Obsah (7)

§ 17§ 171§ 6§ 10§ 11§ 16§ 171l

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2456 Haldusasi X kaebus Siseministee

) § 171 lg 2 p 5 alusel. 1

1. Kaebaja esitas 29.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi haldusakti tühistamiseks, mille alusel anti Y uus perekonnanimi Y. KAEBAJA SEISUKOHAD
2. Kaebaja ja kolmas isik olid abielus kuni 10.01.
3. Abielu lahutamisel 11.01.2021 võttis kolmas isik enda soovil varem kantud perekonnanime Y. Pärast abielu lahutamist on kaebaja ja kolmas isik suhelnud väga vähe ning neil on üksnes ühised lapsed.
4. Kaebajal on kaebeõigus tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg-st
5. Kolmas isik sekkub kaebaja eraellu ja kaebajal puuduvad peale halduskohtu poole pöördumise muud tõhusad õiguskaitsevahendid. Kohaldub

§ 17

1 lg 3 p-s 2 sätestatud piirang, kuna rahvastikuregistris oli enne kolmandale isikule uue perekonnanime andmist 4 sama nimega isikut. Seega pidi vastustaja

§ 171lg 3 p-s 2 sätestatud piirangut kaaluma.

6. Siseministeeriumil puudus õiguslik alus kolmandale isikule perekonnanime X andmiseks, mistõttu on vastav haldusakt õigusvastane. Puudub

§ 171

lg 1 p-s 3 sätestatud alus, kuna kolmas isik ei olnud perekonnanime muutmise hetkel kaebajaga abielus või abiellumas.

§ 171

lg 1 p 3 mõte ei ole, et isik võib igal ajal võtta endise abikaasa perekonnanime. Samuti ei esine ühtegi muud

§ 171lg-s 1 nimetatud eeldust kolmandale isikule perekonnanime X andmiseks.

7. Haldusorgan oleks pidanud perekonnanime X andmisest keelduma

§ 171

lg 3 p-s 2 alusel.

§ 171lg-s 4 sätestatud välistusi ei esine.

1. Ühestki õigusnormist ei tulene, et endine abikaasa oleks perekonnaliige ka juhul, kui neil on ühised lapsed, kes kannavad endise abikaasa perekonnanime. Kui inimene võtab endale 3,5 aasta järel peale lahutust endise abikaasa perekonnanime, siis kahjustab ta perekonnanime kandva abikaasa ja tema perekonna identiteeti. Kolmas isik loobus ise vabatahtlikult endise abikaasa ja laste perekonnanimest, kasutades oma neiupõlvenime aastaid.
2. Kolmanda isiku viide perekonnanime Šarõmova väidetavalt tavatule kujule pole muuks mõjuvaks põhjuseks

§ 171lg 2 p 5 mõttes uue nime saamisel.

Põlvnemise kontekstis võib isik võtta ülenejate, mitte alanejate sugulaste perekonnanime. Vastasel juhul oleks selline võimalus otseselt

-s sätestatud. 10. Vastustaja

§ 171lg 2 p-st 5 tulenev kaalutlusõigus pole piiramatu.

Siseministeerium ei tohi omistada

§ 171lg 2 p-le 5 tähendust, mida seadusandja silmas ei pidanud.

Vastustaja ja kolmanda isiku tõlgendus, et

§ 17

1 lg 2 p 5 annab isikule õiguse võtta laste perekonnanime, võib viia absurdse olukorrani, kus igaüks võib kõnealuse sätte alusel võtta oma lapse perekonnanime.

