Obsah (11)

§ 468§ 175§ 440§ 444§ 173§ 162§ 168§ 174§ 138§ 139§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 01.11.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-156

§ 468lg 1 p 1).

1. Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Jätta menetluskulud kostjate kanda. 1
3. Mõista kostjatelt Rõngad OÜ-lt ja M Kilt solidaarselt hageja OÜ ForKen kasuks välja menetluskulud summas 725 eurot. Hageja õigusabikulu on vähendatud

§ 175lg 1 alusel. 9. Mõista kostjatelt Rõngad OÜ-lt ja M Kilt solidaarselt hageja OÜ For

Ken kasuks välja viivis hageja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused

1. Harju Maakohtu menetluses on OÜ ForKen hagi Rõngad OÜ, M Ki vastu võla nõudes.
2. Kostja II (kostja I seaduslik esindaja) M K vastas 31.10.2024 hagile, milles kinnitas, et kostjal ei ole vastuväiteid, et kohus võttis asja menetlusse, kostja võtab hagi õigeks, kostja ei soovi esitada vastuhagi, kostja nõustub hageja ettepanekuga menetluskulude osas, kostja ei taotle ärakuulamist, kuid teeb ettepaneku sõlmida uus maksekokkulepe tasumaks võlasumma ja muud kulud graafiku alusel maakohtus.
3. Hageja esitas 01.11.2024 taotluse, milles märgib, et kuna puudub vaidlus hagi nõude ja menetluskulude osas, siis hageja taotleb hagi rahuldamist hagi õigeksvõtuga ja menetluskulude väljamõistmist.
4. Kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (

§ 440lg 1).

Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

5. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus teeb otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 1).

6.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg-s 1 sätestatud üldreegli järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Nimetatu kohaldub üldjuhul ka hagi õigeksvõtu puhul (

I kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 796, p 3.6). 2 Üldreeglist sätestab erandi

§ 168

lg 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud eeldused eelnimetatud sätte kohaldamiseks, kuivõrd kohtule esitatud menetlusdokumentide kohaselt kostja ei täitnud võlasuhtest tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast ja meeldetuletuskirjast, mistõttu ei jäänud hagejal muud üle kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 7.

§ 174

lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 560 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 1,5 tunni eest kokku summas 225 eurot. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et kuna hageja on käibemaksukohustuslane ja saab käibemaksu kulult tagasi arvestada, siis on hageja menetluskuluks summa ilma käibemaksuta.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 560 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on hagimenetluses piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning lisade komplekteerimisega. Lähtudes hagi sisust ja mahust on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele kulunud 1,5 tundi, kuid hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot tund käibemaksuta ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja esindaja ei ole advokaat. Kohus peab vastavalt varasemale kohtupraktikale mitteadvokaadist esindaja põhjendatuks tunnitasuks 110 eurot käibemaksuta, s.o 165 eurot. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 165 eurot käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 725 eurot (560+165). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 725 eurot. Samuti on põhjendatud viivise väljamõistmine menetluskuludelt. Kohus mõistab kostjalt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik 3