lg 2 järgi SILJA REILI, isikukood: 48305070407; elukoht: xxx, viibib vahi all Tallinna Vanglas (Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa); kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht: xxx. Kehtivaid kriminaalkaristusi 1: 16.08.2021. a Harju Maakohtu otsusega
MS § 238 lg 2 järgi mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 kuud 27 päeva vangistust.
lg-te 1, 3 kohaselt jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui S. Reili ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus 16.08.
2.
a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.
lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, s.o 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Ülejäänud karistust, s.o 1 aasta 9 kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta 2 (kahe) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p-des 1-6 nimetatud kontrollnõuded: 1) 2) 3) 4) 5) 6) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.
lg 2 p 2 alusel on Silja Reili kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
a karistusaja hulka ning lugeda Silja Reili poolt koheselt kandmisele kuuluva karistuse alguseks tema viimase kinnipidamise päev, s.o 19.11.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Silja Reililt mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 2/5 1-24-6995
lg 1 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 13.09.2024 kella 19.49 ajal Harjumaal Tallinnas xxx juures, xxx ja xxx vahel suunaga xxx poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (lõplik lugem 1,37 mg/1, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, mõõtetulemus 1,25 mg/l). Samuti tema juhtis tahtlikult uuesti, st korduvalt 19.11.2024 kella 21.34 ajal Tallinnas xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,31 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l mõõtetulemus 1,19 mg/ l). Sellise tegevusega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lõikes 3 nimetatud 3/5 1-24-6995 piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 р 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Silja Reili toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
KOKKULEPPE SISU Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Juhalo, süüdistatav Silja Reili ja tema kaitsja Indrek Sirk sõlmisid kokkuleppe järgnevas.
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 aasta 10 kuud.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 13.-14.09.2024, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust.
lg-te 1, 2 ja 3 alusel tuleb pöörata mõistetud karistus (1 aasta 9 kuud 28 päeva) täitmisele osaliselt. Kohesele ärakandmisele kuulub 28 päeva vangistust. Ülejäänud karistus, s.o 1 aasta 9 kuud vangistust tuleb jätta tingimisi kohaldamata, kui Silja Reili ei pane 2 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1 toodud kontrollnõudeid, olles kohustatud 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 alusel tuleb arvestada karistuse kandmise algust isiku vahistamisest, s.o alates 19.11.2024. Prokurör taotleb
lg 2 p 2 alusel kohustada Silja Reilit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Lisaks nähakse kokkuleppega ette
Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks sundraha summas 1230 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb Silja Reilil tasuda ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 4/5 1-24-6995 Mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx tuleb väljastada selle omanikule või omaniku poolt volitatud isikule. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtuistungil täpsustasid pooled sõlmitud kokkulepet nii, et see vastaks
Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
Samuti kuuluvad Silja Reililt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd need on kokkuleppe esemeks ja tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus seejuures tuvastas, et kokkuleppes välja toodud menetluskulude suurus vastab kriminaaltoimikule ning peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Tulenevalt kokkuleppest kuuluvad süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ositi tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus nõustub kokkuleppes märgitud ettepanekuga asitõendite ja muude äravõetud objektide suhtes rakendatavate meetmete kohta. Mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx tuleb tagastada selle omanikule või omaniku poolt volitatud isikule. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.