Obsah (8)

§ 428§ 168§ 162§ 376§ 657§ 456§ 171§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 04.11.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-3519 Tsi

) § 428 lg 1 p 2 järgi lõpetada menetlus otsust tegemata, kuna olemas oli samal alusel sama hagieseme üle jõustunud Eesti kohtu lahend. Kostja oli seisukohal, et 07.02.2022 ja 16.06.2022 hagi täienduste näol oli tegemist hagi muutmisega, kuna hageja esitas uue nõude. Kostja hagi muutmiseks nõusolekut ei andnud. 2 Menetluse edasine käik 4. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja rahalise nõude osas esines alus menetluse lõpetamiseks

§ 428lg 1 p 2 alusel.

Kuna hageja pidas kostjat OÜ Takada õigusjärglaseks ettevõtte varjatud ülemineku tõttu, siis eeldades hageja väidete õigsust, oleks tegemist vaidlusega, mille osas tehti tsiviilasjas nr 2-09-30088 jõustunud kohtulahend samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Kuivõrd hageja rahaline nõue oli juba menetluses, lõpetas maakohus 10.01.2023 määrusega rahalise nõude osas menetluse juhindudes

§ 428lg 1 p-st 2.

Kohus oli seisukohal, et 07.02.2022 ja 16.06.2022 menetlusdokumentides täiendava tuvastusnõude esitamine oli hagi muutmine, kuivõrd hagiavalduses ei esitanud hageja täitemenetluse seadustiku § 18 lg-st 3 tulenevat nõuet. Kuigi kostja vaidles hagi muutmisele vastu, oli põhjendatud anda kohtu nõusolek hagi muutmiseks. Eeloodust tulenevalt võttis maakohus 10.01.2023 määrusega vastu hagi muutmise avaldused ja menetles antud asja raames edasi hagi täitedokumendist tuleneva kohustuse ülemineku tunnustamiseks. Maakohtu otsus

1. Maakohus rahuldas hagi ja tunnustas OÜ Takada suhtes tsiviilasjas nr 2-09-30088 jõustunud kohtulahendist tuleneva kohustuse üleminekut OÜ Takada õigusjärglase (s.o kostja) suhtes ettevõtte ülemineku tõttu. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kohus asus seisukohale, et kuna äriühingute juhatuse liige kattus, tegelik kasusaaja kattus kuni 26.03.2015, tegevuskoht oli kuni 30.03.2015 sama, kontaktnumbrid olid kuni 26.03.2015 samad, elektronpostiaadressid olid kuni 26.03.2015 samad, üleminekule eelnenud ja sellele järgnenud tegevus ja põhitegevusala kattusid, OÜ Takada töötajad läksid kostjale üle, kliendid ja äripartnerid kattusid suures ulatuses ja OÜ Takada vara läks kostjale üle, siis toimus ettevõtte üleminek. Ettevõtte üleminek toimus ajal, mil toimus kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 209-
2. Kuna kostjale läks üle OÜ Takada ettevõte, siis läksid kostjale üle ka ettevõtte kohustused. Kohus lõpetas 10.01.2023 määrusega menetluse hageja rahalise nõude osas ning menetles käesoleva asja raames hagi täitedokumendist tuleneva kohustuse ülemineku tunnustamiseks. Kuivõrd menetlus lõpetati määrusega jäid menetluskulud vastava nõude osas

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

Kuna maakohus rahuldas hagi ja tunnustas OÜ Takada suhtes täitedokumendist tuleneva kohustuse üleminekut kostja suhtes ettevõtte ülemineku tõttu, siis jäid menetluskulud hageja vastava nõude osas

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

Arvestades, et rahalise nõude osas jättis kohus menetluskulud hageja kanda ja täitedokumendist tuleneva kohustuse ülemineku tunnustamise nõude osas kostja kanda, oli maakohtu hinnangul kokkuvõttes põhjendatud jätta kulud poolte endi kanda, sest lepingulise esindaja ajakulu piiritlemine lõpetatud ning rahuldatud nõude osas võis kujuneda keeruliseks. Seega jäi menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata. Poolte seisukohad 6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja kulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. Hageja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 14 745,70 eurot. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramata ja kostjalt väljamõistmata jätmisega kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus menetlusnormi. Kohus ei arvestanud, et

§ 376lg 4 p 2 puhul ei olnud tegemist hagi muutmise ega hagist loobumisega.

Hagi täpsustamise tulemusel ei saanud muutuda hageja menetluskulud olematuks. Hagiavalduse 3 esitamise põhjustas kostja käitumine ning menetluskulude väljamõistmine oli põhjendatud. Kohus kohaldas põhjendamatult ja ekslikult

§ 168lg-t 2.

