Obsah (15)

§ 6§ 41§ 19211§ 1§ 31§ 28§ 108§ 29§ 30§ 192§ 19212§ 78§ 150§ 23§ 1927

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2024. a kell 12.00, Tallinnas Tsiviilasja number 2-24-11638 Tsiviilasi OÜ Teenus avaldus

§ 6lg 1).

Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (

§ 41). 11.

Saata määrus Tartu Maakohtu registriosakonda. Edasikaebamise kord Pankrotimenetluse läbiviimise määramist avaliku uurimisena ei saa edasi kaevata (

§ 19211lg 3).

Pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud OÜ Teenus avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse ja selle lisade kohaselt on ettevõttel tekkinud olukord, kus varad puuduvad, kuid on kohustus Maksu- ja Tolliameti ees kokku summas 111 055,03 eurot. Maksuvõlgnevust ajatati osaliselt

1. a talvel, kuid sellest hoolimata ei suutnud võlgnik oma kohustusi täita ja otsustas tegevuse lõpetada ja esitada kohtule pankrotiavaldus. Võlgnik palub võtta avaldus menetlusse ja nimetada võlgnikule ajutine pankrotihaldur. 6.09.
2. a määrusega nimetas kohus OÜ Teenus ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. 08.10.
3. a tegi kohus OÜ Teenus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda Rahandusministeeriumi tagatiste kontole deposiit summas 5 000 eurot hiljemalt 18.10.
4. a. Deposiiti ei tasutud. 19.10.
5. a tegi kohus Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks avaliku uurimisena. 18.11.
6. a tegi Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistus kohtule avalduse viia läbi võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest on tekkinud põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb oluline avalik huvi. Kohtumääruse põhjendused
7. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ Teenus pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Indrek Lepsoo. 2 2.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

3.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul likviidne vara puudub. V õlgnikul võib olla 30 444,18 euro suurune nõue Club Hollywood OÜ vastu. Võlgnik on esitanud Club Hollywood OÜ-le

1. a detsembri,
2. a jaanuari ja veebruari eest arved kogusummas 117 584,18 eurot (31.12.
3. a arve nr. 847 summas 43 335,64 eurot; 31.01.
4. a arve nr. 901 summas 31 474,51 eurot, 31.01.
5. a arve nr. 902 summas 84,21 eurot, 29.02.
6. a arve nr. 903 summas 29,48 eurot, 29.02.
7. a arve nr. 904 summas 42 660,34 eurot). Võlgniku arvelduskontole on eelnimetatud 5 arve alusel tasutud kokku 87 140,00 eurot. Maksu- ja Tolliameti poolt ajutisele haldurile edastatud informatsiooni kohaselt on võlgniku kohustus Maksu- ja Tolliameti ees seisuga 06.09.2024.a. kokku 111 055,03 eurot. Maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress moodustab kokku 9 417,78 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
8. Ajutise halduri hinnangul on OÜ Teenus olnud makseraskustes hiljemalt alates
9. a. algusest, mil tekkinud maksuvõla tõttu rahuldas Maksu- ja Tolliamet võlgniku taotluse maksuvõla ajatamiseks. 30.04.
10. a tunnistas Maksu- ja Tolliamet ajatamise otsuse kehtetuks. Maksu- ja Tolliameti otsuse kohaselt kuuekordistus võlgniku maksuvõlg ajakava perioodil. Maksu- ja Tolliamet arestis tekkinud maksuvõla tõttu võlgniku arvelduskonto 14.05.
11. a, mille tulemusena lõppes ka võlgniku majandustegevus. Olemasolevatele andmetele tuginedes loeb ajutine haldur OÜ Teenus püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks seega 30.04.2024.a., mil Maksu- ja Tolliamet tunnistas maksuvõla ajatamise otsuse kehtetuks, kuid võlgnikul puudusid rahalised vahendid ja muu vara maksuvõla tasumiseks. 5.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks peab võlgnik eelkõige personali kuludega seonduvat tõusu, kuid peamisel kliendil ei olnud võimalik tõsta hindasid seonduvalt klubi külastatavuse vähenemisega. Sellest tulenevalt lõppes koostöö peamise kliendiga ning võlgnik otsustas tegevuse lõpetada.

