lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus Tsiviilasi nr 2-22-130875 võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust (TsMS § 448 lg 5). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). MENETLUSE KÄIK 1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 16.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A. S. (kostja) 1024,32 euro saamiseks. Kohus tegi 19.08.2022 makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 08.12.2022 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus jättis 15.12.2022 hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuda täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitada kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed, teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning esitada asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad hinnata laenuandja poolt võlaõigusseaduse (
) §-s 403 4 sätestatud kohustuste täitmist. 2. Hageja esitas 10.01.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse A. S.-i vastu põhivõlgnevuse 824,74 euro, intressi 78,74 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 227,63 euro ja sissenõudmiskulude 40,00 euro väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 280,00 eurot, kohtutäituri tasu 40,00 euro ning menetluskuludelt viivist
3. Pärnu Maakohus 15.06.2023 jättis hagiavalduse käiguta. Hageja pidi selgitama, kas ja kuidas on järgitud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet kostjaga sõlmitud laenulepingute puhul. Hagejal tuli intressi ja viivise nõuet täpsustada, välja tuua intressi ja viivise arvutuskäigud ning vajadusel täpsustada tsiviilasja hinda. Lepingu kehtivuse kontrolliks tuli hagejal välja tuua krediidi kulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised. Hagejal tuli nõude loovutamise andmeid täpsustada ning selgitada millal, kuhu ja mil viisil on kostjale meeldetuletuskirju saadetud. Samuti tuli hagejal selgitada kas ja millise lepingupunkti alusel on kostjaga kokku lepitud sissenõudmiskulude hüvitamises ning kas hageja jääb juba esitatud sissenõudmiskulude hüvitamise nõude juurde või soovib seda muuta. 2
lg 1 mõttes, kuivõrd krediidi kulukuse määra kohaldamisel tuleb lähtuda 30.11.2021 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt krediidi kulukuse määra kolmekordne määr on 50,85% (16,95% x 3). Hageja selgitas täiendavalt põhinõude ja viivisenõude kujunemist. Samuti märkis hageja sissenõudmiskulune nõude alusena lisaks
Hageja märkis ära kostja poolt laenutaotluses märgitud andmed enda sissetulekute ja kohustuste kohta. Kostja krediidivõimelisust hinnati pangakonto väljavõtte alusel ning andmete kogumis jõudis krediidiandja tulemusele, et kostja on krediidivõimeline ja suudab kokkulepitud tingimustel täita lepingust tulenevaid kohustusi.
1132 lõikes 2 sätestatust, lepingu üldtingimuste punktist 15.3 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p-st
) § 1 lg 5, § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 mõistes. Laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma (
Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev laenuandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (
Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (
11.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.
lg 1 p-st 1 tuleneb, et krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. 12. Hageja poolt esitatud andmetel sai kostja 07.02.2022 sõlmitud laenulepingu nr 2102164013 alusel laenu summas 824,74 eurot (sisaldab lepingutasu 46,68 eurot) intressimääraga 35,76% aastas. Laenulepingu kohaselt tuli kostjal laen tagastada 14 osamaksega suuruses 77,49 eurot kuus. Krediidi kogukuluks on märgitud 1035,95 eurot ja krediidi kulukuse määraks 50,85%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on hageja poolt välja toodud andmete (antav krediit, kuumaksete arv, osamakse suurus ja aastaintress) alusel krediidi kulukuse määr 57,28%, mitte 50,85%. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määr kuni 30.11.2021 on 16,95% ning selle kolmekordne määr 50,85%. Seega krediidi kulukuse määr on lubatus kõrgem ning laenuleping nr 2102164013 on tühine. 13.
lg 1 alusel tühise tarbijakrediidilepingu tagajärjed on sätestatud
2 lg-s 3, mille kohaselt kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu 4
§-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
lg 6 sätestab, et laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
4 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab laenuandja lähtuma
Laenuandjate javahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et laenuandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et laenuandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud laenuasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. KAVS § 49 lg 1 p 6 kohaselt krediidiandja peab vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks arvesse võtma krediidiandjale teadaolevad faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist.
lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama laenuandja. Kuivõrd laenuandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus
lg 7 järgi intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäära. Samasugune 5
lg-s 3 (vt käesoleva otsuse punkti 13).
4 lg 6 rikkumise korral ei saa laenuandja
Käesoleval juhul ei saa hageja nõuda sissenõudmiskulu 40 eurot, mis osas jätab kohus hagi rahuldamata.
lg 7 kolmanda lause kohaselt peaks krediidiandja uuesti määrama tagasimaksed, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samasugune nõue on sätestatud ka
Menetlusökonoomiast tulenevalt ning arvestades asjaoluga, et maksegraafikuga kokkulepitud osamaksete tagastamise tähtaeg on möödunud ning väljastatud laen on sissenõutavaks muutunud, arvestab kohus välja tagasimaksed arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamisega. Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni 01.01.2023 oli intressimäär 0% aastas. Kohus kostjalt hageja kasuks intressi välja ei mõista, sest intress perioodil 10.03.2022 kuni 10.08.2022 oli 0,00%: Tähtaeg 10.03.2022 10.04.2022 10.05.2022 10.06.2022 10.07.2022 10.08.2022 Kokku: põhiosa 74,00 74,00 74,00 74,00 74,00 1,23 371,23 intress 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kokku 74,00 74,00 74,00 74,00 74,00 1,23 317,23 17.
lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab lepingu üldtingimuste p 12.1. alusel kostjalt viivise tasumist määras 24% aastas (0,067% päevas) alates laenulepingu ülesütlemisest 26.05.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.01.2023. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 59,56 eurot järgmiselt: 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.