Obsah (12)

§ 371§ 173§ 174§ 175§ 138§ 144§ 133§ 172§ 163§ 177§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 18.11.2024, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esind

§ 371

lg 2 p 2 alusel lepingust nr XXX tulenevat alternatiivset nõuet menetlusse võtmast. Kohus on seisukohal, et laenuleping nr XXX on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine ja on sellekohased põhjendused esitanud otsuse p 4. Tühise tehingu järgi saadu tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete kohaselt. Seega lepingu tühisuse tõttu puuduvad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, mida kohus saaks edasiulatuvalt välja mõista. Kohus leiab, et hageja alternatiivse nõudega ei ole võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada ja keeldub

§ 371

lg 2 p 2 alusel lepingust nr XXX tulenevat alternatiivset nõuet menetlusse võtmast.

1. Kas laenulepingud on sõlmitud ja kas laenud välja makstud 4 4.
2. Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses, et VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Seega, kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja tõendama, et tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga tahteavalduse. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). 4.
3. Hageja väitel logis kostja laenuandja iseteeninduses sisse Smart-ID vahendusel nii 05.05.2023 ja 09.10.2023.a ning esitas laenutaotluse, samuti enda isikut tõendava dokumendi koopia. Hageja on esitanud kohtule tõendina kostja laenutaotlused (dtl 79 ja 99), milles on märgitud kostja andmed, laenusumma (kuumakse, intress, lepingutasu, periood), ip-aadress ning kuupäev (ühel 05.05.2023, teisel 09.10.2023). Kohus peab usutavaks, et kostja sellised laenutaotlused esitas. 4.
4. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad lepingud pdf failidena (dtl 58 ja 82), millel ei ole kostja allkirja. Hageja hinnangul on leping sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohtule esitatud hagi lisast 5 „Kostjale edastatud kirjade nimekiri“ (dtl 69) nähtub, et 05.05.2023 on saadetud (ilmselt lepingu XXX) lepingueelne teave ning kuu aega hiljem, 05.06.2023 on saadetud maksegraafik. Hageja esitas täiendavalt 05.05.2023 kostjale saadetud e-kirja pealkirjaga „Lepingueelne teave“ (dtl 138), millele on lisatud fail „XXX_L_teabeleht.pdf“ (ekiri on esitatud pdf failina, st manust avada ei saa, ent kohus saab pealkirja järgi aru, et tegemist on hagi lisaga 2, Euroopa tarbijakrediidi teabelehega). Hageja on kohtule esitanud lepingu faili pealkirjaga „XXX_L_graafik“, millest kohus saab aru, et hageja pidas seda dokumenti silmas 05.06.2023 saadetud maksegraafiku all (leping sisaldab ka maksegraafikut). Hageja on seega tõendanud, et kostjale on saadetud Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht ja hagi lisana esitatud laenulepingu fail. Seega on lepingu nr XXX osas esile toodud ja tõendatud, et kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks ning krediidiandja esitas lepingudokumendi talle püsival andmekandjal. Kohus kontrollis, et krediidi kulukuse määr jäi lepingute sõlmimise ajal kehtinud maksimaalsete määrade piiresse ega olnud valesti arvutatud. Lepingu XXX osas nähtub saadetud kirjade loetelust (stl 69) üksnes lepingueelse teabe saatmine 09.10.2023, selle kohta on hageja täiendavalt esitanud ka e-kirja (dtl 139 ja 327), mille manuseks on Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Hageja on esitanud väite, et laenulepingu nr XXX kohta saadeti 09.10.2023 kostjale lepingueelne teave meilile koos infoga, kus on võimalik laenulepingu dokumentidega tutvuda. Kohtule esitatud tõendis on aga märgitud: Arvestades Teie poolt esitatud andmeid ja nõusolekut saada väiksema laenu summa, edastame Teile tutvumiseks kohandatud lepingueelse teabe, mille leiate kirja manusest. Rohkem informatsiooni krediidilepinguga kaasnevate kulude ja ohtude kohta leiad siin: https://www.kreditex.ee/lepingueelne-teave/. Kirja sisu viitab seega üksnes võimalusele tutvuda lepingueelse teabega. Hageja ei ole seega tõendanud, et lepingu nr XXX dokumendid (mis kohtule on esitatud), esitati kostjale püsival andmekandjal viivitamatult pärast lepingu sõlmimist. Lepingueelse teabe saatmine ei asenda seda. Hageja on 16.08.2024 menetlusdokumendi sees (alates dtl 127) esitanud kuvatõmmised tõendamaks, et portaalis laenu taotlemise käigus kuvati kostjale laenulepingu üldtingimused, maksegraafik ja tarbijakrediidi teabeleht. Laenulepingu sõlmimise ajal tingimuste kuvamine 5 neile kinnituse küsimise eesmärgil ei võrdu lepingudokumentide püsival andmekandjal esitamiseks viivitamatult peale lepingu sõlmimist. Seega ei ole hageja tõendanud asjaolusid, mille pinnalt saaks kohus teha järelduse, et leping nr XXX oleks olnud nõutud vormis. Vorminõude järgimata jätmise tõttu on leping tühine. Tühise tehingu järgi saadu tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete kohaselt. 4.
