Obsah (4)

§ 534§ 659§ 543§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2024. a, Tallinn Kohtuasja number 2-24-12754 Kohtuasi Sihta

) § 534 lg 5 alusel. Kohus kohaldas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas isiku 4 päevaks kinnisesse asutusse. 3.

1. Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist. Maakohus leidis, et tuleb anda luba puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/ või ravimeetoditega ei nõustu.
2. Psühhiaatriakliiniku psühhiaater teavitas 26.08.2024 maakohut sellest, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Maakohtu 26.08.2024 määrus ja põhjendused
3. Maakohus pikendas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema 23.08.2024 kell 19.31 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Ühtlasi anti luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi loeti lõpetatuks 02.10.2024 kell 19.31 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Menetluskulud jäeti riigi kanda. 5.
4. Kohus asus seisukohale, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu nii iseennast kui ka ümbritsevaid isikuid. Kohus pikendas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas isiku 40 päevaks kinnisesse asutusse. 5.1.
5. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire bipolaarne meeleoluhäire, psühhootiliste sümptomitega mania (F31.2). Puudutatud isiku psüühiline seisund ei ole paranenud. Ravita jäämisel võib ta oma psüühilisest häirest lähtuva agressiivse ja ettearvamatu käitumise tõttu olla ohtlik nii iseendale kui ka teistele. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Käesolevat seisundit arvesse võttes vajab puudutatud isik hospitaliseerimist. Väljaspool haiglat ei ole tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Vabatahtliku ravi korral võib puudutatud isik vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole tema huvides. Kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud. Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit

§ 534lg 5 alusel.

5.

1. Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist. Maakohus leidis, et tuleb anda luba puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/ või ravimeetoditega ei nõustu. 4 2-24-12754 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
2. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud 25.08.2024 ja 26.08.2024 määrused tühistada ning vabastada puudutatud isik viivitamatult kinnisest asutusest. 6.
3. Täidetud pole kõik PsAS § 11 ettenähtud alused. Puudutatud isik möönab, et tal on bipolaarne häire, kuid hospitaliseerimisele eelnevalt polnud haigus ägenenud ja ta oli lihtsalt ülepinges. Tavapäraselt külastab ta dr. L, kes oli puhkusel ja teda asendas arst, kes polnud temaga varem kokku puutunud. Arsti vastuvõtule tuli kaasa ka naine, kes tahtis arstiga ise rääkida ja nii see saatekiri tehtigi. Ta kinnitab, et polnud mingil moel ohtlik endale või teistele ja on valmis jätkama ravi ambulatoorselt.
4. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Puudutatud isiku psüühiline seisund oli viimastel nädalatel järsult halvenenud. Lähedaste sõnul väljas olles alustas ta spontaanselt vestlusi võõrastega ja provotseeris konflikte. Puudutatud isik on väljendanud vastuseisu nii haiglaravile kui ka ravimitele, mistõttu ei oleks ambulatoorne ravi hetkel efektiivne. Haiglas viibimise ajal on puudutatud isik käitunud impulsiivselt ja ebaadekvaatselt. 09.09.2024 kell 00.12 muutus puudutatud isik sedavõrd rahutuks ja ähvardavaks, et ta tuli tagasi suunata akuutosakonda. Puudutatud isikul on diagnoositud bipolaarne meeleoluhäire psühhootiliste sümptomitega, mis on käesolevalt ägenenud. Täidetud on PsAS § 11 lg 1 sätestatu, mille kohaselt puudutatud isik määrati statsionaarsele ravile tema tahtest olenemata.
5. Maakohus küsis määruskaebusele Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti seisukohta. Amet tõi seisukohas välja, et puudutatud isiku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6. Maakohus kaebust Ringkonnakohtule. ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrused tuleb

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

11. Ringkonnakohus märgib, et kohus saab

§ 543

lg 3 alusel ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi, et avaldust ei saa uuesti lahendada (RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 19). Seega ei takista määruskaebuse lahendamist asjaolu, et tahtest olenematu psühhiaatriline ravi loeti lõpetatuks 02.10.2024 kell 19.31. 12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 13.

§ 534

lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.

§ 534

lg 5 esimese ja teise lause alusel esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. PsAS § 11 lg 1 kohaselt isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu 5 2-24-12754 psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

1. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1 tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Maakohus kuulas ära puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire ja ravita jäämisel võib ta olla ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele inimestele. Ringkonnakohus nõustub sellega. Kolleegiumil ei ole alust kahelda maakohtul tekkinud siseveendumuses puudutatud isiku ohtlikkuses, mille kohaselt on isiku ohtlikkus iseendale ja teistele lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Psühhiaatrite arvamusest ja avaldaja vastusest kaebusele nähtuvalt on puudutatud isikul psühhoosi ägenemise ajal kalduvus vägivallale ja teisi ohustavale käitumisele. Käesolevale hospitaliseerimisele eelnenult sõitis puudutatud isik autoga suurel kiirusel linnas sihitult ringi, millega ta võib ümbritsevad ohtu seada. Samuti alustas ta vestlusi võõrastega ja provotseeris konflikte ning oli lähedaste suhtes ettearvamatu ja agressiivse käitumisega, mistõttu lähedased tundsid ohtu oma elule. Varasemalt on ta ka jälitanud tema hinnangul liiklusreegleid rikkuvaid sõidukeid ja rünnanud nende juhte ning teinud avariid matkivaid manöövreid. Hospitaliseerimise järgselt on puudutatud isiku psüühikahäire ägenenud ja psühhiaatrite hinnangul võib ravita jätmisel tema psüühilisest häirest tulenev impulsiivne ja ettearvamatu käitumine olla ohtlik nii talle endale kui ka teistele. Ringkonnakohtu arvates saab puudutatud isiku sellisest ägedast haiguslikust seisundist ja käitumisest järeldada ohtlikkust teistele, arvestades ka tema varasemat käitumist.
2. Psüühikahäirest tulenevalt ei ole puudutatud isik võimeline enda tervislikku seisundit, ravivajadust ega käitumise tagajärgi adekvaatselt hindama. Psühhiaatrite hinnangul ei olnud puudutatud isiku seisundit hinnates tõenäoline paranemine 4 päeva jooksul, mistõttu esines vajadus puudutatud isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 40 päevaks. Kolleegium leiab, et kuna puudutatud isiku psühhiaatri 26.08.2024 hinnangust nähtuvalt ei olnud puudutatud isiku seisund muutunud, asus maakohus põhjendatult seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud.
3. Samuti nähtub puudutatud isiku raskest psüühikahäirest ja haiguskriitika puudumisest, et muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Puudutatud isik ei ole nõus haiglasse ravile jääma, kuna ta ei näe selleks põhjust. Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Raske psüühilise häirega isiku seisukoht ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut ega saa olla PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel ja ravivajaduse üle otsustamisel määravaks. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isiku käitumine mõjutatud tema psüühikahäirest ning oma seisundist lähtuvalt ei ole ta võimeline otsustama ravivajaduse üle. Psühhiaatrid on ka märkinud, et puudutatud isik on väljendanud vastuseisu nii haiglaravile kui ka ravimitele, mistõttu ei oleks ambulatoorne ravi hetkel efektiivne.
4. Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest ja tähtaja pikendamiseks. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu määrused muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 6 2-24-12754
5. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

19.

§ 543võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik 7