1. Vaidlustatud haldusakt ei arvesta kaebaja huve. Kaebaja ei soovi, et kolmas isik kannaks tema perekonnanime. Kaebaja ei soovi, et üldsusel tekiks ekslik arusaam, et kolmas isik on kasvõi kaudselt seotud kaebaja või tema perekonnaga. Kolmas isik sekkub nime vahetamisega intensiivselt kaebaja eraellu.
2. Vastustaja seisukoht, et kolmandal isikul on õigus võtta oma endine perekonnanimi tagasi, ei põhine seadusel. Perekonnanime muutmise taotluse esitamise hetkel laienesid taotlusele ja vastustajale kehtiva

sätted.

ei sätesta erandeid taotlejatele, kes taotlevad endise abikaasa perekonnanime tagasi. 13. X on kaebaja ema poolse suguvõsa perekonnanimi ja kolmandal isikul puudub selle nimega seos. Vastustaja on kaalutlusõigust küll teostanud, kuid selle teostamisel on vastustaja ületanud volituse piire, jättes kohaldamata

§ 171

lg 3 p 2 ja

§ 171lg 4.

2 14. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) valdava kohtupraktika kohaselt on riikidel õigus kehtestada perekonnanime muutmist puudutavaid reegleid, kui sellised reeglid ei ole vastuolus EIÕK artikliga 8 (vt nt kaasuses Stjerna vs. Soome). Praeguses asjas ei ole tõstatatud küsimust, et

§ 171 lg-d 3 ja 4 oleksid vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 26 või EIÕK artikliga 8.

Seega vastustaja viide viidatud sätetele ei ole asjakohane.

1. Kaebaja diskrediteerimiseks on kolmas isik toonud mängu elatise teematika. Kolmas isik manipuleerib faktidega ja jätab mainimata, et elatise vaidlus oli ajendatud sellest, et kolmas isik soovis ka enda ülalpidamist, millega kaebaja ei nõustunud. Kolmas isik saab kaebajalt igakuiselt elatist, kuid kaebaja on sunnitud ostma lastele riideid ja andma talle toidu- ja taskuraha.
2. Kolmanda isiku küünilisus ja jäme tänamatus on üks põhjustest, miks kaebaja ei soovi, et kolmas isik kannaks kaebaja perekonnanime. Arvestades kolmanda isiku varasemat ja ka praegust käitumist, on kolmanda isiku soov kanda kaebaja perekonnanime ajendatud muust, kui soovist kanda lastega ühist perekonnanime. Kolmas isik on vaba valima ükskõik millise eestipärase perekonnanime, kui ta vajab seda näiteks karjääriks või millekski muuks.
3. Kummaline on vastustaja viide kinkelepingule ja perekonnanime andmisele kinkelepingu alusel. Kaebaja on küll viidanud kolmanda isiku jämedale tänamatusele, kuid see ei puuduta kinkelepingut. Jäme tänamatus kui sotsiaalne nähtus ei ole seotud üksnes kinkelepingu regulatsiooniga. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
4. Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata. Kuigi kaebaja ja kolmas isik kannavad nüüd sama perekonnanime, siis ei ole kolmanda isiku nime muutmise lubamisega rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Vaidlustatud haldusakt puudutab üksnes nime muutmist taotlevat isikut. Kuigi

§ 171

lg 3 p-s 2 esineb ka arvuline piirang, millisel juhul teatud perekonnanimesid ei anta, siis nimetatud piirang ei kohaldu, kuna kolmas isik ei ole perekonnaväline isik ühiste laste tõttu. 19. Uue perekonnanime andmisega ei ole riivatud kaebaja PS §-s 26 sätestatud põhiõigust. Uus perekonnanimi on antud

§ 171lg 2 p 5 alusel.

Kolmas isik on avalduses muutmise põhjendusena nimetanud soovi kanda sama perekonnanime oma alaealiste lastega ning vabaneda tavatu kujuga perekonnanimest. Siseministeerium luges antud põhjendused piisavalt mõjuvaks ning andis Yle uue perekonnanime. 20. Vaatamata kaebaja selgitustele, et tema ja kolmanda isiku suhted abikaasadena on lõppenud, siis ei muuda see fakti, et kolmas isik on perekondlikult seotud ühiste lastega, kes kannavad sama perekonnanime. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus isik on omale soovinud võtta suvalise kolmanda isiku perekonnanime ning oleks oht viimase perekonna või suguvõsa identiteedi kahjustumisele. 21.

