) § 428 lg 1 sätestab menetluse lõpetamise alused. Kohus saab menetluse lõpetada poole taotluse alusel, kui hageja on hagist loobunud (
lg 1 p 3) või pooled on sõlminud kompromissi ja kohus on selle kinnitanud (
Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta muid aluseid, mille esinemisel oleks kohtul võimalik poole taotluse alusel menetlus lõpetada. Hageja on taotlenud menetluse lõpetamist. Kohtule ei ole esitatud poolte kompromissi. Kohus järeldab sellest, et hageja on
lg 1 p 3 mõttes hagist loobunud.
lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud 26.11.2024 hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumise avaldusest nähtuvalt on hageja hagist loobunud.
lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.