) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
lg 1 alusel välja mõista Aleksandr Azarevitšilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot ja riigi õigusabi tasu 329 (kolmsada kakskümmend üheksa) eurot 40 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1559 (üks tuhat viissada viiskümmend üheksa) eurot 40 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 95 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Aleksandr Azarevitšit süüdistatakse selles, et ta andis Valga linnas 14.01.2020 ajavahemikus kell 15.10-16.26 kriminaalmenetluses nr 1822100021 tunnistajana ütlusi, mis olid vastuolus 09.02.2022 Tartu Maakohtu Valga kohtumajas (asukoht Kesk 12, Valga) kriminaalmenetluses nr 1-21-5728 tunnistajana antud ütlustega, vaatamata sellele, et isikut oli eelnevalt hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest. 14.01.2020 toimus kriminaalmenetluses nr 1822100021 tunnistaja Aleksandr Azarevitši ülekuulamine Valga linnas, kus tal paluti selgitada asjaolusid, mis on seotud XXX 15.07.2019 koostatud hinnapakkumisega Otepää Vallavalitsusele (Otepää kultuurimaja pargis asuva kergliiklustee renoveerimine Otepää linnas). Ülekuulamisel andis Azarevitš järgneva tunnistuse: „Seda hinnapakkumist palus mul teha minu tuttav V.H. Ta ütles, et soovib osaleda ühel konkursil, mis on seotud ehitustöödega Otepääl ja palus, et ma teeks talle hinnapakkumise, mida ta saaks konkursil korraldajatele esitada. Ma isegi ei tea, mis töid seal reaalselt teha oli vaja. Ise ma pole objektil kohal käinud. Kõik hinnapakkumises olevad numbrid, ühikud ja lõpphind on mulle ette antud V.H poolt. Ta andis need mulle paberil üle ja palus, et ma „joonistaksin“ nende andmete põhjal talle seda hinnapakkumist“. Uurija küsimusele „Kas teil puudus reaalne kavatsus kõnealusel konkursil osaleda, mille kohta ette näidatud hinnapakkumine oli tehtud?“ vastas Azarevitš: „Jah puudus. Mul ei olnud kavatsust sellel konkursil osaleda ja ma ei soovinud neid ehitustöid teostada.“ Erinevate hindadega esitatud hinnapakkumiste kohta andis Azarevitš ülekuulamisel uurijale järgmise selgituse: „Juulis saadetud hinnapakkumine oli teise hinnaga - kokku 15092,16 eurot. Kuid hiljem palus V.H lõpphinda muuta, et pakkumine kallim oleks. Tegin seda tema palvel ja saatsingi lõpliku pakkumise 05.08.2019 aadressile kajar@otepaa.ee“ 09.02.2022 Tartu Maakohtu Valga kohtumajas (asukoht Kesk 12, Valga) toimunud kohtuistungil esitati Aleksandr Azarevitšile küsimus: „Kas XXX soovis sellel objektil töid tegema hakata“, millele Azarevitš vastas vastupidiselt eeluurimisel öeldule „jah“. /…/ V palus. Temal oli soov ja me koos töötasime“. /…/„Oleksime temaga (V.H ga) vormistanud töölepingu. Kui temal oleks olnud inimesi, siis tema teeks. Kui minul, siis töötaksime minu jõududega.“ Hinnapakkumise kohta esitatud küsimusele „On see teie koostatud akt“, vastas Azarevitš „jah“. Küsimusele „Miks te siis üldse teise hinnapakkumise koostasite“ vastas Azarevitš „nagu V 2 ütles, seal muutus maht ja muutusid tingimused.“, mis oli aga vastuolus ülekuulamisel antud tunnistusega, kus Azarevitš väitis, et hiljem palus V.H lõpphinda muuta, et pakkumine kallim oleks. Asjaolu, kas Aleksandr Azarevitšil oli XXX 15.07.2019 koostatud hinnapakkumisega tegelik kavatsus konkursil osaleda ja kergliiklustee renoveerimisel osaleda või mitte, oli kriminaalasjas nr 1-21-5728 tõendamiseseme seisukohalt olulise asjaoluga, sest kergliiklustee renoveerimisega tekitati Otepää vallale kahju summas 6385,92 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2023 otsusest asjas nr 1-21-5728 nähtub: „Nimelt leppisid K. T, K. L ja V. H kokku, et võtavad seoses kõnnitee renoveerimisega ilma aluseta ära mõni tuhat eurot valla raha: vald maksab kõnnitee renoveerimise eest mõni tuhat eurot rohkem kui see töö väärt on.“ ja „Lisaks sellele organiseeris V. H veel teisegi pakkumise: see pakkumine ei pidanud edukaks osutuma, vaid oli üksnes näiline, petmaks ära võimalikke kontrolöre ja jätmaks muljet, justkui oleks toiminud konkurents. Selle pakkumise palus V. H koostada oma tuttaval A. Azarevitšil xxx nimel, käskides märkida töö hinnaks 19 960,52 eurot (koos käibemaksuga) ja öeldes A. Azarevitšile, et xxx OÜ seda tööd niikuinii ei saa – töö peab saama keegi teine – ja pakkumisest on tarvis peagi loobuda. A. Azarevitš oli sellega nõus ja tegi nii, nagu V. H oli öelnud.“ Sellega pani Aleksandr Azarevitš toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kriminaalmenetluses tunnistajana teadvalt vale ütluste andmise, millega rikkus õigusemõistmise põhimõtteid. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 320 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Aleksandr Azarevitš 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 320 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2023 määrusest nr 113 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 820 eurot kuus.
lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Aleksandr Azarevitši kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 329,40 eurot. 3
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1559,40 eurot: sundraha 1230 eurot ja riigi õigusabi tasu 329,40 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olev asitõend DVD+R plaat, millel on Tartu Maakohtu kriminaalasja nr 121-5728 kohtuistungi (08.02.2022) helisalvestis tuleb
lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.