Obsah (8)

§ 363§ 371§ 168§ 663§ 657§ 171§ 190§ 179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 13.12.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-6900 Kohtuasi U.E hagi Advo

) § 371 lg 1 p 9, p 10 ja lg 2 p-i 2 alusel keelduda, kuna rikutud on hagiavalduse vormi- ja sisunõudeid – hagi ese on ebaselge ning hagi aluseks olevad asjaolud on esitamata. Maakohus andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, kuid hageja ei kõrvaldanud hagiavalduselt puudusi sellises ulatuses, mis võimaldaks maakohtul hagi menetlusse võtta. 4.2. Maakohus leidis, et hagis esitatud asjaolud on niivõrd ebaselged, et hagi ei ole võimalik nende alusel menetleda. Hageja nõue põhineb kolmel kliendilepingul. Hagiavalduses on hageja nimetanud 14.10.2022 kliendilepingu, mis on sõlmitud HousePartner OÜ-ga, mitte hagejaga. Kuigi hageja on selle juriidilise isiku juhatuse liige, ei saa ta enda nimel juriidilise isiku õigusi kaitsta. Hageja pidi kohtule selgitama, millisel õiguslikul alusel nõuab hageja kolmandale isikule (HousePartner OÜ-le) tekitatud kahju hüvitamist endale (s.o hagejale). Hageja on välja toonud 04.10.2022 ja 04.11.2022 kliendilepingutest tulenevad rikkumised. Maakohus ei saanud esitatud asjaoludele õiguslikku hinnangut anda, kuna hageja ei ole hagiavaldusele lisanud ühtegi kliendilepingut. Hagiavalduses tuleb märkida lisaks muudele andmetele tõendid, mis tõendavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga soovitakse tõendada (

§ 363lg 1 p 3).

3 2-24-6900 4.

1. Maakohus nõustus hagejaga, et tõendeid ei hinnata hagi menetlusse võtmisel. Hagi puudused seisnevad selles, et hageja ei ole esitanud faktilisi asjaolusid ega selgitanud kohtule, milles seisneb kostja õigusvastane käitumine. Hagis on märgitud, et kostja on avaldanud hageja kaaskinnipeetavatele hageja eraelu ja perekonnaelu infot, mis on teatavaks saanud hagejaga sõlmitud lepingulisest suhtest. Tegemist on abstraktsete faktiväidetega sest nende alusel ei ole võimalik tuvastada, vastu vaielda või omaks võtta asjaolusid, sest neist ei ole võimalik aru saada, kellele ja mida on kostja avaldanud. Samuti ei ole esiletoodud asjaolude põhjal võimalik välja mõista kahjuhüvitist. Hagiavalduse p-s 1.7 märgib hageja, et kostja tegevusetuse tagajärjel on hageja õigused ja huvid jäänud kaitseta ning sellest tekkis hagejal stress, depressioon, alanduse tunne, nördimus ja heaolu langus. Maakohus palus hagejal selgitada, millised konkreetsed hageja õigused ja huvid jäid kaitseta ning millest võis tal tekkida stress, depressioon jm hagis väidetu. Hageja ei ole seda maakohtule selgitanud. Sama kehtib hageja väite kohta, et kostja on jätnud esitamata Eesti Kohtumeditsiinilise Ekspertiisi Instituudi eksperdile ekspertiisi teostamiseks vajalikud materjalid ja suunised. Hagis esitatust ei ole võimalik järeldada, millisest ekspertiisist jutt käib, millistest suunistest tuleneb kahjulik tagajärg. Üldine väide ekspertiisi, materjalide ja suuniste kohta ei anna alust hagi rahuldada ja kahjuhüvitist välja mõista. Täpsustamata on ka hageja väide huvide konflikti kohta (hagiavalduse punkt f) – ei ole arusaadav, kellega on kostja sõlminud hageja huvide vastaselt kliendilepingu ning milles vastuolu hageja huvidega ja kostja huvide konflikt seisneb. 4.
2. Maakohtu hinnangul ei vasta hagi ka

§ 363

lg 1 p-s 2 sätestatud sisunõudele – hageja on jätnud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud esitamata ning ei ole maakohtu määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud. Hageja vastuväidetest nähtub, et ta ei soovigi puudusi kõrvaldada. Kuna hagis ei ole kirjeldatud kostja konkreetset õigusvastast käitumist ja hageja ei ole õigusrikkumist ning kahjuliku tagajärje tekkimist kirjeldanud, ei ole hagi esitatud hageja õiguste ja huvide kaitseks (

§ 371lg 2 p 2).