1. Ajutine haldur on olemasoleva info pinnalt seisukohal, et võlgniku makseraskuste kujunemisele on mõju avaldanud ettevõtte nõrk äriplaan, võlgniku juhatuse väär rahavoogude prognoosimine ja majandustegevuses esinevate riskide hindamine. Võlgniku ainsaks kliendiks on olnud Club Hollywood OÜ ning viimaselt tellimuste äralangemise tulemusena ei suutnud võlgnik oma tegevusega jätkata. Ajutises pankrotimenetluses tuleb võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lugeda seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
2. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse (ÄS § 180 lg 51). Kohtu hinnangul on võlgniku juhatuse liige ja endine juhatuse liige jätnud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse täitmata. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest 3 alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Riigikohus on 3-2-1-188-12 selgitanud, et ÄS § 180 lg 5 1 kaitseb osaühingu võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda.
3. Riigikohus on lahendis 3-2-1-191-12 leidnud, et äriseadustiku sätted, mis kohustavad juhatust korraldama äriühingu raamatupidamist, on iseenesest võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätted. Võlgnik on jätnud registripidajale esitamata
4. majandusaasta aruande. Võlgniku juhatuse liige ja endine juhatuse liige on kohtu hinnangul rikkunud äriseadustik § 183 sätestatut ja raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras.
5. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine.

Võimalike tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimaluste tuvastamiseks on ajutine pankrotihaldur analüüsinud võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Võlgniku arvelduskontolt ei nähtu tavapärasest majandustegevusest väljuvaid makseid või sularaha väljavõtmisi. 10.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu

§ 29

lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa.

§ 30

lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus tegi 08.10.

1. a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 5 000 eurot hiljemalt 18.10.
2. Võlausaldajad ega kolmandad isikud deposiiti ei tasunud. 11.

§ 30

lg 5 kohaselt kui

§ 30

lg 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 19.10.2024 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus tegi 18.11.2024. a kohtule ettepaneku algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi. 12.

§ 19211

lg 2 sätestab, et maksejõuetuse teenistus võib kohtult

§ 192

11 lõikes 1 nimetatud ettepaneku saamisel teha kohtule põhjendatud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui muul juhul pankrotiavalduse menetlus

§ 29

või pankrotimenetlus § 158 alusel raugeks ja on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, näiteks on 4 võlgnik seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt rahuldab kohus maksejõuetuse teenistuse põhjendatud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena pankrotimäärusega või pankrotimenetluse jätkamiseks avaliku uurimisena määrusega, kui

§ 19211

lõikes 2 nimetatud tingimused on täidetud, ja kuulutab välja võlgniku pankroti, kui pankrotti ei ole veel välja kuulutatud. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ei määrata. Pankrotimenetluse läbiviimise määramist avaliku uurimisena ei saa edasi kaevata. 13. Kohus, olles tutvunud maksejõuetuse teenistuse avaldusega, on seisukohal, et avaldus pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus välja OÜ Teenus pankroti.

§ 19212

lg 1 sätestab, et pankrotimenetluse läbiviimisele avaliku uurimisena kohaldatakse pankrotimenetluse läbiviimise kohta sätestatut, arvestades avalikule uurimisele ettenähtud erisusi. 14.

§ 19212

lg 2 kohaselt võlausaldajate üldkoosolekut kokku ei kutsuta ja pankrotitoimkonda ei moodustata. Võlausaldajate üldkoosoleku ja pankrotitoimkonna pädevus läheb üle maksejõuetuse teenistusele. Haldur täidab kohustused võlausaldajate üldkoosoleku ja pankrotitoimkonna ees maksejõuetuse teenistusele. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku pädevusse kuuluvad küsimused tuleb otsustada

§ 78lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul.

Teenistus teostab võlausaldajate üldkoosoleku või pankrotitoimkonna pädevust kirjalikus vormis. Ajutise halduri tasu 15.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo on esitanud tasunõude 12,5 töötunni eest kokku summas 1 812,50 eurot (lisandub käibemaks 398,75).

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. 16. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 812,50 eurot (lisandub käibemaks 22 %). Ajutise halduri tunnitasu (145 eurot) ei ületa

§ 23

lg 3 sätestatud tunnitasu ülemmäära (st üks viiendik töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäärast). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23, 150 ja § 192 7 lg 1 alusel.

17.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 18. Käesoleval juhul takistab menetluse raugemist asjaolu, et Konkurentsiamet maksejõuetuse teenistuse kaudu on esitanud avalduse menetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

§ 31

lg 6 kohaselt kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Indrek Lepsoole hüvitamisele ajutise 5 pankrotihalduri tasu 820 eurot (lisandub käibemaks).

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 19.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt kuulub pankrotivara tekkimisel ajutisele haldurile hüvitamisele 1 210,85 eurot (sh käibemaks 22%) pankrotivara arvelt. 20. Pankrotimenetluse läbiviimisel avaliku uurimisena tekkinud kulud kantakse Konkurentsiameti eelarves maksejõuetuse teenistusele ettenähtud vahenditest (

§ 1927lg 1).

Seega olukorras, kus pankrotivara ei suurene pankrotimenetluse avaliku uurimisena läbiviimise tulemusel, tuleb kohtu hinnangul hüvitada ajutise halduri tasu summas 1 210,85 eurot (sh käibemaks 22%) Konkurentsiameti eelarvest maksejõuetuse teenistusele ettenähtud vahendite arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 6