Kuivõrd hagi rahuldati, siis tuli kohaldada

§ 162lg-t 1.

Samuti oli kohtu seisukoht vastuoluline, kuivõrd kohus ei mõistnud kulusid välja kuni 10.01.2023 määruse tegemiseni, kuid sealt edasi nõustus menetluskulude tekkimisega, viidates

§ 162lg-le 1.

Hageja palus alternatiivselt mõista menetluskulud välja vähemalt alates 10.01.

2. Kostja apellatsioonkaebusele sisulist vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. 9. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 3), palus jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 14 745,70 eurot. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause alusel jõustunud.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kohus järgmist. 10.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168lg-test 3-5 ei tulene teisiti.

Ringkonnakohtu hinnangul lõpetas maakohus õigesti 10.01.2023 määrusega menetluse hageja rahalise nõude osas

§ 428lg 1 p 2 alusel, kuivõrd kohus oli hagiavalduse juba menetlusse võtnud.

Samuti jättis maakohus menetluskulud vastava nõude osas menetluse määrusega lõpetamise tõttu korrektselt hageja kanda (RKTKm 04.10.2023, 2-22-5382, p 1415). Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, millest tulenevalt oleks menetluskulude hageja kanda jätmine vastava nõude osas tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. 11.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Ringkonnakohus nõustub menetluskulude

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda jätmisega ettevõtte ülemineku tunnustamise nõude osas, kuivõrd hageja vastav nõue kuulus rahuldamisele.

1. Arvestades, et rahalise nõude osas jättis kohus menetluskulud hageja kanda ja täitedokumendist tuleneva kohustuse ülemineku tunnustamise nõude osas kostja kanda, oli maakohtu hinnangul kokkuvõttes põhjendatud jätta kulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja märgib selgituseks järgmist.
2. Maakohus lõpetas 10.01.2023 määrusega menetluse rahalise nõude osas, võttis vastu hageja 07.02.2022 ja 16.06.2022 hagi muutmise avaldused kohtu nõusolekul ja menetles antud asja raames hagi täitedokumendist tuleneva kohustuse ülemineku tunnustamiseks. Nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga, et lepingulise esindaja ajakulu piiritlemine lõpetatud ja rahuldatud nõude osas võib kujuneda keeruliseks. Hageja esitas hagi muutmise avaldused 07.02.2022 ja 16.06.
3. Kuivõrd juba enne 10.01.2023 esitatud menetlusdokumendid sisaldasid väiteid seoses täitedokumendist tuleneva kohustuse ülemineku tunnustamise nõudega, ei saanud maakohus kindlaks teha, millises ulatuses oli esindaja ajakulu seotud lõpetatud nõudega (s.o rahalise nõudega) ja millises osas kohustuse tunnustamise nõudega. Samuti ei toonud hageja menetluskulude nimekirjas välja, millises ulatuses kanti kulud seoses rahalise nõudega ja millises ulatuses seose täitedokumendist tuleneva kohustuse ülemineku tunnustamise nõudega. 4
4. Samuti märgib ringkonnakohus, et isegi, kui hageja alternatiivne nõue, s.o määrata kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud alates 10.01.2023 kuuluks rahuldamisele, siis tuleks tasaarvestuse tulemusel hagejal kostjale menetluskulud hüvitada (eeldusel, et ringkonnakohus peab menetluskulude nimekirjades märgitud toiminguid terves ulatuses põhjendatuks). Kostja menetluskulud kuni 10.01.2023 moodustasid kokku 2730 eurot (II kd, tl 120). Kostja lepinguline esindaja tegi kuni 10.01.2023 toiminguid 19,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksu ei lisandu). Hageja lepinguline esindaja tegi alates 10.01.2023 toiminguid 11,4 tunni ulatuses tunnitasuga 135 eurot (käibemaksuta). Seega moodustasid hageja menetluskulud alates 10.01.2023 kokku 1846,80 eurot (käibemaksuga). Kuivõrd kostja menetluskulud ületasid hageja menetluskulusid 883,20 euro võrra, tuleks vastav summa hageja alternatiivse nõude rahuldamise korral hagejalt kostja kasuks välja mõista.
5. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 kohaselt hageja kanda.

Kuivõrd kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu ka asja materjalidest, siis kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 17. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses üksnes menetluskulude jaotust, mistõttu on apellatsioonkaebuse hind 0 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulub tsiviilasjalt hinnaga 0–350 eurot tasumisele riigilõiv 100 eurot. Hageja tasus riigilõivu 70 eurot, s.o 30 eurot ettenähtust vähem.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna apellatsioonkaebus jäi rahuldamata, siis tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista apellatsioonkaebuse esitamisel vähem tasutud riigilõiv 30 eurot.

§ 179

lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

§ 179

lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 5