5. Hageja on kohtule esitanud väljavõtted konto väljavõttest (dtl 142 ja 143), millest nähtub, et Xxx OÜ kostjale 05.05.2023 üle kandnud 960 eurot ning 09.10.2023 950 eurot. Nende summade kostjale väljamaksmine on seega tõendatud.
6. Nõude loovutamine Hageja on esitanud faktiväite selle kohta, et nõude aluseks olevatest lepingutest tulenevad nõuded on kostjale loovutatud. Kohtu hinnangul tõendavad seda kohtule esitatud Xxx OÜ saadetud e-kirjad (dtl 149 ja 150).
7. Vastutustundliku laenamise põhimõte 6.
8. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 6.
9. Hageja on esitanud laenulepingu nr XXX eel vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta järgmised väited: Kostja esitas laenutaotluse summale 1000 eurot, netosissetulekuks märkis kostja 1600, finantskohustusteks märkis 400 eurot, majapidamiskuludeks 200 eurot, 6 Tööandjaks xx, perekonnaseisult vabaabielus ja üks ülalpeetav, elukohaks märkis kostja xxx, üürikorter. Kostja poolt esitatud andmed olid laenuandja poolt üle kontrollitud (lisa 14). Kostja 6 kuu keskmine sissetulek oli 1458,96 eurot, see nähtub konto väljavõttelt. Kontoväljavõttelt nähtuvad ka kostja finantskohustused. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse 70,68 eurot. Pärast laenu väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega, 879,38 eurot (kostja finantskohustused 400 + majapidamiskulud 250,00 + väljastatud laen 70,68=879,32). Reserv summas 879,32 eurot (kostja sissetuleku järgi summas 1600 eurot). Hageja on hagiavalduses põhjalikult selgitanud krediidiandja otsustusparameetreid ja protsessi vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks. Majandamiskulude osas on selgitatud: Regulaarsete majapidamiskulude kohta kogutakse üldjuhul laenutaotleja poolt täidetud ja esitatud krediiditaotlusest. Majapidamiskulusid kontrollitakse vajadusel esitatud konto väljavõtte alusel või võrreldakse statistiliste ja sotsiaalsete näitajatega (nt elatusmiinimum, toimetulekupiir, keskmine elamiskulu majapidamise kohta sõltuvalt majapidamise sissetuleku suurusest jms). vajadusel täpsustatakse taotlejaga vestluse käigus selgusetuks jäävaid andmeid. Krediidiandja on lugenud regulaarseteks majapidamiskuludeks kommunaalkulusid, toidukulusid ja sidekulusid. Regulaarsete majapidamiskuludena arvestatakse kuu keskmised majapidamiskulud. Juhul kui laenutaotleja on majapidamiskuludena avaldanud väiksema summa, kui 200 eurot, siis kliendihaldur arvestav analüüsi käigus majapidamiskuludena vähemalt 200 eurot. Arvestatakse ka seda, kas taotleja elab üksinda või on tal ülalpeetavaid, millest lähtuvalt majapidamiskulude keskmine on suurem. Hageja on kohtule esitanud kostja konto väljavõtte november 2022 - aprill 2023 (dtl alates 167), mis tõendab hageja väiteid kostja sissetuleku kontrollimise ja arvestamise kohta. Konto väljavõte on analüüsitud, kulud kategoriseeritud ja märgendatud. Eraldi on kokku arvestatud majapidamiskulud, mille alla on arvestatud tehingud märgetega maksed toidupoodides, telekommunikatsioon, riided, jalanõud, apteegid/meditsiin, kindlustus, transport/tanklad. Selle analüüsi tulemused on kajastatud kohtule esitatud failis „05.23 teostatud päringud“, dtl alates
10. Selles on märgitud, et analüüsitud ajavahemikus olid kostja laenumaksed keskmiselt 196,28 eurot kuus (konto väljavõttel nähtuvad igakuised maksed xxx AS-le) ning majapidamiskulud keskmiselt 855,54 eurot kuus. Majapidamiskulude alla on kvalifitseeritud ka alkoholipoeostud. Konto väljavõttest nähtub, et kostja külastas alkoholipoode pea üle päeva, kuid vahel ka mitu korda päevas. 2022.a novembris külastas kostja alkoholipoode 16 korda, pea üle päeva, vahel ka mitu korda päevas, kuu lõpus harvemini, Kulud alkoholipoodides olid ühes kuus vahemikus ca 90-200 eurot (nt detsembris 2022 külastas 23 korda ning kulutas kokku 131,81 eurot; veebruaris 2023 külastas 20 korda ja kulutas kokku 102,91 eurot, märtsis 2023 külastas 28 korda, pea iga päev ja ka mitu korda päevas, kulutades kokku 198,93 eurot). Lotopileteid (mis kvalifitseerub hasartmänguks) ostis kostja samuti igas kuus märkimisväärse summa eest, 100-190 euro eest kuus (näiteks novembris 12 korda kokku 127,5 euro eest, detsembris 10 korda 155 euro eest, märtsis 4 korda 190 euro eest). Lotopiletite ostmist oli krediidiandja ka ise