Obsah (8)

§ 31§ 1§ 33§ 39§ 150§ 35§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Kaisa Margus 09.12.2024, Tallinn 2-24-13397 Vesse 9 OÜ avaldus Beton Ehitus OÜ pankroti väljakuulut

§ 31

lg 11 punktist 1 (võlgniku suhtes käib üks täitemenetlus juba peaaegu kuus kuud, kuid vara puudumise tõttu ei ole nõuet rahuldatud) ning

§ 31lg 1 2 punktist 1 (võlgniku netovara ei vasta miinimumnõuetele).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiavalduse lahendamine

1. Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot.
2. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (

§ 31lg 1).

Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (

§ 1lg 2).

Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (

§ 1lg 3).

2 7. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga (vt ülal, p 4). Võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara. Võlgnikule võivad kuuluda nõudeõigused kolmandate isikute vastu, kuid kas üldse ja mis ulatuses õnnestub need realiseerida, ei ole teada. Ajutine haldur on õigesti märkinud, et praegusel juhul tuleb võlgniku püsivat maksejõuetust ka eeldada (

§ 31

lg 1 1 p 1,

§ 31lg 12 p 1, vt ajutise halduri aruande p-d 46-48).

1. Kohus märgib, et ajutine haldur esitas oma aruandes taotluse pankrotimenetluse kulude deposiidi küsimiseks summas 10 000 eurot. Aruandest nähtub, et see deposiit ei ole vajalik pankroti väljakuulutamiseks, s.o raugemise ärahoidmiseks. Kui võtta arvesse võlausaldaja poolt juba tasutud deposiit (3000 eurot) ning võlgnikul olemasolevat vara (vt ülal, p 4), on menetluses piisavalt vara, et pankrotimenetlus läbi viia ja et ajutise halduri tasu ning pankrotihalduri hetkel prognoositav tasu saaksid kaetud. Küsitud deposiit summas 10 000 eurot on seotud kohtuvaidlusega tsiviilasjas 2-24-7511 ning selle tasumisest/mittetasumisest sõltub üksnes see, kas pankrotihaldur astub selle tsiviilasja menetlusse võlgniku asemel (vt ajutise halduri aruande p-d 37-42). Selle deposiidi tasumisest ei sõltu pankroti väljakuulutamine. Kohus küsib seetõttu selle deposiidi eraldi määrusega, kuid kuulutab võlgniku pankroti välja.
2. Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Mari Männiko (

§ 31lg 6 esimene lause).

10. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (

§ 31lg 6 esimene lause).

11. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33

lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

Menetluskulud 12. Kuna kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, tuleb pankrotimenetluse kulud tasuda pankrotivarast (

§ 150lg 1 p 2, lg 2).

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (

§ 35lg 1 p 1).

Ajutise halduri tasu 13.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 164 eurot.

14. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2214 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23

lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 13 tundi ja 30 minutit. Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 164 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. 15.

§ 31

lg 6 viimase lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise 3 halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kohus mõistab seetõttu võlgnikult välja ajutise halduri tasu 2214 eurot (13,5 x 164), koos käibemaksuga 2701,08 eurot (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 1 1).

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

Võlausaldaja menetluskulud 16. Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (

§ 150lg 1 p 1).

Ka pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kuludeks

§ 150lg 1 p 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 11).

17. Kohus leiab, et käesoleval juhul on mõistlik määrata võlausaldaja menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 2 ja lg 4). Võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramine (juba) käesoleva pankrotimäärusega tähendaks seda, et võlgniku pankroti väljakuulutamine lükkuks oluliselt edasi – kohus peab määrama tähtaja võlausaldajale menetluskulude nimekirja esitamiseks, selle nimekirja võlgnikule kätte toimetama ja seejärel ka võlgniku seisukoha ära ootama. Kohus leiab, et olulisem on võlgniku pankrot võimalikult kiiresti välja kuulutada, et pankrotihaldur saaks vajalikke toiminguid tegema hakata. Kohus määrab võlausaldajale esimesel võimalusel tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus kohtunik 4