§ 171

lg 3 p 2 eesmärgiks ei ole takistada vanematel ja lastel ühe perekonnanime kandmist pelgalt seetõttu, et sellise nime kandvaid isikuid on arvuliselt vähe. Ka

§ 6

lg 2 kohaselt mõistetakse ühise perekonnanimena abielus, suguluses või hõimluses olevate või olnud isikute perekonnanimesid. Seega ei ole korrektne kaebaja hinnang, et endine abikaasa ei tohi kanda sama perekonnanime nagu kaebaja. Kui abikaasad lahutavad, siis puudub isikul kohustus tagasi võtta oma neiupõlvenimi. Ka sellisel juhul kannavad sama nime endised abikaasad. Vastustaja peab asjakohatuks kaebaja viiteid perekonna definitsioonile.

1. Nime muutmise avaldusest nähtub, et lisaks lastega sama nime kandmise soovile on perekonnanime muutmise soovimise põhjuseks soov vabaneda tavatu kujuga perekonnanimest. Kuna peamiseks põhjuseks on kanda sama nime oma lastega, siis ei ole põhjendatud ka see, et kolmas isik oleks pidanud nime muutma uueks perekonnanimeks, millega tal puudub perekondlik 3 seos. Sellisel juhul erineks tema perekonnanimi jätkuvalt laste omast. Kolmas isik soovis võtta nime, mida ta oli varasemalt juba kandnud, st sisuliselt soovis ta tagasi võtta enda nime.
2. Õigus muuta oma perekonnanime võib kuuluda PS § 19 lg 1 ja § 26 kaitsealasse (RKPJKo 3-41-6-01 p 15). Kuivõrd tegemist on perekonnanime muutmisega lastega sama nime kandmise eesmärgil, siis kuulub see PS § 26 kaitsealasse. PS § 26 sõnastamise eeskujuks on olnud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) art 8, mille esimese lõike kohaselt on igaühel õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning sõnumite saladust (vt EIKo 18684/07, 21101/07 Aktaş ja Aslaniskender vs Türgi, 25.06.2019, EIKo 19475/20 Künsberg Sarre vs Austria, 17.01.2023). Nii PS § 26 kui ka EIÕK art 8 on asjassepuutuvad arvestades Siseministeeriumi võimalust keelduda kolmandale isikule uue perekonnanime andmisest. Kuigi perekonnanime muutmine omal soovil on kaalutlusotsus, siis puuduvad alused, millele tuginedes oleks Siseministeerium pidanud jätma kolmanda isiku avalduse rahuldamata. Kolmandale isikule avalduse alusel uue perekonnanime andmisega ei ole rikutud kaebaja PS §-s 26 sätestatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele.
3. Kaebajal on õigus, et tavapäraselt ei saa isik võtta endale oma laste nime ning vabalt valitud nime puhul tuleb arvestada

§ 171lg 3 piirangutega (näiteks nii keeleliste, arvuliste jmt).

X võib küll olla Soome päritolu, kuid see ei tähenda, et nimi ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu, millisel juhul peaks hakkama hindama nime vastavust muukeelsele nimetraditsioonile ning isiku seotust sellega. 25. Kolmandal isikul oli abielu ajal perekonnanimi X. Asjaolu, et kolmas isik kandis vahepeal neiupõlvenime, ei muuda fakti, et mingil perioodil elus oli tema nimi just X.

§ 10

lg 1 ja

§ 171

lg 1 p 3 kohaselt otsustab isik oma perekonnanime üle ise, abikaasa perekonnanime võtmiseks ei ole vajalik abikaasa nõusolek. Samuti on abielu lahutamisel isikul õigus otsustada lahutuse järel kantava perekonnanime üle (

§ 11lg 1).