konto väljavõttes kategoriseerinud ja märgendanud (meelelahutusena). Kõik kulud kokku olid selle arvestuse kohaselt kostjal kuus keskmiselt 1910,72 eurot, jäädes vahemikku 1658,71-2666,39 eurot kuus. Neid kulusid sai kostja katta muude laekumiste arvelt (sh sularaha sissemaksed ja laekumised teistelt eraisikutelt). Kõigi kulude sisse on arvestatud ka maksed eraisikutele, mille osas konto väljavõttest nähtub, et kostja tegi ühele eraisikule (M.V) igakuiselt 200-250 eurot ülekandeid. Vastuseks kohtu küsimusele, vastas hageja, et laenu otsuse tegemisel arvestati majapidamiskuludega nii nagu kostja oli laenutaotlusel avaldanud. Seega kuigi krediidiandja kontrollis majapidamiskulusid konto väljavõttelt, ei võtnud ta otsuse tegemisel kontrolli tulemusi arvesse. Kohtu hinnangul on ka ilma kostja konto väljavõtteta selge, et majapidamiskuludeks 200 euro (või ka 250 euro) arvestamine olukorras, kus kostja on laenutaotluses märkinud, et tal 7 on 1 ülalpeetav ning ta elab üürikorteris (mis on xxx), sobimatu ega vasta ka hageja kirjeldatud krediidiandja reeglitele, et majapidamiskulusid võrreldakse statistiiliste ja sotsiaalsete näitajatega (elatusmiinimum). Viimane oli
11. a ühe leibkonnaliikme kohta 303,40 eurot kuus, ent kostja oli märkinud, et tal oli ka üks ülalpeetav. Arusaamatuks jääb ka, et mis põhjusel arvestas krediidiandja sissetulekuga 1600 eurot, kui konto analüüsi tulemustes (dtl 154) on keskmiseks palgaks saadud 1458,96 eurot. Ka selles osas vastas hageja kohtule, et krediidiandja arvestas laenutaotlemisel kostja esitatud andmetega. Kokkuvõttes on krediidiandja küll teostanud üksikasjaliku konto väljavõtte analüüsi, ent laenuotsuse tegemisel ei ole analüüsi tulemusi arvesse võtnud, vaid on lähtunud väidetavalt kostja enda poolt laenutaotlusel märgitud sissetulekust (kuigi konto väljavõtte analüüs näitas väiksemat) ja laenutaotlusel märgitud majandamiskuludest (kuigi krediidiandja enda analüüs näitas oluliselt suuremaid kulusid). Samuti ei ole hageja välja toonud, et krediidiandja oleks andnud hinnangu konto väljavõttelt nähtuvatele andmetele riskikäitumise kohta (alkoholipoodide tihe külastamine ning hasartmängud). Sellest tulenevalt ei järginud krediidiandja kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättes hinnangu andmisel arvestamata talle teadaolevad andmed.
12. Põhivõla, intressi ja viivise nõuded 7.
13. Laenulepingu nr XXX osas on hageja esitanud VÕS § 4034 lg 7 alusel nõude ümberarvestuse. Kuivõrd lepingu kohaselt pidi kostja laenu tagastama 05.11.2024, on laenu tagastamise tähtaeg saabunud ning kogu põhivõlg on muutunud sissenõutavaks. Hageja väitel saatis krediidiandja lepingu üles ütlemise hoiatuse kostjale 22.04.2024 ning lepingu üles ütlemise teate 10.05.2024 (dtl 147). Arvestades, et hageja väitel on kostja tagasimakseid teinud kokku 565,44 eurot, oleks hageja poolt uuesti määratud tagasimaksete arvestuse (dtl 354) kohaselt kostjal täielikult tasutud tagasimaksed kuni 05.02.
14. Seega oleks kostja olnud üles ütlemise ajal, s.o 10.05.2024 võlas kolme tagasimaksega (osaliselt märtsi, täielikult aprilli ja mai tagasimaksed). Intressi saab nõuda kuni lepingu üles ütlemiseni. Seega tuleb kostja poolt tasutu arvelt lugeda täielikult tasutuks 05.03.2024 tagasimakse intressiosa (4,45 eurot) ning tasumata oleks kostjal aprilli ja mai intress, kokku 7,42 eurot (3,96+3,46). Põhiosa võlg oleks kostjal osaliselt 05.03.2024 tagasimakse osas, 7,11 eurot ning aprillinovembri tagasimaksete põhivõla osas 452,26 eurot, kokku 459,37 eurot. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 403 4 lg 7, VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel ümberarvestusele vastavas ulatuses ning mõistab kostjalt välja põhivõla 459,37 eurot ja intressi 7,42 eurot. 7.
15. Tühise tehingu korral peavad pooled tagastama saadu alusetu rikastumise sätete kohaselt. Kostja sai 950 eurot ning on hageja väitel tagasimakseid teinud 128,14 eurot. Kostjal on seega tagastamata 821,86 eurot. Kohus rahuldab lepingu XXX alusel esitatud hageja põhivõla nõude VÕS § 408 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel ning kohustab kostjat tagastama vorminõude järgimata jätmise tõttu tühise laenulepingu alusel kostjale üle antud, tagastamata laenusumma 821,86 eurot. Kuivõrd leping XXX on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, on tühine ka intressi kokkulepe, mistõttu selle lepinguga seotud intressinõue jääb rahuldamata. 7.
