Obsah (5)

§ 164§ 187§ 440§ 444§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Eve Grass Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2024, Haapsalu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-11002

§ 164lg 1).

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile 2-24-11002 kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18.07.2024 esitas M. K. hagi S. K. vastu elatise vähendamise nõudes. Hageja palub muuta Pärnu Maakohtu 29.09.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-26927 hagejalt kostja kasuks väljamõistetud igakuist elatise suurust summas 180 eurot ja vähendada seda 0,00 (null) euroni kuus alates hagi esitamisest kohtule, s.o. alates 18.07.2024 kuni kostja S. K. täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX. Hagiavaldusest nähtuvalt M. K. ja I. K. kooselust sündis XXX tütar S. K.. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 29.09.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-1426927 mõisteti hagejalt tütre S. K. kasuks välja elatis alates 19.08.2014 summas 180,00 eurot kuus. Poolte kooselu lõppes, kui laps oli 1 aastane, laps S. K. jäi elama ema juurde. 2,5 aastat tagasi avaldas S. K. soovi kolida isa juurde. Seega alates 2022 aastast elab laps S. K. isa M. K. juures, kes teda vahetult üleval peab,
2. Kostja esitas 23.09.2024 vastuse hagiavaldusele, milles märkis, et ta võtab hagi õigeks ning palub asi lahendada kirjalikus menetluses. Kostja leiab, et ta ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks, mistõttu tuleb hageja menetluskulud jätta hageja kanda.
3. 07.10.2024 esitas hageja enda seisukoha kostja vastuse osas ning kompromissi projekti. Hageja vastuse kohaselt hageja lepinguline esindaja on üritanud kostjaga kontakteeruda, pakkudes lõpetada käesolev menetlus kompromissi sõlmimisega. Kostja ei ole esindaja kirjale vastanud ning pole kompromissi allkirjastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, olles tutvunud toimiku materjalidega leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 4 lg 3 teise lause ja § 206 lg 1 esimese lause järgi on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kui kostja võtab hagi õigeks, siis juhindudes

§ 440

lg-st 1 teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse, välja arvatud juhul kui kohus ei ole õigeksvõtuga seotud (§ 440 lg 4). Õigeksvõtul põhineva otsusega tuleb hagi rahuldada (§ 440 lg 1). 6.

§ 440

lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. 7. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on 23.09.2024 esitatud kirjalikus vastuses hagile võtnud hagi esitatud nõude osas õigeks, siis kohus lahendab menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt elatise vähendamise nõude käesolevas tsiviilasjas õigeksvõtul põhineva otsusega.

§ 444

lg 3 sätestab, et hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus hageja nõude osas otsuse ilma põhjendava osata ja kohus rahuldab õigeksvõtul põhineva otsusega esitatud hagi kostja vastu elatise vähendamise nõudes. 2-24-11002 8.

§ 468

lg 1 p 1 ja 2 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ja tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 9. Alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab üldreeglina kumbki pool oma menetluskulud ise, seega jätab

164 lg 1 alusel kohus menetluskulud poolte endi kanda ning nende suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik