ütlustest nähtub, et juht on selgitanud, et ta teostab tasuta vedu, reisijad on tema enda spordiklubi lapsed, nende vanemad, ja reis pidi olema läbi Voka, Toila, Sillamäe, KohtlaJärve Ahtme linnaosa ja lõpp on Jõhvis. Sõidukis viibisid ka mõned isikud, kolm naisterahvast, kes tunnistasid, et nad on arstid, kes käisid Narva-Jõesuus seminaril ja transporti tellis haigla ise. Tunnistaja kinnitab, et sõidukis oli reisijaid, samas ei ole näidatud kui palju ja palju on istekohti sõidukis. Need ütlused ühtivad menetlusaluse isiku enda ütlustega, samuti ka kaebuses kirjeldatud asjaoludega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 selle lisa 5 kohaselt: 1.SÕIDUKITE JAOTUS KATEGOORIATESSE JA KLASSIDESSE A. Sõidukid jaotatakse kategooriatesse järgmiselt: 1. M kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid:
2. a)M1 kategooria (sõiduauto) on sõiduk, millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta;
3. b)M2 kategooria (buss) on sõiduk, millel lisaks juhiistmele on rohkem kui kaheksa istekohta ja mille täismass ei ületa 5 t; Väärteoprotokollis on märgitud, et VW Crafter BKG334 kategooria on M2. See asjaolu vaidlustatud ei ole. Transpordiameti andmed sõiduki kohta materjalides puuduvad. Kohus rahuldub sellega, et nimetatud sõiduk vastab M2 kategooriale. 6 / 11 Seega nimetatud sõidukis on kui kaasa arvata juht rohkem kui 9 istekohta. Järelikult kohaldub sõidukile ja selleg teostatavatele edidele Euroopa määrus 561/2006. Selle märuse art 1 sätestab: Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad kauba- ja reisijateveoga hõivatud sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta, et ühtlustada konkurentsitingimusi sisetranspordi liikide, eriti autoveosektori osas ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust. Lisaks sellele on käesoleva määruse eesmärgiks aidata kaasa järelevalve ja haldussunni praktika parandamisele liikmesriikides, samuti töökorralduse parandamisele autoveosektoris. Määruse art 10 sätestab, et veoettevõtjad tagavad sõidumeerikute kasutamist selliselt, et oleks võimaldatud järelevalve teostamine Määruse art 4 punkt p: veoettevõtja – iga füüsiline isik, iga juriidiline isik, iga tulunduslik või mittetulunduslik ühendus või isikute rühm, mis ei ole juriidiline isik, samuti iga iseseisva õigusvõimega ametiasutus või iseseisva õigusvõimega asutuse alluvuses olev ametiasutus, mis tegeleb autovedudega kas rendi või tasu eest või omal kulul. Kokku võttes märgib kohus, et Priit Käeni puhul on tegemist veoettevõtjaga, kes tegeleb autovedudega ( autovedu – reisijate- või kaubaveoks kasutatava mis tahes koormaga või koormata sõiduki teekond täielikult või osaliselt üldkasutataval maanteel art 4 punkt a; ja vahet pole kas see on tasuline või oma kulul – 561/2006 art 4), veo teostamisel kasutas ta M2 kategooria sõidukit, millele laieneb sõidumeeriku kasutamise kohustus ja määrus 561/2006. Euroopa määruse 165/2014 art 2 punkt f: „juhikaart” – liikmesriigi ametiasutuste poolt konkreetsele juhile väljastatud sõidumeerikukaart, mille abil on võimalik juhti tuvastada ja mis võimaldab juhi tegevuse andmete salvestamist. Määruse 165/2014 art 27 sätestab: 1. Juhikaart on isiklik dokument. 2. Juhil ei tohi olla rohkem kui üks kehtiv juhikaart ning ta tohib seda kasutada ainult oma isikliku juhikaardina. Määruse 165/2014 art 32 sätestab: 1.Veoettevõtjad ja juhid tagavad digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase toimimise ning nõuetekohase kasutamise. Määruse 165/2014 art 34: 1. Juht kasutab salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab.