16. Hageja nõuab viivist nii lepingu kehtivuse ajal võlgu oldud summalt kui ka peale lepingu ülesütlemist põhivõlalt lepingujärgses määras kuni põhivõla tasumiseni. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt, mõistes kostjalt laenulepingu nr XXX järgi võlgnetavalt summalt (459,37 eurolt) välja viivise seadusjärgses määras alates lepingu üles ütlemisele järgnevast päevast (s.o alates 11.05.2024) kuni põhivõla tasumiseni. Ajavahemiku 11.05.2024-05.07.2024 eest on viivis summas 8,77 eurot ja 06.07.2024-18.11.2024 on viivis 8 summas 20,91 eurot. VÕS § 113 lg 2 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Hageja on faktiväitena esile toonud lepingu XXX üles ütlemise teate saatmise asjaolud ning esitanud tõendina ka vastava e-kirja (dtl 148). Hoiatuses anti täiendav tähtaeg ning lepingu üles ütlemise teates nõuti kogu põhivõla tasumist 14 päeva jooksul. Kohus on seisukohal, et lepingu üles ütlemise teates sisalduvat kogu põhivõla tasumise nõuet saab pidada VÕS § 113 lg 2 kohaseks nõudeks. Kuivõrd selles teates, mille laenuandja saatis 25.04.2024 (dtl 148), andis laenuandja kostjale veel 14 päeva aega, siis tuleb viivist hakata arvestama 14 päeva möödumisest. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 ja 2 alusel ja mõistab kostjalt välja tühise tehingu järgi saaduna tagastamisele kuuluvalt põhivõlalt (821,86 eurolt) viivise seadusjärgses viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teine lause) alates 10.05.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Ajavahemiku 10.05.2024-05.07.2024 eest on viivis summas 15,97 eurot ja 06.07.2024-18.11.2024 on viivis summas 37,41 eurot.
17. Lepingu hooldustasu nõue, võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 8.
18. Lepingute hooldustasu nõuded jäävad rahuldamata, sest vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tarbija sellist tasu ei võlgne ning tühise tehingu korral on tühine ka hooldustasu kokkulepe. 8.
19. Kuivõrd leping XXX on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, on tühine ka võla sissenõudmiskulude hüvitamise kokkulepe. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et võla sisse nõudmiseks tehtud toimingutega tekkis kahju just sellises ulatuses. Seetõttu jäävad lepingu XXX alusel esitatud nõude osas intressi, lepingu hooldustasu ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata. 8.
20. Hageja on lepingu nr XXX selgitanud, et laenulepingu üldtingimuste punkti 7.
21. kohaselt laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt laenulepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude sh inkasso-ja kohtumenetlusega seotud kulude hüvitamist ning laenusaajale saadetud meeldetuletuskirjade tasude maksmist vastavalt Portaalipidaja kehtestatud Hinnakirjale. Hageja on välja toonud, et portaali hinnakirjas võlateatis (sisult meeldetuletus) maksab 5 eurot ja laenulepingu ülesütlemise hoiatus (sisuliselt meeldetuletus) maksab 5 eurot, teatis laenulepingu ülesütlemise kohta maksab 15 eurot. Hageja väitel saadeti tasulised meeldetuletused ning nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 40 eurot. Kohus märgib, et sissenõudmiskulude hüvitist ega muu nimetuse all tasu ei saa nõuda lepingu üles ütlemise hoiatuse ja teate eest. Hageja on kohtule esitanud väidetavalt 13.02.2024, 13.03.2024, 13.04.2024 ja 22.04.2024 saadetud meeldetuletuskirjad pdf failidena (alates dtl 70). 10.05.2024 on lepingu üles ütlemise teade ja 10.06.2024 on teade nõude loovutamisest, mida kohus tasuliste meeldetuletuskirjadena ei arvesta. Ümberarvestuse kohaselt jäi kostja võlgu alates 06.03.2024, seega ei saa arvestada 13.02.2024 saadetud kirjaga. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivuse ajal saata ühe tasulise meeldetuletuskirja iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta, kui eelnevalt on saadetud üks tasuta teade. Hageja väitel on ta tasuta meeldetuletuskirjad saatnud 09.03.2024, 15.03.2024, 15.03.2024, 20.03.2024, 25.03.2024, 25.03.2024, 05.04.2024, 09.04.2024, 15.04.2024, 20.04.2024, 15.04.2024, 05.05.2024 ning esitanud ka edastatud kirjade nimekirja (dtl 67). Kohus rahuldab sissenõudmiskulude hüvitamise nõude kahe meeldetuletuskirja eest, mis on saadetud 13.03.2024 ja 13.04.2024, kokku 10 eurot.
22. Menetluskulud 9 Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv 350 eurot; maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 ja hageja poolt esindajale makstud tasu 720 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud käesolevas kohtumenetluses ja ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatuks loetud 15.08.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja vastanud ei ole.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 350 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133