Kostjal ei ole võimalik selliselt esitatud hagile vastuväiteid esitada ning kohtule ei ole võimalik hagi rahuldada. Asja menetlemine tekitaks vaid menetluskulusid. 4.5. Menetluskulud jättis maakohus

§ 168

lg 1 alusel hageja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud, sest kostjal ei ole kindlaksmääratavaid menetluskulusid tekkinud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas maakohtu hagi määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning võtta hagi menetlusse. Hageja hinnangul esitas ta hagis kogu teabe, mis on vajalik asja menetlemiseks. Hageja hinnangul on tsiviilkohtumenetluse seadustik vastuolus põhiseaduse (PS) §-st 4 tuleneva võimude lahususe põhimõttega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise sama kohtunik, kes tegi määruse, mida menetlusosaline soovis vaidlustada. Selline menetlus seab kahtluse alla kohtumenetluse erapooletuse. Halduskohtumenetluses esitatakse määruskaebus otse ringkonnakohtule, seega on tegemist põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 4 2-24-6900 Ringkonnakohus jätab

§ 657

lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi menetlusse võtmisest keeldumise ühe aluse osas. Määruskaebus jääb rahuldamata. 8. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagis esile toodud asjaolude alusel ei ole võimalik hagi rahuldada. Seega tuli hagi menetlusse võtmisest keelduda

§ 371lg 2 p 1 alusel, mitte § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel.

Samuti ei ole hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena õige viide

§ 371

lg 1 p-le 10, kuna hageja taotles menetlusabi hagiavalduselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

§ 371

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Praegusel juhul on hagis esitatud asjaolud kirjeldatud nii abstraktselt, et nende alusel ei ole võimalik hagi rahuldada. 8.1. Maakohus selgitas õigesti, et

§ 363

lg 1 p 2 kohaselt peab hagiavaldus sisaldama nende asjaolude kirjeldust, mis on hageja arvates vajalikud tema nõude usutavaks muutmiseks. Õiguskirjanduses on selgitatud, et hagi menetlusse võtmiseks on vaja, et hagi alus oleks konkreetne ja võimaldaks hageja nõuet üheselt identifitseerida ehk teistest samalaadsetest nõuetest eristada. Kui esitatud asjaolud on liiga pealiskaudsed või puudulikud, jätab kohus hagi § 371 lg 2 p-i 1 alusel menetlusse võtmata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik (

II komm, § 363, 3.2.1.

1. alapunkt b). Praegusel juhul ei olnud ka pärast hagilt puuduste kõrvaldamist võimalik aru saada, millise konkreetse tegevusega kostja hagejale mittevaralist kahju tekitas ning kuidas mittevaraline kahju konkreetselt avaldus. Hageja on väidetavalt kahju tekitanud asjaolusid ning väidetavalt põhjustatud tagajärgi kirjeldanud üldsõnaliselt üksnes loetledes rikkumisi ja talle tekkinud võimalikke terviseprobleeme (loetelu kannatustest ja haiguslikest seisunditest).
2. Põhjendamatu on määruskaebuse väide, et tsiviilkohtumenetlus on vastuolus PS §-s 4 sätestatud võimude lahususe põhimõttega, kuna määruskaebuse menetlusse võtmise otsustab sama kohtunik, kes tegi määruse, mida menetlusosaline soovis vaidlustada, ning see seab kahtluse alla kohtumenetluse erapooletuse.

§ 663

lg 1 alusel otsustab küll maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise, kuid määruskaebuse rahuldamata jätmise korral sama sätte lg 5 kohaselt edastab maakohus määruskaebuse lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus hindab, kas maakohus on määruskaebuse põhjendatult rahuldamata jätnud. Seega ei piira

§ 663

lg 1 sätestatud kord menetlusosalise kaebeõigust, vaid võimaldab maakohtul oma eksimused tõhusalt parandada. Kuna kaebeõiguse piirangut ei esine, ei saa rääkida ka ebavõrdsest kohtlemisest PS §-i 12 tähenduses. 10. Eelnevaid asjaolusid arvestades jättis maakohus hagi põhjendatult menetlusse võtmata ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad

§ 171lg 1 kohaselt hageja kanda.

Kuna hagiavaldust ja määruskaebust ei ole kostjale kätte toimetatud, ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud ning neid ei ole vaja kindlaks määrata.

1. Praeguses asjas andis maakohus hagejale 05.06.
2. a määrusega menetlusabi, vabastades teda määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot tasumisest. Maakohus andis menetlusabi kohustusega see määruskaebuse rahuldamata jätmise korral riigile hüvitada.

§ 190

lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kuna kolleegium jättis määruskaebuse rahuldamata, tuleb hagejal tasuda riigilõiv 70 eurot 15 päeva jooksul määruse jõustumisest 5 2-24-6900 vastavalt määrusele lisatud makseinfole. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral kohustub hageja tasuma praeguse lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist (

§ 179lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 6