Õige ei ole kaebaja käsitlus, et kuna

sõnaselgelt ei näe ette endise abikaasa nime võtmise võimalust, siis peaks see olema keelatud.

1. Vastustaja peab asjassepuutumatuks kolmanda isiku ja kaebaja selgitusi elatise ning kasvatuslike erimeelsuste osas. Nimetatud erimeelsused ei kuulu lahendamisele praeguse kohtuasja raames ning ei oma tähtsust, kas Siseministeerium teostas kaalutlusõigust õigesti. Nime andmine ei toimu kinkelepinguga, et peaks hindama jämeda tänamatuse olemasolu või puudumist. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
2. Kolmas isik palus jätta kaebuse läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata. Kolmandal isikul oli õigus

§ 171alusel saada endale uus perekonnanimi.

Kaebaja ja kolmas isik olid vabaabielus 2002-2007.a ning abielus 11.07.2007-11.01.

1. 2002-
2. a ajavahemikul sündisid kaebajale ja kolmandale isikule kolm last. Kolmas isik on oma laste otsene sugulane. Kolmas isik kandis abielu ajal kaebajaga sama perekonnanime. Kolmas isik esitas taotluse uue nime saamiseks, kuna soovis ühist perekonnanime oma lastega. Sama perekonnanimi aitab kaasa suguvõsa ja perekonna ühtekuuluvusele. Ühine perekonnanimi sugulaste vahel muudab peresuhete tõendamise lihtsamaks. Samuti lihtsustab reisimist ja aitab igapäevaste probleemide lahendamisel. Kaebaja ja kolmanda isiku alaealised lapsed elavad peale lahutust kolmanda isikuga. Seega on nimevahetamise põhjus arusaadav, loogiline, õiglane ja seaduspärane.
3. Alates juulist 2021.a suhtlevad kaebaja ja kolmas isik üksnes kohtu vahendusel, kuna kaebaja keeldus oma alaealistele lastele elatise maksmisest. Alates 14.08.2024 pidi kolmas isik teavitama Politsei-ja Piirivalveametit ja teisi asutusi isikuandmete muutumisest. Kuna kaebaja maksab igakuiselt elatist, pidi kolmas isik ka kaebajat teavitama kolmanda isiku nime muutumisest.
4. Tulenevalt PS §-st 26 on kolmandal isikul õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Erinevate päringute tegemisega ning kahju nõudmisega rikub kaebaja kolmanda isiku eraelu puutumatust. 4 Kaebaja ei märkinud, kuidas talle kahju tekitati, ning kuidas ühiste alaealiste laste ema võib kahjustada perekonna identiteeti. Perekondlike suhete olemasolu ei määra sarnane perekonnanimi, vaid abielu registreerimine.
5. Kaebaja käsitleb oma nime omandina, ent jätab tähelepanuta, et ka kolmanda isiku alaealised lapsed kannavad sama perekonnanime. Vaidlustatud haldusakt on õiglane ja seaduslik. Otsuse tegemisel arvestas Siseministeerium kõiki asjaolusid ning tegutses seaduslikult. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Vastustaja ja kolmas isik taotlesid kaebuse läbivaatamata jätmist kaebeõiguse puudumise tõttu. HKMS § 44 lg 1 järgi võib kohtusse pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja on kaebuses kirjeldanud asjaolusid, mis tema hinnangul rikuvad tema subjektiivseid õigusi. Riigikohtu seisukoha järgi on kohtul kohustus haldusasja menetleda juba siis, kui ta möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.05.2008 määrus asjas 3-3-1-9-08, p 15). Kaebuse kohaselt rikkus vastustaja kaebaja subjektiivseid õigusi sellega, et ei hinnanud vaidlustatud haldusaktis

