KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Mait Laaring Määruse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-3315 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinni

) § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad

§ 15

lg-s 1 ja § 23 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused ja

§ 68 p-des 4 ja 6 nimetatud põhimõte.

Taotluse põhjendused: - PPA sai 06.12.2024 väljakutse Trapi tee 3, Saku vald kus teavitati, et narkojoobe kahtlusega meesterahvas siseneb omavoliliselt hotellitubadesse ja segab hotelli - - - - - - - külalisi. Kontrollides isiku passi, selgus, et tegemist on Gruusia kodaniku Xga ning isik on ületanud oma viisavaba viibimisperioodi Schengeni alal. Isik peeti 06.12.2024 kell 21:10

§ 15

lg 1 alusel PPA patrullpolitseinike poolt 48-tunniks kinni ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Gruusia kodanikel on Schengeni alal õigus viibida 90 päeva 180 päevase perioodi jooksul viisavabalt. Puudutatud isik saabus viimati Schengeni alale 27.09.2024 Hispaania kaudu. Selleks ajaks oli tal kasutatud 75 päeva tema 90 päevasest viisavabaduse perioodist. Isiku viisavaba periood lõppes 11.10.2024 ja tema ebaseaduslik viibimine Schengeni alal algas 12.10.2024. 07.12.2024 läbiviidud küsitluse käigus selgitas puudutatud isik, et saabus Eestisse umbes 2–3 nädalat tagasi, kuna tal on siin tüdruk ja laps. Isik on arvamusel, et kuna ta sisenes Schengeni alale 27.09.2024 siis hakkas tema 90 päevane viisavabadus kulgema sellest ajast. Hispaaniast suundus isik Prantsusmaale, sealt liikus edasi Saksamaale, kus tal on sõbrad. Rahaliselt võimaldavat isikul Schengeni alal viibida tema vend, kes elab Ameerika Ühendriikides ning finantseerib tema siin viibimist.

§ 7

lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja PPA-l ei ole selles osas kaalutlusõigust. PPA koostas puudutatud isikule Eestist lahkumiseks lahkumisettekirjutuse nr 1052284579, mis on koheselt sundtäidetav. Puudutatud isiku suhtes esineb

§ 23lg 1 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus – põgenemise oht.

Isik saabus Schengeni alale seaduslikul alusel, kuid ei lahkunud viisavabade päevade lõppedes ja jäi Schengeni alale illegaalselt viibima, liikudes erinevaid riike läbides Eestisse. Puudutatud isiku suhtes esineb

§ 68

p-s 4 sätestatud põgenemise ohtu näitav asjaolu, sest ta on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid. Isiku suhtes on 21.04.2021 ja 18.09.2021 alustatud kriminaalmenetlused karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 tunnustel. Kuigi kuriteod ei olnud tõestatud ja kriminaalmenetlused on lõpetatud, ei välista see, et kuriteo toimepanija jätkab sama tegevust. Lisaks on isiku suhtes hetkel alustatud uus kriminaalmenetlus nr XXXXXXX KarS § 121 lg 1 ja § 1573 alusel ning vältimaks menetluses osalemist võib isik end varjama hakata. Puudutatud isik, olles teadlikult Eestis ja Schengeni alal ebaseaduslikult, kasutas seda aega naisterahva jälitamise ja ähvardamise eesmärgil. Puudutatud isiku suhtes esineb

§ 68

p 6 sätestatud põgenemise ohtu näitav asjaolu, sest tema hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ning koduriiki naasta, vaid soovib jääda Schengeni alale. Isik on küsitluses väljendanud, et tema ei oska öelda, mida ta Eestis teeb, miks ta siin on ja mida siin tegema hakkab, seega ei seo isikut Eestiga miski. Eelnevalt on isik liikunud läbi erinevate Schengeni ala riikide, kus tal on sõbrad, kes teda majutavad. Isikul on varasemalt olnud Eesti elamisluba (13.09.2019-13.09.2021), lisaks on isik ka varasemalt kasutanud Schengeni alal viibimiseks viisavabadust. Seega kasutab isik tahtlikult ja teadlikult ära viisavabadust ning ei soovi tegelikult Schengeni alalt lahkuda. Puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada kinnipidamiskeskusesse paigutamise asemel

§-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna need ei taga isiku lahkumise tulemuslikkust. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel. Käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et oleks võimalik leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine. Isikul puudub Eestis kindel elukoht, tal ei ole Eestis ühtegi sõpra ega sugulast. Isik on tunnistanud, et ta liigub Schengeni alal palju ringi, tal on sõpru erinevates liikmesriikides. Vabaduses viibides asuks isik väljasaatmisest kõrvale hoiduma. Isik on oma käitumisega näidanud, et leebemad järelevalvemeetmed ei tööta. 2

§ 14lg-le 1 ja § 15 lg-le 1 saadetakse välismaalane Eestist välja Gruusiasse.