kohaselt 2277,12 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 350 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 350 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt

§ 172

lg 9 ja § 484 2 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 6 tundi tunnihinnaga 120 eurot summas 720 eurot. Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid: asjaolude ja materjalidega tutvumine, hagiavalduse ettevalmistamine (tõendite tellimine, kogumine), koostamine ja esitamine (lisade komplekteerimine). Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja esitanud kohtule lisaks hagiavaldusele 4 menetlusdokumenti koos lisadega. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Lähtudes menetlusdokumentide sisust ja mahust peab kohus lepingulise esindaja õigusabitoiminguid ja ajakulu põhjendatuks ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikuks 6 tundi tunnihinnaga 120 eurot summas 720 eurot. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1090 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja 720 eurot on lepingulise esindaja kulu.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 05.07.2024 esitatud hagi hind oli 2277,12 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude kokku põhivõla osas summas 1281,23 eurot (459,37 + 821,86), intressinõude 7,42 eurot, viivisenõude hagi esitamise seisuga summas 24,74 eurot ja viivisenõude põhivõlalt edasiulatuvalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises 10 lauses sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 156,95 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 1470,34 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (2277,12 eurot) 64,57%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus

§ 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 64,57% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 35,43% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 64,57% hageja põhjendatud menetluskuludest (1090 eurot), millele vastab summa 703,81 eurot. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

10. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult

§ 317

lg 1 p 1 alusel.

§ 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 11