← Eesti

2-19-12475/15

Obsah (9)§ 187§ 407§ 444§ 415§ 173§ 102§ 164§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-19-12475 Tsiviilasi E.F G.U ha

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/ riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõue ja kohtu põhjendused

  1. Kohtu menetluses on E.F G.U hagi G.U vastu. Hageja nõuab korteriomandi abikaasade ühisvarasse kuulumise tuvastamist ja kostjalt nõusolekut korteriomandi omanikukande parandamiseks selliselt, et hageja ja kostja kantaks kinnistusraamatusse korteriomandi ühisomanikena. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on hageja ja kostja abikaasad (abiellusid
  2. märtsil 1994). Kostja omandas
  3. novembril 2003 korteriomandi registriosa numbriga xxx (asukoht xxx ja eriomandi esemeks eluruum nr xx). Kostja ei avaldanud notarile, et ta on abielus. Seega ei nähtu korteriomandi ostulepingust, et korteriomand on abikaasadest kostja ja hageja ühisvara ning kostja kanti kinnistusraamatusse korteri ainuomanikuna. Hageja ja kostja pole sõlminud abieluvaralepingut, mille kohaselt kostja ostetud vara kuulub tema ainuomandisse. Korter on poolte ühisvara, seega kinnistusraamatu omanikukanne ei vasta tegelikule olukorrale ja hageja nõuab kostjalt nõusolekut selle parandamiseks.
  4. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale S Vabariigi kompetentse kohtu kaudu isiklikult kätte toimetatud
  5. mail
  6. Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 28 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja pole hagile vastanud. 2 3.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Juhindudes

§ 407

lg 1 teeb kohus käesolevas asjas tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagi kätte toimetatud ja kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul.

§ 407

lg 4 lubab kohtul abikaasade varasuhteid puudutava hagi tagaseljaotsusega lahendada.

§ 407lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid asjas ei esine.

Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. 4. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohtu selgitused kostjale 5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (

§ 415lg 1, § 417 lg 2).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (

  1. i)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (
  2. ii)kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulude jaotus 6. Kohtul tuleb vastavalt

§ 173lg-le 1 märkida kohtuotsuses menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.

Hagi esemeks on abikaasade varasuhtega (ühisvara) seotud nõue (

§ 102

lg 1 p 4).

§ 164

lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulu ise. Seega jätab kohus menetluskulud neid kandnud poole enda kanda. Kuna tsiviilasjas hüvitatavad menetluskulud puuduvad, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

7. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.