Isiku väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, Eestil puudub Gruusiaga otselennuühendus ja transiitlennud vajavad eelnevat luba, samuti vajab komplekteerimist väljasaatmismeeskond. 3. Kohutuistungil jäi PPA oma taotluse juurde ja selgitas täiendavalt, et isiku kinnipidamine on põhjendatud ka

§ 23

lg 1 p 2 alusel, kuna isik ei täida väljasaatmismenetluses kaasaaitamiskohustust. Isik ei anna tõest teavet, vaid vastab nagu õigeks peab. Seda tuleb pidada kaasaaitamiskohustuse rikkumiseks. PPA avaldas soovi eemaldada kohtuasja materjalide hulgast taotluse lisa nr 7 (kannatanu ülekuulamise protokoll), mis ei ole käesoleva kohtuasjaga seotud.

1. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et tal ei ole muud põhjust Eestis viibimiseks kui soov kohtuda oma endise elukaaslasega. Isik soovib kiiresti Eestist Gruusiasse lahkuda ning ei asuks ennast vabaduses viibimise korral varjama. KOHTU PÕHJENDUSED
2. PPA on põhjendanud puudutatud isiku kinnipidamise vajadust sellega, et isiku suhtes esinevad

§ 15

lg-st 1 ja § 23 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenevad alused ning

§ 68p-des 4 ja 6 nimetatud põhimõtted.

6.

§ 15

lg 1 kohaselt võib PPA või Kaitsepolitseiamet välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus

§ 23

lõikes 1 sätestatud alusel.

§ 23

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võib PPA või Kaitsepolitseiamet taotleda halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

-is sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, kui esineb välismaalase põgenemise oht või välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust. 7.

§ 68

p-dest 4 ja 6 tulenevalt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus või välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. 8. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, vaid soovib jääda Schengeni alale ning seetõttu esineb tema põgenemise oht

§ 68p 6 mõttes.

Isiku kinnitusel on tema Eestis viibimise ainus põhjus soov kohtuda ja koos olla oma endise elukaaslasega, kes aga tema lähenemiskatsetele ei vasta. Arvestades isiku jälitavalt ja ähvardavat käitumist oma endise elukaaslase suhtes, millest annavad tunnistust tema suhtes algatatud kriminaalmenetlused, on põhjust arvata, et isik ei soovi Eestist vabatahtlikult lahkuda ning võib hakata ennast varjama sooviga viibida jätkuvalt oma endise elukaaslase läheduses. Teisalt on isikul tema kinnitusel sõpru erinevates Schengeni ala riikides ning riikide vahel liikumine on tema jaoks hõlpus. Isiku enda kinnitusel 3

§ 68

p 4 sätestatud asjaoludele, sest käesolevas asjas ei ole andmeid, et isik oleks tahtlike kuritegude toimepanemise eest jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud või kuritegude toimepanemise eest vangistusega karistatud. Nagu juba eespool öeldud, saab isiku jälitavat ja ähvardavat käitumist oma endise elukaaslase suhtes võtta arvesse asjaoluna, mis iseloomustab tema hoiakuid ja käitumist

§ 68p 6 mõttes.

1. Samuti ei pea kohus põhjendatuks PPA seisukohta, et isiku kinnipidamiseks annab käesoleval juhul aluse kaasaaitamiskohustuse mittetäitmine. PPA ei ole kohtule esitatud kirjalikus taotluses põhjendanud, milles kaasaaitamiskohustuse rikkumine seisneb. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et kaasaaitamiskohustuse rikkumisele viitavad vastuolud isiku poolt väljasaatmismenetluses esitatud ütlustes ja ebaõige teabe andmine.
2. Väljasaadetava kaasaaitamiskohustuse sisu on avatud

§ 26

4 lg-s 1 ja seisneb eelkõige väljasaatmist korraldavale asutusele andmete andmise kohustuses, menetluses vajalike dokumentide esitamise ja vajalike dokumentide saamisele kaasaaitamise kohustuses. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isik keeldunud PPA-ga väljasaatmismenetluses koostöö tegemisest ning on kaheldav, kas üksnes vastuoludest isiku jutus ja soovist näidata asjaolusid enda jaoks soodsamas valguses, saab üheselt järeldada kaasaaitamiskohustuse rikkumist. 12. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul isiku kinnipidamine põhjendatud

§ 23

lg 1 p 1 alusel, sest esineb

§ 68

p-s 6 sätestatud põgenemisohule viitav asjaolu – puudutatud isiku hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemisohu tõttu ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Isiku senist käitumist arvestades ei tagaks üksnes registreerimiskohustus või kohustus elada kindlas kohas isiku kättesaadavust väljasaatmistoimingute tegemiseks. Samuti ei nähtu muid asjaolusid, mis muudaksid isiku kinnipidamise kuni kahe kuu pikkusel ajavahemikul ebaproportsionaalseks. Kinnipidamine ei ole vastuolus isiku tervise ja turvalisuse kaalutlustega.

1. Neil asjaoludel rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa pidada puudutatud isik kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
2. Kohus rahuldab ka PPA taotluse eemaldada kohtuasja materjalide juurest kannatanu ülekuulamise protokoll (taotluse lisa nr 7), sest see ei sisalda asja lahendamiseks vajalikke andmeid. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik 4