← Eesti

2-23-132748/13

Obsah (11)§ 187§ 429§ 317§ 407§ 444§ 436§ 162§ 150§ 172§ 4842§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 10.10.2024 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-132748 Tsiviilasi TF Bank A

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE571010220229377229 Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number ja nimi kelle eest riigilõivu tasutakse. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Kohtu põhjendused

  1. Harju Maakohus menetleb TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi E. H.’i vastu võla nõudes. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 07.07.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx. Hageja nõue koosneb põhivõlast 2 206,50 eurot, intressist 177,03 eurot, haldustasust 11,60 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisest 380,61 eurot (dtl 24).
  2. Hageja esitas 24.04.2024 kohtule hagist osaliselt loobumise avalduse (dtl 111-114). Hageja loobub põhinõudest 600 euro ulatuses seoses kostja poolse tasumisega pärast hagiavalduse esitamist. Seega on hageja põhinõude jääk 1 606, 50 eurot.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni lahendi jõustumiseni ning kohus võtab loobumise vastu määrusega. Loobuda saab ka osaliselt. Nõudest loobumise korral ei saa sama nõudega enam uuesti kohtusse pöörduda. 2 2-23-132748 4. Kohus asub seisukohale, et vastavalt

§ 429

lg-le 1 kuulub menetlus osaliselt lõpetamisele põhinõude osas summas 600 eurot seoses hageja osalise nõudest loobumisega. 5. Kohus võttis 04.01.2024 määrusega hagi menetlusse, andis kostjale 28 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kostja ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses ei õnnestunud kohtul teadaolevate sideaadresside kaudu makseettepanekut ja hagimaterjalide kättetoimetamine. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei ole hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Kohus toimetas

§ 317

lg 5 alusel hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte avalikult 01.02.

  1. Vastamise tähtaeg saabus 29.02.
  2. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. 6.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

7.

§ 436lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Krediidiandja on teostanud päringud registritesse ning hinnanud kostja krediidivõimet kostja pangakonto alusel. Krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ning kostjal on võimekus tasuda krediiti igakuiste osamaksetena. Kostja omas töökohta ning kohtu hinnangul oli kostja võimeline tagastama laenu vastavalt lepingule. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

  1. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist põhivõla tasumiseni. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa on 380,61 eurot. Väljamõistetava põhivõla summa 1 606,50 eurot. Kohtupraktika kohaselt peaks hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Sellest tulenevalt piirab kohus edasise viivituse osas väljamõistetava viivise summat nii, et otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületa põhivõlga. Kohus piirab viivise summat 22.11.2023 alanud perioodi eest vastavalt summaga 1 225,89 eurot (põhinõue – juba väljamõistetud viivis).
  2. Juhindudes

§ 407lg-st 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

10.

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

11. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduselt (104,91 eurot) ja hagiavalduselt (315,09 eurot) tasutud riigilõivu kokku summas 420 eurot. Kuivõrd hageja loobus hagist põhinõude osas 600 euro ulatuses, oleks tulnud vähendatud nõudelt (hagihinnalt 2 527,56 eurot, mis koosneb põhinõudest 1 606,5 eurot, kõrvalnõuetest 569,24 eurot ja aastasest jooksvast viivisest 351,82 eurot) tasuda riigilõivu 385 eurot. 12.

§ 150

lg 2 kohaselt tagastatakse nõudest (osalise) loobumise korral pool (enamtasutud) riigilõivust. Seega kuulub hilisemalt hagejale tema taotluse alusel tagastamisele riigilõiv summas 17,5 eurot (420 - 385 = 35 : 2). 3 2-23-132748 Menetluskuludeks, mis kostjalt tuleb välja mõista, on riigilõiv, mida hagejale ei tagastata, s.o 420-17,5= 402,5 eurot. 13.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi (peale nõudest osalist loobumist) täielikult. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu vajalikuks menetluskuluks. Kohus jätab seega menetluskulud, mis seisnevad hageja poolt tasutud riigilõivus, kostja kanda. 14. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (

§ 172lg 9 ls 3).

Hagejale tuleb hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot (

§ 4842). 15.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista õigusabikulu 2,25 tunni eest summas 380,25 eurot. Kohus leiab, et antud ajakulu 2,25 tundi õigusteenuse osutamisel on põhjendatud ja vajalik. Kohtu hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust 169 eurot (ilma käibemaksuta) pidada tavapäraseks ja põhjendatuks. Hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on kokku 380,25 eurot. 16. 17. Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 802,75 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.