§ 131

lg 3 sätestab: Kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Määruse 165/2014 näidatud regulatsioonist tuleneb autojuhi ühiseltmõistetav kohustus kasutada sõidumeerikus ainult oma isiklik kaart, tagades selle nõuetekohast toimimist. Kusjuures art 34 rõhutab, et kohustus kasutada isiklikku kaarti tekib alati hetkest kui isik sõiduki üle võtab. Järelikult lasub juhile kohustus enne sõidu alustamist veenduda ka selles, et tal on isiklik juhikaart, ta kasutab seda sõidumeerikus ja kaart toimib nõuetekohaselt. Kasutades teise isiku juhikaardi, rikub juht

§ 131lg 3, määruse 165/2014 art 27, 32 ja 34.

7 / 11 Kohus arvates, menetlusaluse isiku ja tunnistaja H. ütluste ning tahhomeetri väljatrükiga on tuvastatud, et Priit Käen juhis 25.09.2024 kell 19.21 Ida-Viru maakonnas Jõhvis Jaama tn X juures mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ajavahemikul 25.09.2024 kell 08.08 kuni kell 19.21 kasutas sõidumeerikus teise isiku, A. M., isikustatud kaarti nr XXX, rikkudes sellega

§ 131lg 3, Euroopa määruse 165/2014 art 27, 32 ja 34.

Kohtu arvates ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja otsuses väljendatud seisukohaga, et tegemist on tahtliku süüteoga. KarS § 16 lg 4 kohaselt, paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Menetlusalune isik andis ütlusi, et reeglina on tema kes kasutab seda bussi sõitmisel. Alustades sõitu 25.09.2024 unustas ta, et mõni aeg tagasi oli buss kasutuses teisel isikul ja teise isiku kaart ilmselt jäigi pesasse. Menetlusaluse isiku kaart oli välja võetud tegelikult. Sellised ütlused olid antud kohtuvälises menetluses ja samadele asjaoludele tuginetakse ka kaebuses. Need ütlused ei ole millegagi ümber lükatud. Kohus leiab, et isiku ütlused on usaldusväärsed, sest eluliselt ei ole selline situatsioon välistatud. Kohu arvates on eluliselt tõenäoline, et autojuht eksib tööpäeva algul, eeldades, et sõidumeerikus on tema isiklik juhukaart, kuna reeglina kasutabki bussi just tema. Kohus on kontrollinud, ükski õigusnorm ei eelda, et juht on kohustatud tööpäeva lõpus juhikaarti pesast välja võtma ( määrus 165/2014 art 34). Juhile on keelatud kaart välja võtta enne tööpäeva lõppu, art 34 lg

1. Kui juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu seda kasutada, tuleb näidata ajavahemikud kas muu töö, valmisoleku aeg või puhkus-vaheaeg, art 34 lg
2. Art 34 lg 4 näe ette, et kui sõidukit kasutab mitu juhti, tagab igaüks, et juhukaart sisestatakse õigesse avasse. Seega, juht võib jätta juhikaart sõudmeeriku avasse pärast tööpäeva lõppu. Sellises valguses on kohtu arvates eluliselt arusaadavad isiku selgitused, et tema juhikaart jäigi ilmselt teisse bussi ja A. M. juhikaart jäi bussi, mida kasutas menetlusalune isik 25.09.
3. Vaidlust ei ole, et määruse 165/2014 art 27, 32 ja 34 panevad juhile kohustuse kasutada juhikaarti kui isiklikku dokumenti nõuetekohaselt ja seda igal korral kui ta sõiduki üle võtab, teisesõnu kui isik alustab sõitu sõidukiga. KarS § 15 lg 3 alusel väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Ei ole õige kaebuses väljendatud seisukoht, et kuna isik ei kasutanud teise isiku juhkaarti tahtlikult, vaid ekslikult arvas, et sõidumeerikus on tema isiklik juhukaart, siis võib rääkida juhukaardi kasutamise nõuete rikkumisest, mitte aga tahtlikust teise isiku juhukaardi kasutamisest ehk

§ 217-2 järgi kvalifitseeritavast väärteost.