§ 171

lg 3 p-s 2 sätestatud piiranguid, mistõttu tuleb kohtul kaebus sisuliselt läbivaadata. Kohus jätab vastustaja ja kolmanda isiku taotluse rahuldamata ning hindab järgnevalt vaidlustatud haldusakti õiguspärasust. 32. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei lähtunud valedest kaalutlustest, lubades kolmandal isikul võtta kaebajaga sama perekonnanime. Kaebaja ja kolmas isik olid abielus ajavahemikul 11.07.2007-11.01.2021 ning kolmas isik kandis sellel ajal kaebajaga sama perekonnanime. Kaebajal ja kolmandal isikul on kolm ühist last, kellest kaks on alaealised. Kaebaja lapsed kannavad kaebajaga sama perekonnanime. Kaebaja hinnangul oleks vastustaja pidanud keelduma kolmandale isikule kaebaja perekonnanime andmisest tulenevalt

§ 171lg 3 p-s 2 sätestatud piirangust.

33. Kolmas isik esitas taotluse uue perekonnanime saamiseks, kuna eelmine nimi on eesti keeles võõrapärane. Samuti soovis kaebaja kanda oma lastega sama perekonnanime (dtl 24-25). Vastustaja rahuldas taotluse

§ 16lg 61 ja § 171 lg 2 p 5 alusel (dtl 26).

34.

§ 17¹ lg 2 kohaselt võib uue isikunime anda isiku põhjendatud soovil.

Kui taotletava nime muutmine ei ole hõlmatud

§ 171

lg-s 1 sätestatud üldreegliga, näeb sama paragrahvi lg 2 ette erandid, millal on isikul lisaks lg-le 1 täiendavalt õigus taotleda perekonnanime muutmist ja uut perekonnanime.

§ 171

lg-s 2 sätestatud erandite kataloog ei ole ammendav, kuna sama lõike p 5 lubab taotleda perekonnanime muutmist ja uue perekonnanime võtmist ka mõjuval põhjusel. Seega, kui perekonnanime muutmiseks esineb mõjuv põhjus, on haldusorganil kohustus kaaluda, kas perekonnanime muutmist lubada või mitte. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Kui perekonnanime muutmiseks ja uue nime taotlemiseks esineb mõjuv põhjus, peavad esinema ka kaalukad argumendid selleks, et keelduda perekonnanime muutmisest ja uue perekonnanime andmisest. Viimati märgitut eeskätt põhjusel, et mõjuv põhjus võib tähendada seda, et põhjus omab sellist kaalu, et selle alusel on põhjendatud perekonnanime muutmine (vt nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu XI koosseisu 531 SE seletuskiri, lk 7).

1. HKMS § 158 lg 3 järgi kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kaalutlusotsuseid kontrollitakse üldjuhul mõõdukalt intensiivse ratsionaalsuse testi abil. See seisneb ennekõike kaalutlusreeglite järgimise kontrollis, õiguste piiramise korral ka kolmeastmelise proportsionaalsuse testi (sobivus, vajalikkus, mõõdukus) tegemises (HMS § 4 lg 2, 5 HKMS § 158 lg 3 esimene lause; Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus haldusasjas nr 320-1198, p 13).
2. Vaidlust ei ole, et kaebaja perekonnanime kannab vähem kui 20 elavat isikut.

§ 17

1 lg 2 p 5 alusel uue perekonnanime andmisel ei või uueks perekonnanimeks olla nimi, mida rahvastikuregistri andmetel kannab 1–20 elavat isikut (

§ 171

lg 3 p 2).

§ 171

lg 3 p 2 eesmärgiks on kaitsta niisuguse perekonna või suguvõsa nime, mida tavaliselt kannab üks suguvõsa või perekond (vt nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu XI koosseisu 531 SE) seletuskiri, lk 7). Seaduseelnõu seletuskirjast järeldub seega, et normi mõtteks on välistada eelduslikult vähelevinud nime kandva perekonna või suguvõsa kahjustamist seeläbi, et selle perekonna või suguvõsa väline isik võtab endale sama nime. Avalikkusele võib sellises olukorras jääda ekslik mulje, et ka harva esineva perekonnanime saanud isik kuulub seda perekonnanime kandvasse perekonda või suguvõsasse ning seeläbi võib kahjustuda selle perekonna või suguvõsa identiteet. Asjakohatu on kaebaja etteheide, et ta ei soovi olla seotud kolmanda isikuga, kuivõrd kolmandal isikul ja kaebajal on ühised, sh alaealised, lapsed. Ei saa väita, et kolmas isik on kaebaja perekonna jaoks võõras inimene ka juhul, kui kaebaja ja kolmas isik ei ole abielus. 37. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 30.04.2021 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-20-1427, p-s 14: „Kuigi

