KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-17-19444 Kohtuas
§ 175lg 1 vastu.
Samuti on see vastuolus Riigikohtu 21.06.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-17-13164 esitatud seisukohaga, mille järgi ei ole üldjuhul põhjendatud lähtuda kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgsest tunnitasude kaalutud keskmisest suurusest. Maakohus on tervikuna lähtunud nn kaalutud keskmisest. Kuivõrd nn kaalutud keskmisel põhinev arvestus on vastuolus menetlusseaduses sätestatuga ja mitmedki maakohtu poolt vähendatud kulud on olnud erineva tunnihinnaga, siis on maakohtu poolt määruse resolutsioonis välja mõistetud summa igal juhul ebaõige. Menetluse edasine käik 6. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. 9.
§ 175
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Kõrgema astme kohus sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ega esindaja tasumäära hindamisel kaalumispiire ületanud. 9.1. Ringkonnakohus märgib, et hagejale on tsiviilasja menetluses osutanud õigusteenuseid kaks lepingulist esindajat.
§ 175
lg 3 järgi mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Maakohus on pidanud käesolevat tsiviilasja keskmiselt keerukaks, mistõttu ei ole käesolevas asjas mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamine põhjendatud. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et sellises olukorras tuleb hüvitamata jätta vaid kulud, mis lisandusid mitme lepingulise esindaja kasutamisest ning eelduslikult on selleks nt 6 täiendav ajakulu, mis läks teisel isikul asja materjalidega tutvumiseks või mitme lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungiks valmistumisel ja sellest osavõtmisel (
I komm
(2017), § 175, p 3.4.3.5.b). Kolleegiumi hinnangul on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel lähtunud sellest, milline on menetlustoimingu tegemiseks mõistlik ja vajalik ajakulu ühe esindaja kohta. 9.2. Kostja on määruskaebuses vaidlustanud hageja lepingulise esindaja kulu seonduvalt hagiavalduse koostamisega ning leiab, et menetlustoimingu põhjendatud ajakulu saab olla kuni 10 tundi. Hageja 20.09.2019 menetluskulude nimekirja järgi on hagejal perioodil 22.12.2017-29.12.2017 hagiavalduse koostamisega seotud menetlustoimingutele kulunud kokku 30 tundi ja 45 minutit. Maakohus on pidanud hagiavalduse koostamisega seonduvad toimingud põhjendatuks ja vajalikuks kuni 25 tunni ulatuses. Sealjuures on maakohus võtnud arvesse asja keerukust, hagiavalduse sisulise osa mahtu (8
- lk)ja sellele lisatud tõendite arvu (32 lisa). Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu poolt kindlaks määratud ajakulu täiendavalt vähendada. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et menetluskulu kindlaksmääramisel tuleks lähtuda arvestusest, et 1 lehekülje juriidilise teksti koostamisele kulub 1 tund. Lepingulise esindaja ajakulu hindamisel ei ole põhjendatud lähtuda üksnes menetlusdokumendi lehekülgede arvust ning sellist arvestust ei toeta ka seadus. Põhjendatud kulu suurus sõltub eelkõige dokumendi sisust ja selles väljendatud argumentide kvaliteedist ning asja üldisest mahust ja keerukusest. Samuti tuleb arvestada sellega, et hagiavalduse ettevalmistamise ajakulu ei sisaldada üksnes menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid asjaolude ja tõendite analüüsi ning komplekteerimist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti kliendiga nõupidamist ja asjaolude läbi arutamist. Kolleegiumi arvates ei saa maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu hagiavalduse sisu ja mahtu, sh sellega esitatud tõendite hulka arvestades pidada ülemäära suureks ega maakohut sellega seotud kulu kindlaksmääramisel kaalumispiire ületanuks. 9.3. Kostja on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulu seonduvalt hageja menetlustoimingutega perioodil 02.05.2019-27.05.2019, millele kulus kokku 14 tundi ja 49 minutit. 20.09.2019 menetluskulude nimekirjast ja tsiviilasja materjalidest nähtuvalt seonduvad sellel ajaperioodil tehtud hageja menetlustoimingud kostja 02.05.2019 esitatud seisukohale ja tõendile (Ü. Lainsalu eksperdiarvamus) arvamuse koostamisest. Hageja on selgitanud, et toimingud hõlmasid ka kostja esitatud ekspertiisiga tutvumist ja selles osas seisukoha ning vastuväidete kujundamist. Arvestades kostja 02.05.2019 seisukoha ja sellele lisatud tõendite ning hageja 27.09.2019 seisukoha ja selle lisade sisu ja mahtu, ei saa menetluskulude nimekirjas esitatud lepingulise esindaja ajakulu pidada selgelt ülemääraseks. Seega ei ole ringkonnakohtul alust selles osas maakohtu poolt kindlaksmääratud ajakulu vähendada. 