Kohus selgitab, et

§ 217

-2 järgi ettenähtud väärteokoosseisu puhul ei ole nõutav, et tegu oleks toime pandud tahtlusega. Väärteokoosseisu jaatamiseks piisab, kui tegu on toime pandud ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 3 näeb ette, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda ette nägema. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani teo toime ettevaatamatult hooletusest. Alustades 25.09.2024 sõitu, ei teadnud ta, et sõidumeerikus on teise isiku juhikaart, kuid olles rohkem tähelepanelik ja kohusetundlik, oleks pidanud situatsiooni endale selgeks tegema ja veenduma, kas sõidumeerikus on tema isiklik kaart, kuna menetlusalusele isikule oli ju teada, et teine isik omab õigust ja saab ka kasutada sõidukit ja ka temal on isiklik juhikaart, ja ta võib kasutada ja kasutaski teist sõidukit oma isikliku juhukaardiga. Kohus leiab, et isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 217-2 järgi.

KONFISKEERIMINE 8 / 11 Kohtuvälise menetleja otsusega on kohaldatud mteise isiku A. M. juhikaardi konfiskeerimine. Kohuvälise menetleja otsus ei sisalda konfiskeerimisotsuse põhjendusi ega viidet õiguslikule alusele, millel oleks konfiskeerimine võimalik. Märgitud on, et äravõetud juhikaart tuleb konfiskeerida ja peale väärteootsuse jõustumist tagastada Transpordiametile. Väärteoptotokollist nähtub, et võetud ära juhikaart A. M. nimele nr XXX, mis kuulub tagastamisele Transpordiametile, õiguslik alus ei ole näidatud. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht konfiskeerimise seaduslikkusest ja põhjendatusest on meelevalde. Seisukohalt nähtub, et kohtuvälisel menetlejal on süüteomenetluses kohaldatavast konfiskeerimisest on täiesti vale arusaam. Õige küll on kohtuvälise menetleja tähelepanek, et

§ 135

näeb ette isikliu juhikaardi kehtetuks tunnistamist, kui seda kasutab teine isik. Kohus selgitab kohtuvälisele menetlejale, et kehtetuks tunnistamise menetluse viib läbi Transpordiamet ise ja tegemist ei ole süüteomenetluses kohatatava konfiskeerimisega. Menetlusalune isik Priit Käen andis 25.09.2024 ütlusi, et tõepoolest oli sõidumeerikus A. M. juhukaart, kuna 2 päeva enne sõitis A. M. selle sõidukiga. Menetlusalune isik tunnistas, et alustades sõitu ei kontrollinud ta kaarti, tema enda kaart jäi aga teisse bussi. A. M. kaart konfiskeeriti. A. M. 25.09.2025 sõidukit ei kasutanud. Sisuliselt sama asjaolud on toodud ka kaitsja esitatud kaebuses. Tunnistaja I. H. ülekuulamisprotokollist nähtub, et kl 19.21 25.09.2024 oli peatatud VW buss eesmärgiga kontrollida tää- ja puhkeaja reeglite järgimist. Juht Priit Käen, kellelt paluti sõidumeeriku andmeid. Andmed näitasid, et sõidumeerikus on A. M. juhikaart. Selle peale isik selgitas, et ilmselt võttis teise bussi ja unustas kaarti vahetada, kuid isik ei olnud versioonis kindel. Tahhografi anmetest nähtub, et tõepoolest sõiduki BKG 334 sõidumeerikus oli 25.09.2025 A. M. juhikaart ja see oli kasutusel väärteoprotokollis näidatud ajal. See asjaolu ei ole vaildustatud. Menetlusalune isik kinnitab ütlustes, et just tema sõitis selle sõidukiga 25.09.2024 ja kasutas sõidumeerikut. Seega on tõsikindlalt tuvastatud, et menetlusalune isik kasutaski teise isiku juhikaarti 25.09.2024 . Käesolevas väärteomenetluses ei ole juhikaart asitõendina kaasatud ega talle kohaldatud KarS-u 9. jao asitõendeid puudutav regulatsioon. Väärteomaterjalidest ei nähtu ka sedagi, et juhikaart oleks hoiule võetud KrMS § 125 kohaselt, ega selge, kus ta hetkel üldse asub. Kohus selgitab kohtuvälisele menetlejale, et konfiskeerimine süüteomenetluses on KarS-u 7. jaos ettenähtud üks süüteomenetluse mõjutusvahenditest ( § 83-85) ning vara, objektide dokumentide asitõendina käitlemisel ja konfiskeerimisel tuleb lähtuda seadusest, mitte menetleja suvalistest kaalutlustest. Ka

§ 217-2 ei näe ette nimetatud väärteo toimepanemise puhul juhikaardi konfiskeerimist.