-i mõttes mõistetakse ühise perekonnanimena abielus, suguluses või hõimluses olevate või olnud isikute perekonnanimesid (

§ 6

lg 2), ei saa tegemist olla ainumäärava kaalutlusega otsustamaks selle üle, kas anda isikule taotletav perekonnanimi.

§ 171l

g 2 p 5 alusel mõjuval põhjusel perekonnanime muutmine ja uue perekonnanime võtmine ei ole piiritletud üksnes nende isikute ringiga, kelle vahel puuduvad eraelulised perekondlikud sidemed. Viidatud norm ei sätesta absoluutset keeldu mõjuva põhjuse olemasolu korral anda isikule sama perekonnanimi, kellega ta kuulub ühte leib- ja perekonda. Erinorm on loodud nende olukordade tarvis, kus üldnorm ei kohaldu. Perekonnanimed ei ole üksnes pärilikud ning nende alusel pole võimalik kõiki sugulussuhteid tuvastada. Paljud perekonnanimed kattuvad, kuigi isikute vahel sugulussuhted puuduvad.“ Samas lahendis jätkas ringkonnakohus, et mõjuva põhjuse olemasolu korral ei piisa perekonnanime muutmise taotluse rahuldamata jätmiseks üksnes selle konstateerimisest, et nime kannab alla 20 elava isiku. Nime muutmine ja uue nime võtmine mõjuva põhjuse olemasolu korral tuleb otsustada endiselt kaalutlusõiguse alusel. Kohus nõustub eelneva ringkonnakohtu seisukohaga. 38. Vastustaja tugines õiguspäraselt asjaolule, et kaebajal ja kolmandal isikul on ühised, sh alaealised lapsed. Seega on väärad kaebaja väited osas, et kolmas isik on kaebaja jaoks võõras inimene. Omavahelised suhted ei määratle perekonna olemust.

§ 6

lg 2 sätestab, et

-s käsitatakse ühise perekonnanimena omavahel abielus, suguluses või hõimluses olevate või olnud isikute perekonnanimesid, mille kirjapilt on täht-tähelt kokkulangev. Kuivõrd kolmas isik on suguluses oma lastega, oli perekonnanime muutmise lubamine õigustatud.

-s puudub keeld võtta alanejate sugulaste nime. Lisaks puudub kaebajal subjektiivne õigus otsustada, millise nime kolmas isik peab võtma. 39.

§ 11

lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

-s ei ole sätestatud tähtaega, millal abielu lahutanud isik peab vastava otsuse tegema. Ka kohtupraktikas on leitud, et

§ 11

ei näe ette teise abikaasa õigust perekonnanime valikut ehk otsustust vaidlustada, kas abielludes nime vahetanud isik soovib jätta abielu ajal kantud perekonnanime või taastada varem kantud perekonnanime (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-12475, p 6). Asjaolu, et kolmas isik ei jätnud kohe peale abielulahutust abielu ajal kantud perekonnanime, ei võta temalt õigust taastada vana perekonnanime. Vastustaja ei pidanud hindama kolmanda isiku taotluse lahendamisel kolmanda isiku ja kaebaja omavahelistest suhtetest tulenevaid, sh tsiviilõiguslikke asjaolusid. 6 40. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ja kolmas isik ei esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 41. Tulenevalt kaebaja taotlusest ning HKMS § 175 lg-st 3 asendada kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalide või tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 7