9.4. Kostja on määruskaebuses leidnud, et hageja ajakulu seoses maakohtu otsuse läbitöötamisega ning apellatsioonkaebuse koostamisega saab lugeda põhjendatuks 6 tunni ulatuses. Vastavalt hageja 04.05.2020 menetluskulude nimekirjale on hagejal kulunud perioodil 09.10.2019-16.10.2019 Harju Maakohtu 09.10.2019 otsusega tutvumisele ning edasikaebamise perspektiivi analüüsile 2 tundi ja 5 minutit. Perioodil 05.11.2019-08.11.2019 on hagejal kulunud apellatsioonkaebuse koostamisega seotud toimingutele kokku 13 tundi. Maakohus on eelnimetatud ajakulu pidanud kogu ulatuses põhjendatuks. Võttes arvesse, et maakohtu otsusega tutvumise ajakulu sisaldab ka analüüsi edasikaebamise perspektiivile, võib ringkonnakohtu hinnangul sellist esindaja ajakulu pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning selles käsitletud küsimuste keerukust ei saa ringkonnakohtu hinnangul apellatsioonkaebuse koostamisega seonduvat ajakulu pidada 7 selgelt ülemääraseks. Sealjuures võtab ringkonnakohus arvesse, et kostja 04.05.2020 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjal apellatsioonkaebusega tutvumisele ning sellele vastuse koostamisele kulunud 9 tundi ja 45 minutit. Seega ei erine apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu olulisel määral ajakulust, mis kulul kostjal sellele vastamisele. Maakohus ei ole ringkonnakohtu arvates eksinud ka selles, kui luges TalRK 27.04.2020 määruse täitmisega seonduvad menetlustoimingud põhjendatuks 30 minuti ulatuses seoses menetluskulude nimekirja koostamisega. 9.5. Kostja on määruskaebuses vaidlustanud ka hageja ajakulu, mille maakohus pidas põhjendatuks seonduvalt kostja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega. Vastavalt hageja menetluskulude nimekirjale on hageja lepingulisel esindajal perioodil 12.01.2023-19.01.2023 kulunud apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kokku 17,74 tundi. Maakohus on asja keerukust ning vastuse sisulise osa mahtu (7
- lk)arvesse võttes leidnud, et vastuse koostamisele sai põhjendatult kuluda kokku kuni 10 tundi. Kostja hinnangul saab ajakulu olla põhjendatud kuni 6 tunni ulatuses. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetluskulu hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohtul ei ole alust ümber hinnata maakohtu põhjendatuks peetud hageja kulu õigusabile pelgalt seetõttu, et kostja arvates pidanuks menetlusdokumendi koostamiseks kuluma vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks (vt RKTKm 26.11.2011, 3-2-1-88-11, p 12). 10. Kostja on määruskaebuses leidnud, et maakohus on ebaõigesti lähtunud menetluskulude väljamõistmisel tervikuna tunnihinna kaalutud keskmisest, mistõttu on määruse resolutsioonis välja mõistetud summa ebaõige. 10.1. Riigikohus on selgitanud, et lepingulistel esindajatel võivad menetluses olla erinevad tunnitasu suurused. Samuti võib ühel lepingulisel esindajal erinevate toimingute tegemisel olla erinev tunnitasu suurus. Kohus peab hindama iga lepingulise esindaja iga tunnitasu suuruse põhjendatust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Kui esindatavale on osutatud õigusteenust erinevate tunnitasudega, siis tuleb menetluses välja selgitada, millised toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega (vt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p-d 10-11). 10.2. Hagejale on menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt osutatud tsiviilasjas õigusteenuseid erinevate tunnihindadega vahemikus 90-198 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus on hageja lepinguliste esindajate tunnitasude suuruste põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning leidnud, et need ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja ei ole hageja lepinguliste esindajate tunnitasude suurust vaidlustanud. Ringkonnakohtu hinnangul on ebaõige kostja määruskaebuse väide, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel lähtunud tervikuna tunnitasu kaalutud keskmisest. Ka hageja menetluskulude nimekirjades ei ole menetluskulude suuruse esitamisel lähtutud tunnitasude kaalutud keskmisest, vaid iga menetlustoimingu kulu on esitatud ja arvestatud osutatud tunnitasu hinnaga. Maakohtu määruse põhjendustes esitatud arvutuskäikudest nähtuvalt on maakohus menetluskulude vähendamisel võtnud arvesse menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingu tunnihinna suuruse. Maakohus on menetluskulude vähendamisel võtnud aluseks konkreetsel perioodil osutatud menetlustoimingu tunnihinna keskmise suuruse vaid nendel juhtudel, kui menetlustoimingut oli teostatud erinevate tunnihindadega. Ringkonnakohtu hinnangul on sellisel juhul põhjendatud ja vajaliku menetluskulu suuruse leidmisel keskmisest tunnihinnast 8 lähtumine põhjendatud. Praegusel juhul ei ole keskmisest tunnihinnast lähtumine viinud olukorrani, kus konkreetse toimingu eest kuuluks hüvitamisele suurem summa kui taotletud. 11. Ülaltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu määrust tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks või muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suurust, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. 12.
§ 178
lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 13.
§ 178
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 9