) redaktsiooni, mis kehtis
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 3.
lg 51 kohaselt, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 4. Vastavalt
lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos (p 1), võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (p 2). 5. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud
6. Kohus on R. P. taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud
§-s 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
7.
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. R. P. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 8. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.1
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik R. P. on kohustustest vabastamise menetluse vältel saanud sissetulekut XOÜ-lt. Töötasu on võlgnik saanud alammääras. Lisaks on võlgnik saanud Eesti Töötukassalt töövõimetoetust. Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku puudumine. Võlgnik on teinud enda võimetele vastavat tööd ning ta on kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel osalenud tööhõives. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
8.2
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma 3 kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus möönab, et võlgnik küll ei ole kohtule esitanud nõuetekohaseid aruandeid, kuid ta on esitanud teavet oma tööhõive ning ka kohustuste täitmise kohta. Võlgnik on esitanud arvelduskonto väljavõtted. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud
8.3
Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu ja töövõimetoetus.. Võlgnik on töötamisel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud menetluse kestel võlausaldajatele väljamakseid vähemalt 1230,64 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
8.4 Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
8.5
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 9. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.
näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ja leiab, et R. P. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 10.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi rohkem kui viie aasta jooksul täitnud nii nagu tema rahaline olukord on seda võimaldanud (võlgnik teinud kõik endast oleneva, et omada töökohta). Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. 11. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad
lg-tes 2 või 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et R. P. tuleb
Ka võlgnevus Holm Bankile on tasutud. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise 4 menetluse. Kuna kohus on otsustanud R. P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka R. P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.