Samuti

-se

1. peatükk, mis reguleerib juhi puhke- ja tööaega, ei näe ette mis tahes konfiskeerimise kohaldamist. Euroopa määruse 165/2014
2. ja
3. peatükid, mis reguleerivad juhukaardi ja seadme kasutamise küsimusi, ei näe ette eraldi võimaliku sanktsioonina juhikaardi konfiskeerimist. Konkreetselt puhkudeks, kui isik kasutab teise isiku juhikaarti, on liiklusseadusega ettenähtud norm - § 135 juhikaardi kehtetuks tunnistamine: „…

§ 217

-2 näeb ette karistusena kas rahatrahv kuni 300 ühikut ehk summas 1200 eurot või arest. Karistuse keskmine määr on 150 ühikut summas 600 eurot. Isik on karistatud rahatrahviga 170 ühikut summas 680 eurot ehk keskmisest määrast suuremal määral. Kohus leiab, et kergendavaks asjaoluks on isiku kahetsus ja oma rikkumise tunnistamine. Isik tunnistas rikkumist juba kohtueelsel uurimisel. Kuigi kaebuses väidetakse, et isik ei tunnista süüd tahtlikus rikkumises, nähtub kaebuses sisust, et selle väitega püütakse vaidlustada just teo tahtlikkust, mitte aga rikkumist kui sellist ( ja kaebuse argumentre tahtluse puudumise osas pidas kohus põhjendatuks). Faktidele, mis on süüdistuse aluseks, isik ei vaidle. Isiku ütustest ja kaebuse sisust nähtub selgelt, et isiku suhtumine teosse on taunitav, et juhikaardi kasutamise reegleid tuleb järgida ja kaarti kasutada nõuetekohaselt. Kohus leiab, et isiku süü suurus väärteos on alla keskmise. Tegemist on ühel tööpäeval toimepandud rikkumisega, isik kasutas teise isiku kaarti 12 tunni kestel, mille sisse jäävad nii auto juhtimine kui ka pausid. Kui isik oleks kasutanud teise isiku juhikaardi näiteks nädala kestel, oleks tema süü oluliselt suurem. Kohus arvestab, et isik pane teo toime ettevaatamatusest. Tahtliku rikkumise puhul oleks tema süü suurem. 10 / 11 Kohus arvestab väärteo toimepanija isikut. P. Käen ei ole varasemalt karistatud, vähemalt sellised andmeid ei ole väärteotoimikus kohtule esitatud. Isikul on töökoht spordiklubis. Arvestades, et tegemist on esimese ettevaatamatusest toimepandud rikkumisega, võib järeldada, et see on isiku elus üksikrikkumine, mille kordumise risk on suhteliselt madal. Ei ole ühtki alust väita, et isiku liikluskultuur, töö- ja puhkeaja reeglite järgimine vajaks jõulisemat korrigeerimist suurema rahalist laadi karistuse kaudu. Võttes arvesse kergendavat asjaolu ( rikkumise tunnistamine ja kahetsus), süü suurust ( alla keskmise) ja isikut ( varasemalt karistamata isik), tuleb karistada sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral. Kohtuvälise menetleja poolt määratud keskmisest määrast suuremal määral trahv 170 ühikut summas 680 eurot ei ole millegagi põhjendatud ja on karistamise kohtupraktikaga ilmses vastuolus. Arvestades süü suurust, isikut kirjeldavaid asjaolusid, peab kohus põhjendatuks, et esimese ettevaatamatuusest toimepandud rikkumise eest tueb karistada isikut rahatrahviga 40 trahviühikut summas 160 eurot. Kohus leiab, et selline rahatrahv vastab süü suurusele ning mõjutab isikut piisavalt, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest KOHTU MEETMED Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 25.10.2024 otsus väärteoasjas nr 244024005081 tuleb tühistada osaliselt,

§ 2172

järgi määratud karistuse ja konfiskeerimise osas ning menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldada osaliselt. Teha selles osas uus otsus, millega mõista Priit Käenile karistuseks

§ 217

-2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahv 40 trahviühikut summas 160 eurot. Juhukaardi konfiskeerimine jätta kohaldamata ja A. M. (M.) isiklik juhikaart nr XXX tagastada A. M. viivitamatult alates kohtuotsuse teatavakstegemisest. Muus osas jäetakse otsus mutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 11 / 11